elutsama, elutsemaelutsema (-o-) sporeP(-äKJn; -sa-Kod), TLä, -eMSan, -m(m)aRId, -õm(m)ahvV(-eKrl) 1. (kuskil) elama Jättimä `kõige `nuorema [venna] kõhe isa kõha `päälä `sinne elotsemmaJõh; Kivi varede ja aide sihes nad (nirgid) elutsevadKrj; putermańn elutsede `laevõsKhn; kajakad elutsevad metsa `järvedesIisK; linna elu temale ei `meeldi ega tahnd sial elutseda elupäävadLai; kos nirgi elutsevet sääl obese siginevetHel; ei tiiä kos ta nüid piass elutsemaNõo; elotsõss ütte`viisi (käib tihti) säälPlvVrdelutama 2. elus olema; tegutsema, elumärke ilmutama ta elutseb alles, põle veel surnd `ühtiKse; ta (öökull) `ü̬ü̬si üksi elutseb, ei taa `päeba ei lähä kusagileMih; kukeari ja `paldsam nemä `talve ei elutseKrk; na‿mma tuima naa jalaʔ, ega naa enämb ei elutsõʔHar 3. teat tingimustes elama pian oma `eidega elotsemma - - `õlgu siis üvä ehk pahaLüg; kis vägä kõhna (vaene) one ja akab kõvima [siis] `ütleväd et, akab õege elutsama (jõukamaks minema); üks elutsab üväss, tõene elutsab alvass; `vaesel viisil elutsab egä pidiKod; kuiss nu̬u̬ Juhań Mat́aga elutsõsõʔHar 4. elatama; elatuma ma oli `kölblik veel, et ma ennast elutsePha; sellegä meie elutsasimagi. `ulka `lapsi õliKod Vrdelutama