[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

higine igi|ne g -se R(h- Kuu) eP(h- Phl), -tse Han Tõs Khn M spor T, -dse Krl; higine Har/-ḱ/ Rõu Plv, g higidse; p hikist, gpl hikitside Vas
1. higiga koos, higine Mida higisem nahk, seda magusam leib Kuu; obone lähäb `märjäst ehk igisest Jõh; obu topane, nii igine topane Khk; pale peab igine olema nii kaua kut sa mullaks saad; `juussed oo igised; pea o `otses igine Muh; ää aa oma igitsi `jalgu `siia Tõs; ma ole igine ku kaśs palaga Hää; igised kääd Kei; ära seda igist `säŕki `selga pane; igiste riietega Iis; ihu lü̬ü̬b üle kõege igisess, kui palav one Kod; igisest piäst ei tohi `küĺma `juua KJn; ti̬i̬ ommugust õdaguni [tööd], nii et seĺg igine, siss olet ike levä otsan Hel; ku nägu igine om, siss siĺmälavva lähvä `katski Nõo; ma‿i või vi̬i̬l `ussõ minnäʔ, ma olõ vi̬i̬l `väega hiḱine Har Vrd higonõ, hiine
2. villarasvaga koos, saastane igised `villad `leigata ja `panna kohe vede VNg; villad igised, ige täis Kod
3. udune, aurune igised ja udused `akned Lüg; poodel on igine Jäm; [tee]laasid igised Khk; vaat kui `kangeste ake tõmmab igiseks Mar; `aknad on igised, tahvad kuevatada, `pühkida Kos; [prillid] Läksid igisest Trm; egä moeto aken ei lü̬ü̬ igisess, kui ühel pu̬u̬l oo külm, tõesel pu̬u̬l soe Kod; `akna igitse Trv; akan om igine, ei näe `väĺlä Nõo; akõn om likõ, ta‿m hiḱine Har Vrd higonõ, hiine
4. tume, ähmane higine taevas Kuu; Kuu on igine ja tume Lüg; akkas `taeva nagu igisest vedama, aga näe, `vihma `lahti ei sua Kad