elu|aegne 1. pikaajaline a. kogu elu või elada jäävas elus kestev – sporReP, hveLelo `aigased vihamehed õlivadLüg; elu `aegne (eluajaks antud) `tuhlima; elu `aegne paiuk; see kivi on üsna elu `aegne (ei saa seda eladeski põllust välja) Khk; elu`aegne sańt, änam `terveks ei saaMär; mede jelu `aegne tööAud; sai elu`aekse `aiguseAmb; eks sie õle elu`aegne (eluaja käidud) tieKad; si̬i̬ kruńt one minu elo`aegne elämise kõst; minä õlin elu`aegne perenaeneKod; ei või laadale minemata jätta, elu`aegne õńn lääb kadumaLai; `õkva elu`aigne sõberNõo; paśsi raamat um elo`aignePlvVrdeluajaneb. tugev, vastupidav tien `sulle sen pütü elu `aigaseksKuu; [madarajuurtega värvitud riidel] Oli üks elu`aegne väŕv, nii kaua `seisis kut riie `otsa saiPöi; ära taha elu`aeksed `aśjaMär; vana elu`aegne pańn, üks kolm, nelikümmend `oastad vanaJuu 2. väga vana, põline meri on elu`aigane peldKuu; sie on elo `aigane vana `murre `nindaLüg; sie on jo üks elo `aigane `orja puuJõh; elu`aigane külaVai; see oli ikke kuńtsi pidaja, pidas seda va elu`aeksed eba `kuńtsiJuu; saanames on elu`aegne sõnaSJnVrdeluaaline