[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

luht2 luht (luh́t) g luhi R SaLä Vll Hi spor L KPõ TaPõ, Plt Hls Krk, luhõ Khn, luhti Khk Kaa Vll PäLo Saa(luh́ti) Kei Kod Trv Hel TLä V, `luhti VNg(n `luhti) Lüg; pluht (pluh́t) g pluhi Jäm LäLõ Aud KJn, pluhe Mih, pluhti Muh Tõs Khn Urv Krl Har; luhvt (luh́vt) Kaa, g luhvti Juu Trm Ran Kam San, `luhvti IisR
1. õhk; hõng, lõhn, hais `oues one hüvä `luhti; pane kork `peale, et `luhti läbi ei `anna VNg; paha luht õli tuas ja pisikene sie `kammer `vaide; maa `ingab iga kevade nisukest `luhti (auru) Lüg; luht eng on kala sies, `luhti täis, `ülgel ei õle, ajab vie `pinda enese, saab `luhti; Mene `värski luhi kättä; `võeti nõrk puu, sene `külge korv, laps õli luhis, maast `välläs (korviga õhus) Jõh; `Seia sai `aknast kevadisi `luhvtisi IisR; `lahkem luht kui uks `lahti Jäm; ratta kumm `aetase `luhti täis, siis vöib `jälle `söita; lohviga `antase `luhti `toukrile Khk; Täna oo juba üsna kevade luhvt öues Kaa; lepalehe luht, see oli väga - - εε Käi; Luhi pärast toodi vormi oksad ja `peeterkanad puhas tuba Rei; `õues nisoke suur `lahke luh́t; tänä tuleb mere poolt muja `luhti Mar; männä luht oo ea Kir; Kolõ ramp luh́t uõnõtõss Khn; sii `vaestemaeas `luh́ti küll (on õhurikas) Hää; nuusupiiritust toob `aaptegist, `kange luht paneb inge `kinni Ris; elab armastusest ja kevadisest luhist; ea `kindel ahi, ei lase `luhvti `väĺla `ühti Juu; väga sue luh́t, sie kisub ülesse HJn; `kange luh́t kõbjal, ku akkap põlema Kod; tänä on ometi ää pluh́t KJn; `kamrin om `õige alamb luh́t sehen Hls; pääld vihma om alati puhass luhvt Ran; kui serände rasse luhvt, siss ta nigu läpätäss `õkva Kam; liinan ommaʔ [inimesed] üten ku̬u̬n, üten unikun, sääl om kõ̭kkõ `luhti Urv; enne müristämist om luht rassõʔ; su̬u̬kikkaʔ ommaʔ irmuss mõruvõ luhtigõ Krl; kala˽tulõva mulgu mano `luh́ti `saama Vas || meelevallas sie on tämä luhiss Kuu
2. a. (suruõhust, gaasidest) `Perse `kiidab perenaist, luhid `käiväd iast Lüg; õlut läks inge `alla, luht oli tugev sees Rid; oli na `kange pluhi all puu `lähkres; paned õlle `vaati, võtab tubli pluhi `sisse Vig; siis on inimene seest terve, kui luhid käivad Ksi; ku˽nii õluʔ vai midä vaadin om, sõ̭ss ku hää kõva luh́t sisen om, sõ̭ss ju̬u̬sk ähenälläʔ Urv; luh(t)iga fig hooga Vana Marii löönd Jaagu poisi luhtiga tüdruku kambrist välja Kaa; jäälaev lähäb ku luhiga, purju peal ja nõnna et üks joen aga järel, sel oo jalaksed all Rid b. gaasijook, limonaad pudel `pluhti Tõs; Mia `ośsi pudõli `pluhti Khn; Vanast `mü̬ü̬di ka `pluhti. Ku `koŕki liiguti˽sõ̭ss visaśs luhtiga päält ärʔ, üteĺdi, et pluh́t Urv; pluh́t oĺl tu̬u̬ mis kehisi Har

nohk1 nohk g nohu Khk; p `nohku Krk tuuleõhk, hõng ont‿s tuult ka, vähe `nohku ikka on Khk; läbi nina laśk `nohku Krk Vrd nuhk1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur