[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

hari|puu (sõna lõpuosa sag lühenenud) a. = hari|malk – L HaLo M Kam V enni vanadel mõeadel olid aribud peäl - -`risti katusse `seĺges Vig; aribu varras (katuse harimalku ühendav ritv) HMd; aripuud jo sammad mis varespuud. varespuud ikka venam sõna Nis; kui tõnnisspäeväl päiv `väĺlän `oĺli - - siss `ütlivä, et Tõnniss istuss katusse ari`puie pääl Kam; hari puu nigu sika sarvõʔ `saisiʔ sääl `ülhen, `vaeldamiisi; ku haripuid is olõʔ, sõ̭ss `pańti lubjakõìsi; haripuu oĺl nii `saadõ pulgaga pääl kińni nigu kooguʔ. tu̬u̬ pulk oĺl piḱk nii, et `liikuʔ sai, lopõ pulk Har Vrd harja|puu b. tuuliku harjal olev puu Katuse laude otsad olid ari puu sihes. Ari puu raiuti päält teras`kanti `välja. Kui vähegi `tamme kää oli, siis `tehti ikka aripuu tammest Pöi c. pl kangastelgede külgpuudele tuginevad põikvarvad, mille külge on kinnitatud soalaad; kangaspuude külgpuid ülalt ühendavad puud – Jõh Muh Mär Aud K Trv `kamlade ari puu in üläväl, `õtsad `jääväd `kõrva `puude `pääle - - `oiab `kamlad üläväl Jõh; `kanga aribu. loivad köivad aribude peal Muh; `kanga aribud, kus niied ja kammlaad́ peal seisavad Aud; teĺlel om kaits aripuud; aripuu pääl om sua laat Trv d. kangaosa (ülemine) raamipuu soa aribu, mis piid `kińni oeab Juu; soa aribu on see, kus vahel suga on SJn Vrd harja|puu e. rangide ülemine osa hobõsõ `taossõ haripuu Räp