[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

pütt pütt (-t́t), püti (-t́i) eP M T, pütti Jõe Hlj Lüg Jõh IisR, püta Jäm Kär Kaa Var Mih Tõs Tor Hää, pütä Tõs Khn, pütü Võn San V, püdü Kuu; pütt|i g püd|i VNg Vai(-ü)

1. erinevate puunõude ühisnimetus mant `korjati [piimal] pääld ärä ja siis sie `pandi `ühte `suure püttü; Vähämäd `suolamise neud olid viel püdüd Kuu; püttid ja kappad, pütt on `aava puust Hlj; Pütt `pandi kesk `lauda ja `terve pere siis sei säält ühest püttist Jõh; akkas püttü varotamma (vitsutama) Vai; püttisid pole präägu `puhtid Jäm; küll nende püttidega vöis tööd `olla, neid `auti Khk; Kaupmees `töstas pütast `räimid Kaa; enne äi tohi mette inimest `uskuda, kui sa oled pütta kaks `soola seltsis ää söönd Vll; see oo jahu tooma püt́t Muh; Naagu pütt ja kaan (sobivad hästi omavahel) Emm; `silku `viida pütiga einamaale Rei; `kõiki `asju võib pütti `panna, pütil oo kaen peal, iired ei puke siis pütti Mar; `kangesti ilusti `valgeks küiritud püt́id `kuevasid aja`teibas Mär; lapsele `öetasse: tule noole püt́t ää Vig; lehm sai ära `lüpstud ja piim püttidesse kurnatud `apnema, neli viisteistkümme pütti läks iga päe `tarbis Mih; pütadega `köidi siis maa sees `räimi `müimas Tõs; püt́t oli kolme toobine või kahe toobine Pär; sarabust saab püta `vitsu Tor; kolm pütta obusel pääl ja `käiti räemelaadal Hää; kui laps `süńdis, siss `mińti ikki püt́ti `viima, tapeti kana ja `tehti kooki, kis püt́iga viis, see pańni need koogid püt́ti Saa; Püt́id olid kõik `ühte `moodi, silgupüt́id ja piimapüt́id ja kõik, mis vaea läks Kei; kui mo isa tegi püt́i `põhja, `sirklega `tõmmas kriipsu ette Juu; Mõisa peretuas `toodi tangusupp kohe püt́iga lauale, suur viie toobine püt́t oli Amb; püt́ta (pütte) pidi alati liivaga `nühkima JMd; suurem võim oli püt́tide kääs (s.t pütte oli rohkem), `kaussa oli vähe Ann; `lauba oli see `küirimene, püt́id olid kõik aja`teivas Pai; võil [on] `kõrvadega püt́t, kuas pial, pane suvel `sisse ja talvel süe VMr; võttis püt́iga `silku ühes Sim; panin või püt́ti Iis; ruot́si püt́id õlid `niskesed madalad, teene laud lepä, teene tamme, siis näd õlid triibolised Kod; püt́id olid naelased, kahe kolme ja mõned olid viie naelased, kaaś käis `pääle Äks; `veiksed püt́id olid või jäuks, kõrvad küĺles, kaaned pial Plt; piim on püt́tides alles `ku̬u̬rimata KJn; püt́t olli mati `mu̬u̬du, pütil es ole `sanga egä kedägi Hls; mi̬i̬s ku üit́s püt́t paks; nüid ole ma küll pütin (hädas) piltl Krk; sügise ehk keväde `tu̬u̬di iki pütiga `räimi kodu Ran; nüid om `endä kaalamulguni täis `toṕnu - - om sängin pikäli nigu püt́t; si̬i̬ laits `lendäb nigu lind ütest `tõisi, ta‿i püsi pütin, ei saesa kotin Nõo; pütül oĺl vi̬i̬l nü̬ü̬r külen - - sõ̭ss oĺl hää `sälgä võtta Võn; ega pütti es saa üttegi `tuusti ega kätt `aada, sa pidit tedä kivvega `kloṕma, nii et sul pää otsan like Ote; `mõisan - - pulli olliva nigu püti jälle liha täis Rõn; vanast pää`ku̬u̬li `mińti kah, piim pütüga˽sällän Urv; pütüʔ olliʔ iks kuusidsõʔ, oĺl iks näid tammidsit kah Rõu; `pütsebä tettü˽pütüʔ ja vaadiʔ oĺliʔ ilosaʔ Vas; mat́iva uma raha tammõ püttegaʔ mahaʔ Räp; pütül omma mõlõba otsa kińni, `tõrdol om õnnõ üt́s kińni Se; hopõn ka kui pütt, täüs paĺlo süönüʔ Lut

2. pütitäis või teat kindel mahumõõt `soolavad kalad ning viivad püta `viisi Kär; Pütt eeringid oli korraga pailu `ostada, `toodi ikka naela`kaupa Kaa; selle (külimitu) kolm täit läks siis pütti, see oli siis püt́t Noa; Jaanipäävast jääb juba püt́t `piima lehma pialt `päävas vähämas Han; Talvõks piäb oma jaoks ikka kua pütä `räimi `suõla panõma Khn; `setvert oli neli püt́ti, püt́t oli nelikümmend viis `toopi Kos; kaks vierikut on üks püt́t JMd; kolm püt́ti on `tündres; `ańtsin `talle kaks püt́ti `kartuleid Ann; püt́tis on nelikümmend neli `toopi Pee; neil (saunikutel) oli `tüńdrima, kolm püt́ti läks `viĺja `sinna maha VMr; neli pütti `pańdi kuli jaust, sie pidi kümme `puuda tegema Kad; tõi pu̬u̬l pütti eeringit; keväde `tu̬u̬di püt́t `räimi kodu, sügisess `oĺli `sü̬ü̬du Nõo; miʔ ośti muidõ perremihe käest pütü `silkõ; õllõ pütt oĺl sada `tu̬u̬pi Har; heeringet `tu̬u̬d́e poolõ pütü `viiśe Räp

3. a. võrgukäba kakuamide pial oo pütad - - et ülal oiab selle kakuami lina Tõs b. pontoon šild om pütte‿päl Lei