esi|enese I.refl-pron(rõhutavalt) 1. (objektina) latse mõseva `endid ~ esi `endidTrv; temä om esi ennast selle pardi sekkä `andenKrk; inimene esi ennäst taṕp `tü̬ü̬gaPuh; ma‿i saa esi ennästegi avitadaNõo; mina iks esi `endä õienda sannan kahOte; Kaeʔ esi˽hennest, määräne sa˽`väĺlä näetHar; nä˽`kit́vä esi˽hińnästVas 2. (adverbiaalina) om üit́s kärssnõna, kes esi`eńdäst suurd lugu pidäTrv; temä eläss esi`endege (?omaette) Krk; kõik mes ti̬i̬t, ti̬i̬d esi `endäleRan; massa nüit esi `endä käest ärä, küll mina siss sinule massaKam; Taa vi̬i̬ asi um hädä asi ku˽tedä esi˽`hinnest (enda käest) ja˽`lähküst võtta olõ õiʔ; sõ̭ss lät́siʔ´esi˽`hinne `vaihhõl `tüllüRõu; esi `hindäl um ka ta elokõnõ (elumaja) ärä lagunuʔ; elä esiʔ `hindä kotalt ~ `kot́silt (oma käe peal) Plv; ma ježi `jennega `paadiLei; ihako‿iʔ esiʔ hinnä `pääleLut 3.fig(rasedast) si̬i̬ om joba esiennäst `mü̬ü̬däTrv; paks ~ esi`hindäst ~ toogi päälPlv; esiennast täis uhke; isekas `oĺli esi ennäst täis, nii rumal `uhke [mees] Ran; timä om esi˽hennest täüś, ei˽taha˽`tõisiga˽kõnõldaʔHar II.poss-pronoma Rõngu opetaja `olli siss näid leeritänu ja, laalatanu kah, esi`endä `ärbänin loet ja, laalat jaNõo Vrdiseenese