[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

esi4 esi Saa eL(esiʔ Võn VId; ježi Lei); eiss Räp Se; (atribuudina võib käänduda) p esit Hel; ill esisse Trv; in esin, el esist Krk
1. iseenesest, välise tõukejõuta aig kuluss esi kodun ärä Krk; `amba tuleva esi suust ärä Nõo; mõnikõrd õnnõ `pańte [sülemit tarru] `luitsagaʔ. ku̬u̬ sai helü `tarro, lät́sivä `eisskeʔ Räp
2. iseseisvalt, omal jõul esi`püidjäd võrgud, kas ahuna, vai latike, vai rääbisse võrk Ran
3. eraldi, omaette let́t jääb (`kangal) `kõrva esi Saa; `keŕkude minnä ame `oĺli iki esi Ran; künniravva om esi, ja luśk om esi Nõo; Sitadsõ˽puusa villaʔ ja˽kõttaludsõ˽`pańti esiʔ Rõu; meil oĺl `kapstaaid esiʔ ja uaaid esiʔ Vas; Kerigorüüd́ [oli] õks eiss Se || lisaks, peale selle esi mis muu kahju Trv; [veimedeks] Teḱke tetti ka `mitmid ja `setmid - - siss vi̬i̬l esi kotipadja Hls; [taluostmisel peale tööpäevade] ostu raha mud́ogi oĺl sõ̭ss vi̬i̬l esiʔ, `massa ja Plv
4. (atribuudina) a.  erinev, teistsugune `lambaäniline - - si̬i̬ om päris esi lind, ei ole äniline; egän talun esi taaŕ, egän vallan esi kõne Hls; egäüt́s esit ti̬i̬d `lätsiv mineme Hel; na (rääbisevõrgud) olliva esi `plaani Ran; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; egän paegan om esi ki̬i̬l Nõo; lavvakerikohe `minti esi `hammõga Kan; Nitsõtõ jaoss oĺl esi˽niit́, kost `nitsõid sõlmati; `mustlasõ om esi`tõugu rahvass; nuu omma jälle esi`seĺtsi `kartuli Har; ma˽põli, et juurõtuss jätt esi˽meḱi Rõu; tu‿om eś‿jago ~ `hindäst jago (iseäralik); Mehil joht olõ‿s lavvakerikoh ḱävvo˽`määńtsetke eiss `rõivet Se b.  omaette, eraldi olev ni̬i̬ (kõhualused villad) pannass esisse `paika Trv; egä päe esin paigan [tuul]; köksim egäüit́s esist nurgast Krk; talurahvass seevä esi lavvan ja, kõrvulise seevä egä üits esi lavvan; tuleb egä üits (eri sorti jahu) esi jakku panna Nõo; t́sigadel `oĺli iks esi laut Rõn; mul om õks esitarõ, ega ma `tõisiga üten tarõn ei olõ; pudru piim `laśti esi länigõistõ Har; d́ämmeba ježi paagan `leodi Lei
Vrd ise3