[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

ehe3 ehe g -me Khn, `ehte Kuu VNg Lüg S hajusalt L K, Trv Krk Puh Nõo, `ihte Har, `este Kod, `ehtme Ris; eheʔ g `ehte Rõu Plv Vas; ehi g `ehtme Krl; n, g `ehte VNg Lüg Vai; pl `ehted Iis Trm Lai, -eʔ Kan Se Lut; pl `ehtmed Kse, -eʔ Lut, `ihtme Har, `eh́tmä Krl; seesü `ehtes Hlj; seesü, pl `ehtin Hel; ppl `ehtmeid Lüg hrl pl ilustus, kaunistus; ilu-, ehteasi; uued, paremad riided Akkame siis minema, Epu on `ehtes (lapsel uued riided seljas); eks kört ole ea küll, kui kört `ehtes (koor peal) on Hlj; lähän `linnast omale `ehtesi `tuoma Vai; `küindlad olid ja `ehted olid keik küĺjes [jõulupuul] Ans; `Sakste `moodi käis `riides koa, mis rind ja kael olid `suuri `ehtid täis Pöi; küll ehitas ennast `kangest ehetega Muh; `sõuksed ilusad `ehtmed olid pulma obusel `ümmer Kse; `valgõd rätikud pannassõ peiudõlõ üle õla. sõni pidid kõik olõma oma ehemetegä ku nuõrikul tanu pähä `pandi; Panõmõ ennätsi kua `ehte Khn; juba uiemal ajal nad (kadrid) olid na `ehtes et Aud; pruudil `pańdi `ehtmed `ümmer ku ta `kirku viidi Ris; preesid ja sõled olid vanaste `ehted Hag; aga ned (vasklitrid) jägasin sin ike lastele tegivad tite `ehtid Kad; tüd́rikud õlid `esten (korralikult riides); tõesess pluusess siiväd, tõesess selg, õlid `niiskesen `esten; paned `este ku keriku lähäd, uuded `riided `ümmer; ei suand ruttu `este (riidesse) Kod; küĺleehe (preestri ametiriietuse küljepealne osa); kes egä päe `ehtin, si̬i̬ aru peräst alasti; `altre teḱk ja `ehte Krk; `uhke `tüt́rik, iluste `rõivil ja, `ehte ka kaalan Nõo; nu̬u̬ (kaasitajad) `oĺli ärä ihitedü, `siidega ja `heĺmiga ja kaala `ih́tmiidega Har; vanast oĺl pruudil täh́tpäiv, konass peigmiiss pruudile `eh́tit vei Plv; `ehteʔ omma `rõivide man; `Eh́tet oĺl ka vanast `veiga iloset. Sääńtse˽`veiga suurõ˽hõpõdsõ˽`heĺme `oĺlivaʔ Se