higineigi|ne g -seR(h-Kuu) eP(h-Phl), -tseHanTõsKhnMsporT, -dseKrl; higineHar/-ḱ/ RõuPlv, g higidse; p hikist, gpl hikitsideVas 1. higiga koos, higine Mida higisem nahk, seda magusam leibKuu; obone lähäb `märjäst ehk igisestJõh; obu topane, nii igine topaneKhk; pale peab igine olema nii kaua kut sa mullaks saad; `juussed oo igised; pea o `otses igineMuh; ää aa oma igitsi `jalgu `siiaTõs; ma ole igine ku kaśs palagaHää; igised käädKei; ära seda igist `säŕki `selga pane; igiste riietegaIis; ihu lü̬ü̬b üle kõege igisess, kui palav oneKod; igisest piäst ei tohi `küĺma `juuaKJn; ti̬i̬ ommugust õdaguni [tööd], nii et seĺg igine, siss olet ike levä otsanHel; ku nägu igine om, siss siĺmälavva lähvä `katskiNõo; ma‿i või vi̬i̬l `ussõ minnäʔ, ma olõ vi̬i̬l `väega hiḱineHarVrdhigonõ, hiine 2. villarasvaga koos, saastane igised `villad `leigata ja `panna kohe vedeVNg; villad igised, ige täisKod 3. udune, aurune igised ja udused `aknedLüg; poodel on igineJäm; [tee]laasid igisedKhk; vaat kui `kangeste ake tõmmab igiseks Mar; `aknad on igised, tahvad kuevatada, `pühkidaKos; [prillid] Läksid igisestTrm; egä moeto aken ei lü̬ü̬ igisess, kui ühel pu̬u̬l oo külm, tõesel pu̬u̬l soeKod; `akna igitseTrv; akan om igine, ei näe `väĺläNõo; akõn om likõ, ta‿m hiḱineHarVrdhigonõ, hiine 4. tume, ähmane higine taevasKuu; Kuu on igine ja tumeLüg; akkas `taeva nagu igisest vedama, aga näe, `vihma `lahti ei suaKad