Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
eli|tare eli- Kan Rõu Plv Räp elutuba; elumaja nüüd elitarõ ahoʔ tetäss kess`paika Kan;
Reheotsan `oĺli˽meil `kambrõʔ. Erälde tarri muid es olõʔ, `kambrõ `oĺlgi elitarõ Rõu Vrd elutare
epitama epitama Jäm Khk Pha Vll Han Hää Plt,
-ämä KJn Ote,
-eme Hel1. eputama uhkustab ning epitab omaga Jäm; [hobune] akab epitama - - kardab Khk;
Edimese latsekesege iks epitedess (mängitakse), tõistege ei ole enämb `aigu Hel;
ka mis ta `väega epitäss ennäst vai edestäss Ote Vrd epildama,
epitlema,
epitsema,
hipitama2. (kaua) riietuma; (liialt) ehtima `Peimes epitas obuse na üles, pani tut́ta täis;
Pulma obuste ristad olid kõik `uhkeste epitatud Han;
Kaua sa ikki epitad pähle, teine juba `ammu `u̬u̬tab;
Üks igavene epitamine: ikki säeb ennast, ikki säeb ennast Hää;
mis‿sa epitet, pane vahel `rõ̭õ̭vise, mine mineme Hel3. hellitama sedine epitud ~ pillitud laps Jäm;
linnas epitadass inimesed ära Hää Vrd epildama,
epitlema