helvetelvetEmm(-at) Phl(h-), `e-sporR, g -i; ölvetEmmPhl(h-); ill helevettePhl(hrl vande- või kirumissõna) a. (pehmem kui) kurat siä‿t ole muud ku üks vana `elvetVai; iga tühja asja pärast, mes sedase alvaste on, `ööda, oh sa tuline elvet; üsna vanad inimest `ütlesid, et oh elvatEmm; vana hölvet tuli; ah sa tuline hölvet `öötakse, kui midagid [on] hukka läin; oo hölvet ennää· see `olle nenna üks imestamese sönaPhlVrdervetb. põrgu Vandus ihu, vandus iŋŋe, vandus ihu elvetiierhvlHlj; mene `elvetiVNg; `saadan su `alle `elvetiJõh; `Pistis kusa `elveti (teadmata kuhu) Rei; läks kus helevettePhl