[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

harjutama arju|tama eP(uus S, -dama Hi, -ŕ- Iis Kod, -o- Mar Ris Kod) M(-tema, -tem[e]) T(-tõmõ San) Krl(-tõmõ); haŕu|tam(m)a Har Lut, haŕo- VId; `arjutama Lüg, `harjuda- Kuu a. harjutama, kedagi välja õpetama, harjumust kasvatama obust rataste ede arjutama Khk; laps on arjutud `korvis magama Vll; ära arjuta kanu `aeda Rei; hakkasin harjutama ennast `künma Phl; ää arjuta ennast `saksa `mängima VJg; `alba `muudi ärä arjutama KJn; `püstü arjudet `juuse Krk; arjudõ oma viguri mant ärʔ Krl; Sa˽haŕutat taa mihe`rõipõ siiä `käümä Har; om heĺlikuss haŕotõt Se b. kätte õppima, vilumust omandama ärä `harjuda enesälle `huonu `ammeti Kuu; akab `niitmist arjutama Khk; laps arjutab `keimist Tor; aŕjutavad ju̬u̬ksu Kod; ekka tü̬ü̬d um vaja haŕotadaʔ Plv; haŕotass ar mäntse tü̬ü̬ mano, harinõss Se || sõjaväeõppust tegema – Juu