[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

heeringas eeringas Sa Muh Emm/-re-/ Kse Var PäPõ Juu JõeK Amb Plt, -es Ris Pal, -äs Khn/ie-/ KJn, `ieringas Vai; eering Jäm Khk Emm/-re-/ Rei Kse Hää KuuK Koe VJg Trm Pal Lai KJn M T Krl(-ńg), h- Phl(hii-) Har VId(-ńg, -ńk), ie- Hag Amb JMd VMr VJg Iis, `ie- Lüg Kos, `iering, -ä, -e Vai; g eeringa S(h- Phl) Var PäPõ Hää Juu JõeK JMd Trm Pal Äks Plt KJn Trv, -ä Mar KJn, heeringä Har Rõu Plv, ieringa VMr Iis, -ä Khn, `ieringä Lüg(-a); g eeringe Kse Ris(ie-) T V(h-), iä- Kod, `ie- Lüg Vai/-ŋŋe/, `hie- Kuu; g eeringi Emm/-re-/ Mar Mär Kse KuuK Koe VJg, h- Vas Se, ie- Hag JõeK Amb JMd ViK, `ie- Hlj Kos; g eeringu Lai Pst; ering|as g -a Mar Mär Tõs; jeering g -a, -ä, -e, jääring Kod; hereng g -i uus Lut; p iiringad Käi, `hieringest Kuu; pl erringed Jä heeringas `niisaga `iering on isäne; `ieringed ja leib õlid `lauval `pulmas. `ennemast; muid pidid `ollandi `ieringed õlema. puest `tuodi. viletsamad vai `vaesemad vai; `ostas kaks `ieringe Lüg; `linnast `toodi eeringid, kui `räimid äs ole `saaja Khk; eeriŋŋatega pidi aru `saama kuhu parved liiguvad, eeriŋŋas tuleb nii veepinnale Krj; suured räemed nagu eeringid Mar; Tuõmõ korra puest ieringu kua Khn; kääd oo eeringadega koos Tor; Eeringa äält tegima (ebaloomulikult häälitsema; vastumeelset juttu ajama) Hää; rasva `ieringid olid suuremad; sot́i `ieringid olid `veekesemad Kos; mis sa neist ieringitest riastid Kad; lähmä `linna tuama püt́i jeeringid. jeeringed one kua silguss; sot́i jeeringed; jeeringäd [suured] nagu ongad Kod; mina tegin klimbi suppi piimaga - - eeringad kõrvale ehk `silku Pal; tulised iad eeringäd KJn; kes rikkamb talu, ega tu̬u̬ `silku es `sü̬ü̬gi, sei eeringet. egäle ütele `anti pu̬u̬l eeringet Nõo; siss tol aal eeringide pääl elu `oĺli kah, egass toda liha nii `paĺlu‿s Rõn; ma ei taha `niiskugõ eeringid süvväʔ Krl; Oĺl liiva pääl pikäle niguʔ heerińg (inimesest) Rõu Vrd eerik, eeringis