[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

epitama epitama Jäm Khk Pha Vll Han Hää Plt, -ämä KJn Ote, -eme Hel
1. eputama uhkustab ning epitab omaga Jäm; [hobune] akab epitama - - kardab Khk; Edimese latsekesege iks epitedess (mängitakse), tõistege ei ole enämb `aigu Hel; ka mis ta `väega epitäss ennäst vai edestäss Ote Vrd epildama, epitlema, epitsema, hipitama
2. (kaua) riietuma; (liialt) ehtima `Peimes epitas obuse na üles, pani tut́ta täis; Pulma obuste ristad olid kõik `uhkeste epitatud Han; Kaua sa ikki epitad pähle, teine juba `ammu `u̬u̬tab; Üks igavene epitamine: ikki säeb ennast, ikki säeb ennast Hää; mis‿sa epitet, pane vahel `rõ̭õ̭vise, mine mineme Hel
3. hellitama sedine epitud ~ pillitud laps Jäm; linnas epitadass inimesed ära Hää Vrd epildama, epitlema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur