[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
elavane, elavene elava|ne Jõe, g -se Jäm Khk Kaa Pöi Rei Koe, -ene Kaa Rei Kse Plt; elävä|ne Nõo Har Se, g -se Kuu Khn Kod, -vene KJn San Krl (hrl nominatiivis)
1. elus; elav(aloomuline) Ei sie `maltand `millagi vaid ega `paigal `olla, eläväseks jäi vana saat Kuu; `ükski elavane ing põle siin käind Koe
2. (hüüatustes; kirumissõnana) Mis sa elavane ing tahad tiha Jäm; oh sa elavane aeg Rei; Sina eläväne `Iesus, kui kõvadad sjõtad Khn; oh sa elävene; oh sa elävene kurat KJn; ossa eläväne rõebe küll, nüid om kõ̭ik aena ärä viinu Nõo; oh sa elävene aig küll San; ah sa eläväne t́siga Se
3. (intensiteedisõnana) a. päris, täitsa, väga elavane kott pime Jõe; elavane ull Jäm; nagu üks eläväne laug lõng, eietet; sa õled ike eläväne loĺl Kod; elävene äbemede Krl; `taaga os ollu eläväne hädä Har b. väga väike (kogus) ep tεε tast mitte midagid, mitte elavast `märki ta‿p anna Jäm; Peaks ma kohegilt kas vei ühe elavase pirekse peerupaltsami saama Kaa; Andis ühe elavase kistaka leiba Pöi; Seda oli nii vähe, seda `rohtu, üks elavene tilk oli Rei; üks eläväne jalg tämäl (väikesel linnul) ja varvas nagu nõul, aga elon; `lendäb nõnnagu üks eläväne maim Kod
1. elus; elav(aloomuline) Ei sie `maltand `millagi vaid ega `paigal `olla, eläväseks jäi vana saat Kuu; `ükski elavane ing põle siin käind Koe
2. (hüüatustes; kirumissõnana) Mis sa elavane ing tahad tiha Jäm; oh sa elavane aeg Rei; Sina eläväne `Iesus, kui kõvadad sjõtad Khn; oh sa elävene; oh sa elävene kurat KJn; ossa eläväne rõebe küll, nüid om kõ̭ik aena ärä viinu Nõo; oh sa elävene aig küll San; ah sa eläväne t́siga Se
3. (intensiteedisõnana) a. päris, täitsa, väga elavane kott pime Jõe; elavane ull Jäm; nagu üks eläväne laug lõng, eietet; sa õled ike eläväne loĺl Kod; elävene äbemede Krl; `taaga os ollu eläväne hädä Har b. väga väike (kogus) ep tεε tast mitte midagid, mitte elavast `märki ta‿p anna Jäm; Peaks ma kohegilt kas vei ühe elavase pirekse peerupaltsami saama Kaa; Andis ühe elavase kistaka leiba Pöi; Seda oli nii vähe, seda `rohtu, üks elavene tilk oli Rei; üks eläväne jalg tämäl (väikesel linnul) ja varvas nagu nõul, aga elon; `lendäb nõnnagu üks eläväne maim Kod
maim maim g maimu Khk Mus Pöi Kse Han Kei Amb Koe Kad VJg Iis Trm Kod Äks, `maimu R, maemu Mär Vig Tõs PJg Kad Kod(-o) KJn, maime Ote Plv, maeme Kod Kam, maimõ San Urv VId(maa|mõ Rõu, -ḿõ Rõu Kra)
1. kalapoeg; väike kala `rannald sai neid - - `viidikad vai `maimu `püüetüd ja siis `maimud [õngede] `otsa `pandud Kuu; `maimu supp VNg; maim on väga pisikene kala, `tolli `pitkune; `augid `süövad `maimusi Lüg; pisist kala `poega `üitase maimuks Khk; neid `maimusid‿o ikka paadi ees Mus; ega maemud `süia `süńdind, sapid nii vihad, et `süia ei `kõlba Kad; pali `maima, käeväd parven kõik; ahamne maemed Kod; maime elasiva väiku jõen Ote; Ku˽suvõl mõ̭nikõ̭rd jõ̭õ̭ `vi̬i̬rde putut, sõ̭ss tulõ mõ̭ni maamõ räbäk perve `vi̬i̬rde Rõu; viidige `maimõ oĺl nii paĺlo ku paah Se Vrd muim
2. väike laps, maimuke kuda sa selle `pisse maemu `sinna kiriku viid Tõs
3. (muust väikesest) `kärpsed nagu maemod; nagu üks eläväne maim si̬i̬ [pudeli] koŕk Kod; kalakajakad - - kui `küńdja künnab i̬i̬s - - `maimusid söövad ära [vaost] Äks
Vrd maime
neelus1 neelus g -e Noa Hää Saa Plt Hls; neelu|ss Vil, g -sõ Se; nielus g -õ Khn
1. suur sööja, õgard Neelust `lehma on `raske pidada Hää; neelus on väga ahne, anna ette, see on ivakse ajaga läind Plt; Punik om just kui‿ts neelus, kikk ta sü̬ü̬b tõiste i̬i̬st ärä Hls || sõim ah sa eläväne neeluss Se
2. (söögitorust) inge köri ja neelus, neelus on köri körval Noa
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|