emandemand g -aVNg/n -a/ IisRsporeP(g -iTõsHää) Lei/j-/, -ntTMr; emmandvanTõs; emändMarVig, g -äKuuVaiKhnJuuKodHlsT, -eSan; emäńd g -ndiTrvHel, -t g -tiKrk, -teHls; imänd (-ńd) g -äUrvHarVId, -eKrl 1. ühiskondlikult positsioonilt mõisaproua ja talunaise vahepealne (abielu)naine; peenem, saksikum naine ei `meie emanduie `miele perast saaVNg; alvemad saksad nee olid emandad, suuremad [saksad] prouad. kubjaste naised olid emandadKhk; Istub sihes kut suur emandPöi; ku võõras tuleb `öeldass: tere emand; kirikärral üksi on proua ja suurdel `sakstel, testel on emandadHää; `eńni olid ju keik emandad - - `aedame `naesed ja kirjotaja `naesedRis; `köstri naene õli edemält emänd. `õptajal õli provva. eks si̬i̬ emänd õle odavamKod; aga emäntege ma es saa `äste läbiHls; tüdrugu olli `mamselli vanast, naise olli emäntiKrk; vanast kutsuti Ennu `mõisa `reńtnigu Ennu emändässNõo; ku̬u̬ĺ`meistri naanõ, imändäss kutsutiHar; suurõʔ (tähtsamad inimesed) naaʔ omma imändäʔ ja esändäʔ. kiä omma säändse śaksatsõpaʔ noid mi kutsu imändäʔSe 2. umbes vaksapikkune inimesekujuline mänguasi, mis aluse põrutamisel hakkab hüppama – Se 3. emand (kaardimängus) `kaartide pεεl olid ka emandadKhk; kaardi mängoh ommaʔ imändäʔSe Vtimändä|emand