[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
ette|poole ette- RId Rid Kse Amb VMr Kod Krk Ran Nõo spor V(j- Lei); ettep̀- JJn Pal Vil Hls; etep̀- Kul Hää JJn Koe spor ViK, Pal Äks Lei; etepul Hää
I. adv
1. kaugemale ette, (näoga) liikumissuunas Tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole; Pikk ja pien ette`puole kõveras `jusku `krieka ie; `Lapsel imelik, `aariklane kiel, `nurgad tulivad ette`puole Lüg; `laened `murdvad, `randas `kallab arja pealt ette poole Rid; [lamba] `niitmine oli tagant etep̀oole Kul; [voki] Kruist teĺlitaks, naba ju liigub etepul ja tahapul Hää; vaja süsä ettepuale `riisu Kod; lähäb ettep̀oole (Viljandi suunas), ei lähä kuevatsesse Vil; akka `mõnda sõna tagapu̬u̬lt ette poole lugeme Krk; [lumehangel] `päälmäne ots `oĺli nigu `väĺlä poole tuisanu, ettepoole aanu Ran; nüid om poodin ka ettepoole `tüḱmine moodun Nõo; Takkapoolõ pańni vähämbäʔ [pätsid], `keskepoolõ suurõmbaʔ ja ettepoolõ jälle˽vähämbäʔ Har Vrd etesspoole, ette|otsa, ette|pidi
2. ajaliselt kaugemale; edaspidi(seks), tuleviku(k)s kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette `puole, siis piäd lund nägemäie Lüg; voib `olla et ette`puole akkab pueg avitamma Vai; me tänä ei pruugi ärä, vaja `oida ettepidi ~ ettepuale Kod Vrd ette|pidi, ette|poolest
3. (kaugele) ära, välja aniʔ kia `ḱäülese, ĺättevä kauõdõ jettepulõ üle mere; ku latsõkõ `uińdži, sõ̭ss [ema] lät́š jettepulõ; veri d́u̬u̬sk `ussõ, jeńg lätt jettepulõ Lei; lätt `võõradõ `liina ettepoolõ Lut
4. tu imä nakass ettepoolõ `masma (on ilu poolest enam väärt kui minia) Se
II. prep (ruumiliselt) ette nüüd `kiereti suga `kõrgemale ja siis `pandi `niied ette`puale suga Jõh; saań lähäb ette poole obust viristes Kse; leib pannass ettep̀oole `otsa (laua aknapoolsele otsale) ike Hls
Vrd edepoole
I. adv
1. kaugemale ette, (näoga) liikumissuunas Tegi `iuksesihi, `este `kukla päält `tõmmas `arjaga ette `puole; Pikk ja pien ette`puole kõveras `jusku `krieka ie; `Lapsel imelik, `aariklane kiel, `nurgad tulivad ette`puole Lüg; `laened `murdvad, `randas `kallab arja pealt ette poole Rid; [lamba] `niitmine oli tagant etep̀oole Kul; [voki] Kruist teĺlitaks, naba ju liigub etepul ja tahapul Hää; vaja süsä ettepuale `riisu Kod; lähäb ettep̀oole (Viljandi suunas), ei lähä kuevatsesse Vil; akka `mõnda sõna tagapu̬u̬lt ette poole lugeme Krk; [lumehangel] `päälmäne ots `oĺli nigu `väĺlä poole tuisanu, ettepoole aanu Ran; nüid om poodin ka ettepoole `tüḱmine moodun Nõo; Takkapoolõ pańni vähämbäʔ [pätsid], `keskepoolõ suurõmbaʔ ja ettepoolõ jälle˽vähämbäʔ Har Vrd etesspoole, ette|otsa, ette|pidi
2. ajaliselt kaugemale; edaspidi(seks), tuleviku(k)s kui nüüd tänä `ommiku [teder] `kutrutas, siis lue senest `kaeksa nädälä ette `puole, siis piäd lund nägemäie Lüg; voib `olla et ette`puole akkab pueg avitamma Vai; me tänä ei pruugi ärä, vaja `oida ettepidi ~ ettepuale Kod Vrd ette|pidi, ette|poolest
3. (kaugele) ära, välja aniʔ kia `ḱäülese, ĺättevä kauõdõ jettepulõ üle mere; ku latsõkõ `uińdži, sõ̭ss [ema] lät́š jettepulõ; veri d́u̬u̬sk `ussõ, jeńg lätt jettepulõ Lei; lätt `võõradõ `liina ettepoolõ Lut
4. tu imä nakass ettepoolõ `masma (on ilu poolest enam väärt kui minia) Se
II. prep (ruumiliselt) ette nüüd `kiereti suga `kõrgemale ja siis `pandi `niied ette`puale suga Jõh; saań lähäb ette poole obust viristes Kse; leib pannass ettep̀oole `otsa (laua aknapoolsele otsale) ike Hls
Vrd edepoole
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|