[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

eine eine Pha Muh Rid Mar PJg Kei Hag Ann, g `eine Jäm Khk Kaa Mär Vig Kse JJn Lai Plt Hls, eine Koe Iis; eene Sim SJn, g `eine Vig Juu Kos Kod, eene Tor; `eine Kuu hajusalt RId; p einet Ris Amb ViK Trm, ee- Ann VMr Äks (hrl partitiivis)

1. raas, pala; väike toidukogus `milla minu suus ka liha `einet on käind; Kui jumal loub `eŋŋe, siis ka `eine Lüg; voda vähä `einet `muidu südä nork Vai; ma põle mitte toidu einetkid maitsn täna Muh; ega ma nii `eineta (söömata) ei ole; üks eine oli `końti ka, muidu oli `selge liha JJn; ta (haige loom) ei võta inetki Ann; nää põle viel palga eenetki and (sugugi palka maksnud) VMr; tänä ei õle mu suun jumala eenet õllud, `leibä egä kedägi eenet ei õle `võtnud Kod; meil ei old leiva einetki Plt

2. (kerge) söögikord, oode `tousin üles `vuodest, odin `einet [hommikul] VNg; eine ehk vahepaluke se on nönda sööma vahele vötta Kaa; [söögi] vahe`aegas `tuuakse `ootist, ehk `tuuakse einet PJg; Ommiku enne keskommiku sööki võeti einet, söödi natuke Trm; vaja võtta eenet ja akata tüäle minemä Kod

3. (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte mitte `einet ei ole tühi koht (kõht); ei `kuula mitte üks `eine Kuu