epitamaepitamaJämKhkPhaVllHanHääPlt, -ämäKJnOte, -emeHel 1. eputama uhkustab ning epitab omagaJäm; [hobune] akab epitama - - kardabKhk; Edimese latsekesege iks epitedess (mängitakse), tõistege ei ole enämb `aiguHel; ka mis ta `väega epitäss ennäst vai edestässOteVrdepildama, epitlema, epitsema, hipitama 2. (kaua) riietuma; (liialt) ehtima `Peimes epitas obuse na üles, pani tut́ta täis; Pulma obuste ristad olid kõik `uhkeste epitatudHan; Kaua sa ikki epitad pähle, teine juba `ammu `u̬u̬tab; Üks igavene epitamine: ikki säeb ennast, ikki säeb ennastHää; mis‿sa epitet, pane vahel `rõ̭õ̭vise, mine minemeHel 3. hellitama sedine epitud ~ pillitud lapsJäm; linnas epitadass inimesed äraHääVrdepildama, epitlema