Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
hangetama anget|ama IisR/`a-/ hajusalt S(aŋŋe-; h- Phl), Tõs Tor Saa KJn, -õmõ Hel; hangõtamma Har Rõu Se, angõtõmmõ Krl
1. jääkirme, lumekoorikuga kattuma; külmuma ti̬i̬ on ärä angetanu Saa;
vesi nakass angõtõmmõ;
`vi̬i̬le om iä pääleʔ angõtunu Krl;
om vällän pehme ilm, siss om lumi pehmekene, a˽tulõ külm, siss hangõtedass lumi ärä, `tõmbass hangõ lumõ pääle Har;
hańg om lumõ pääl, lumi hangõtõt;
maa om hangõtõt, sääne hall tulõ Se Vrd hangitama 2. hange tuiskama Kui tie oli `angetand, läks saań `ninda `kergelt `ümber et IisR;
tuesuga angetab tee ää Tor 3. hanguma, tarretuma paneme süldi aŋŋetama;
`kalla rasu `sönna `sisse, aŋŋedab εε ning küinal `valmis Khk;
seep aŋŋetab Kär;
puu putku `sisse `pandi `küinlad aŋŋetama Mus;
rasv angetab, veri tarretab ää Tõs Vrd angestama,
angetuma