hiilima`iilimasporR(h- Kuu) eP, -äKuu, `iilmaKod, -äsporT(-eSan), `iiĺmäTrvHls/-e/ V(h-), (ma) iili(n) (h-V), (ma) `iili(n) REmm (1. ja 2. tähenduse piir pole alati selge) 1.varitsedes või ettevaatlikult liikuma Jahimies `iilis `tetrele lähemalleKuu; `Poisid jua `iilisivad üäd läbi, ärä sa `üäsäst `miski `vällä [õue] unestaJõh; Rebane tuli nii lidus maad kauda `iilidesPöi; Ta iilis siit ühekorra minema, äi mina tεε millas ta siit εε kadusKäi; obusevaras iilib metsäs ei `julge `väĺlä `tullaSaa; `iilimise `kaudu käis `toitu toomasJür; iilib kikivarvul, et `kiegi ei nääksJMd; `iilisime vähe aaval lähemaleIis; `iilis ikke ligemale `tullaLai; ta tahab teiste juttu kuulata, nagu niilus iilib igal pool järelPlt; [kass] iilib salaja tuppa, ei `julge `tullaVil; [kadakapõõsast] es `julgu `mü̬ü̬dä `mińnä, kost me siss iks `iilseme säält läbiKam; nemä torutava küll sedä su̬u̬d, aga pori iilib iks `aigapiti manu ja litsup `umbedeRõn; Kell kat́stõist oĺl üt́s kogu `hiiĺnü˽`Piitrele sälätakkaRõu; ma `hiilse manoVas 2.varitsema; salamisi piiluma või kuulama mida `asja sina `iilid siin `ommetegiVNg; Körvatagused alles märjad juba iilib tüdrukuidPha; nõnna iilitse poiste kohe et (noor tüdruk vahib poisse) Muh; mes `asja sa iilid et sa saa siit menema metteMar; iilib nagu va ilvesKuuK; iili `järgi, siis kuuled kus `poole ta (kana) kõhinal lähäbJJn; mes täl viga siäl `iili ~ `iiĺdi võsunKod; kes säält si̬i̬st iilib (uurib) ja vahip `pańgi; ta pidi keĺm oleme, ku `tohtre nii `järgi `ii’ĺdsiveHls; temä lännu üte silla `alla `iilmä, mes‿tu võõrass vägi ti̬i̬b; olluva tüki `aiga ülepää `rõiva all, `iilsivä sääld `rõiva altRan; kaśs iilib rotti sääl saena veerenNõo; susi tuĺli `põrsiid `hiiĺmadõHar; oĺl `hiiĺnü toidutsika susiRõu Vrdhiilama2, iilduma2, iilistama, iiluma 3.(salaja) soovima või püüdma, himustama `seoke suur asi, mis ta taab omal `iilidaHää; si̬i̬ om `ihne, ken iilip kokku panna `raamiHls; tä hiil mu Hildat `hindäle; kül˽timä mu sõ̭sard vi̬i̬l `hiileVas; timä `väega `hiiĺe lüvväʔ; sa hiilide hiilide nik̀ava kooń ar `lü̬ü̬deʔSe 4.mõegad `iilisid `peale teineteese `vastu (pulmas hõõruti mõõku vastamisi mõõgalaulu ajal) Muh