epuepuMuhEmmHan, εpuMih; epoKod, h-RäpSe 1. epakas; eputis kül‿sa oled epu, ei süö rasvast lihaMuh; Sa olid eile nende epudega kiige pialHan; [lehm] naa ermus εpu, et kui üks kärmes ammustab või `lindab, siiss ta‿i tea, kus ta `kargabMih; `ütleväd et epo, käib `poissega ümmer. oh sedä epoda kõneldaKod; sa olt kah nigu hepo `lat́sikõnõ, ei˽saaʔ midägi ilma `naarmada˽tetäʔRäpVrdhebu 2. noor tüdruk poosid õmavahel `ütleväd et võt́in epo `vankri `piäleKod