[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

higistama igistama R(-mma) eP Trv, -eme Hls, -ämä Vai/-mmä/ Juu Kod/-ss-/ KJn Ran Puh; higistämä Kuu Har/-mmä/ Rõu
1. higi eritama, higine olema sina igistid `vaide ei vihelu(d) `ühtegi VNg; `enne igistan, siis akkan `vihtlemaie Lüg; palavaga igistatse Jäm; seda (kummeliteed) sai `joodud, see ajas tugevaste igistama Rid; jalad, `kainlu augud igistavad Tõs; see pala ajab igistämä. lahjaks igiständ Juu; ma igistasin, kui ma `eina `niitsin Kos; kääd igistavad `irmsast Trm; palav, inimene igissänd ära Kod; kevadete põllu töö aeg, siis obused igistasivad; kui söök palav, igista sial siis `süia Lai; kui juba igistab, siis akkab `aigus `väĺla minema Plt; ihu igisteb õige Hls; kui tare lämmi, siss võtab igistämä nigu sannan Ran; tõpõ `väĺlä higistämä Rõu || (tööga) vaeva nägema, pingutama [kui keegi suure leivatüki korraga ära sõi] Öeldi, et tõesti sa igistasid selle korraga nahka? IisR; `ańdis `enne igistada, kui `vaĺmis sai JMd; küll igistas sial kallal, ei saand iast akkama Lai Vrd igima
2. niiskust eritama; niiskusega kattuma Ku `nuore kuu `päiväl panid akkunad ede, siis ne higistid `talvel `ühte`puhku Kuu; `Leiba tuleb `sötkuda niikaua, et levalöime igistab Jäm; kui keedu `aulu tuleb, siis `akned igistavad Khk; kui `vihma teab, siis `aknad igistavad Muh; [tuleb] vanas kuus vundament̀i raeada, siis mõea ei igista Var; kus on akand [kartulid] juba märjaks igistama, sealt akkavad mädanema JJn; mesilased igistavad [kui talvel on mesipuu seintel niiskusekord] Trm; `kirve ja kivi igistase, ku na külmä om ja lämmind saa Ote Vrd eestama2, higitsema, higunema