Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
edenema edene|ma Lüg Vai(-mma) hrv eP, -mä Juu Kod KJn Nõo hrv V(-mmä), -m(e) Krk; edene- Kuu Hel Ran Puh; imperf (ta) edesi Har Rõu Vas
1. laabuma, edasi jõudma paha `silmägä `vahtib kohe `toise `pääle, siis asi ei edene `üästi Kuu;
puu edeno `kasva Vai;
`Seaste asi (
töö)
akkab edenema, mehed on üsna oolega `väljas Pöi;
tee edenes `jõutsaste Tor;
`vaese `aaga ei edenend elu `äśti Kos;
noh, eks sedamodi edenend sie eenatöö kudas ilmad olid Amb;
küll ma rutasin `tulla, enäm ei edene si̬i̬ `käimine;
puu edeneb õege õma kasuga Kod;
ta on pikälene inime, ei edene kedägi oma tegemesegä KJn;
`sü̬ü̬mine ei edene, `muutku nämmute sääl man;
olli mul raudtoḱk kähen, siss ti̬i̬ ninda edeni Krk;
obene kerib küll, aga maa ei edene Hel;
kõ̭ik asi, mes tä ette võtap, edeneb Nõo;
tä tege, tege, ei edeneʔ iist, ei taganõ takast, ku kana pakaldõ siseh Se Vrd edanema 2. (jõudsalt) kasvama, kosuma; siginema, paljunema `Mihkel äb edene piretkid (pole lapsi) Khk; mette ei edene `õhkagi, kudas tä (kängus vili) oli sedäsi tä seisäb Mar; tämäl luamad edenesid; vot kuda inimesed edeneväd (saavad jõukaks) kes õma tienistuse oiab alles Kod; umbrohi edeneb, kui sa ei kitku; talvel oli [kirpe] vähäm, kevade akkasid `jälle edenema Lai; si̬i̬ om tiĺluke ku `tiutre kana, ta ei edene Krk; vili om perst pidi maa küĺlen, ei edene kohekina Nõo; siss ei edene vili ku külm kevväj om Har
3. ettepoole liikuma obene one pero, edeneb ja taganeb ja siis äkitse `tõmmab `jälle Kod