[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kaigist kõigest `Pohja rivi `köüed oli lühükäsed, 10–15 `süldä `kaigist Kuu Vrd kaigist-kaiki, kõigist

kuigit → kuigi

kõigist1 kõigist Kuu/`k-/ L(-õe-) HaLo(-öi-) Juu Kos Pee Kad, kõe- Muh JMd, kei- Rei Phl HMd kõigest, vaid ma sai kõegist kaks kopikid Muh; mul keigist üksainus tütar on Phl; seal oli kaks-kolm inimest kõigist Mar; `lambu oo vähä, kõigist kolm tükki oo veel Tõs; laps on köigist viis `päeva vana Ris; kõigist kolm `venda meid oligi Kad Vrd kõigeks

kõigist2 kõigist Khn(-õe-), kõ̭igist Har Rõu kõikjalt, igalt poolt [maja] seest ning väljast ning kõigist värvitud Khn; Minna lätt kõ̭igist üle Har; Sinnä˽tuĺl noid `ostjit Riiast ja˽kõ̭igist Rõu Vrd kõikist

kõigite kõigite Jõh/`k-/ Puh, kõ̭i- Ran, kõe- Kod Kam kõigiti, igapidi vali ja kõva kõegite, tä ei uali tõesess Kod; kaits moonanaist olliva, mõlemba pagsu, tõene `vannu ja sõemanu toda tõist kõ̭igite Ran; sinist tuld ta (välk) pillup sääl `taivan, `risti ja `rästi, kõegite ta pillup Kam

kõigiti kõigiti Kse Hää JJn Iis Plt, kõe- JMd Kod KJn Kõp Ran, köi- Vll, kei- Jäm Khk Kaa igati obu ajab taaspidi, ajab `püsti, ep vöta `koormad paigast ää, teeb (perutab) keigiti Khk; Juhan oli keigiga keigiti nöua Kaa; tast saab kõigiti inime Hää; puhas töö oli `tehtud kõigiti, [hunt] sõi [lamba] ära vist kõigega JJn; asi on kõegiti kõrran Kod; leeväga ja `kartuliga, kõegiti olliva [kiisad] ääd Ran Vrd kõigeti, kõigildõ, kõigiži, kõigite

ligist ligidalt Üks aorik tuli `vasta, nda ligist tuli läbi, et olõks `meitel jarsu tagumise otsaga [laev] oln, siis olõks kańdi ää viin Khn

põigite põigite Lä PJg Ran, `põigite Lüg Jõh, põegitõ Khn, pöigite Käi, `poigite Jõe Kuu VNg Vai põigiti `Laias `vuodes saab magada `poigite vai `kuidas tahud Kuu; kuus `leiba `ahju, üks läks pikkite, kaks läks `poigite VNg; rie `pääle `pandi `põigite sedavisi puud ja siis `tehti - - `niske suur lai kuorm `pääle; ke ei `räägi, `selle `kohta [öeldi], et sul on jo ka suu `põigite nenä all Lüg; `panno omale üks `vihko `poigite `perse `alle Vai; `käias tera pöigite Käi; puu on jää peal põigite Rid; põigite siilikul olid vähiksed triibod Mar; aam`paĺkide `peale `laotakse põigite `parda puud Mär; Jänese jäljed `lähtväd põegitõ üle tie Khn; kukkus maha, põigite sääl ukse taga PJg

põigiti põigiti Jõh/`p-/ Pöi Muh Lä Mih Aud PJg Saa KPõ Iis Trm MMg Lai Plt Trv Hls Krk TMr Rõn, põegiti Khn Vän Ris Juu Kos Kod Kõp Ran Nõo, pöigiti SaLä Vll Hi Ris, `poigiti Jõe Kuu Hlj põiki ega `paati voind `poigiti `lassa, `paati piab `oidamma, et `seisab `otsekoe Jõe; murd`laine lüöb `paadi `poigiti kohe Kuu; räägib se jutu teisiti `väĺja, selle körvad pöigiti pεεs (taipamatust) piltl Jäm; teistel olid kuued `püsti `kiutu - - Ansiküla `riided on pöigiti `kiutu Ans; pöllu `otsas pöigiti oli vesivagu Khk; parred on pöigiti üle rehaltse Vll; Põigiti tee peal, lakku täis Pöi; kui katust arjatse, siis pannasse põigiti õled; kellel suu põigiti nina all, see `reakis (sõnakast inimesest) Muh; Kui mees aa lühiseks jεεnd, aga ermus jämeks läind, siis aa ta pöigiti kasvand Emm; Ma käisi pöigiti ja püuti einamaa läbi, aga pole mina oost löidnd Rei; kaĺlud on puud, ümar`kortsed, põigiti all paadil Rid; kivi oovatasse ülesse, `sioke põigiti puu saab `alla `pandud Lih; `lõikas leiva põigiti `pooles Kse; tiivapuud köivad põigiti üle ree Mih; lehm läind põegiti tee `peale ette Vän; pöigiti triibulesed tädi sukad olid `jalgas, käisin pulma kommetis Ris; sada `vihku `pańdi `kuormasse ja `seĺpu põigiti üle `vihkude Kei; tua ies oli põegiti vöörus, kus tuli uks tuppa Kos; käisin kõik selle metsa `risti ja põigiti läbi JMd; odrad saavad `auna `pandud, kaks `vihku kõrvu, `piale `pańdi sedasi põigiti, et märjaks ei sadand need otsad Ann; `kohvrisse said `riided visata pikiti ja põigiti VMr; kes [nina] tark oli `liiga, kui `rääkima akkas, siis `ööldi, et suu põigiti nina all Sim; `lõika sie laud põigiti `kat́ki Iis; nii lai säńg, et maga või põigiti sees Trm; põigiti oli, `rätsep oli kohe teind sihukse pisikse põõna Lai; ti̬i̬ lääb põigiti üle nurme Trv; vihmau̬u̬g läit́s põigiti ärä põhja poole Krk; veerik piäb sedävisi põegiti `lõikama, siss om ää `alla `aada pluusele Nõo Vrd põigati, põigete, põigeti, põigite, põiguti