heritseritsOte, g -eNõoVõnUrvKrl(h-); transl eridsessKan; herit́s, heerits g -dseHar; heritsRõu 1. kelm, nurjatu, heris; kergats erits kitt ennäst, `õige mi̬i̬ss tõistVõn; nisukene erits tütärlaitsOte; [tüdruk] om är eridsess lännüʔ, `tempe tege Kan; [lastele] ah ti eritseʔUrv; sa olõt üts erits inimõni, ta `täämbe kõnõlõss nii, sääl saman joba tõist `mu̬u̬du; erits om sääne tikõ ja halv inemeneKrlVrdherts 2. vares Erits om kuri konna nuhklemaNõo