[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kasvatama kasva|tama eP(-dama Hi, kaspa- Vig, kaso- Kul), Trv T(-tõmõ, -tõme San, kasutamma Võn), -tem(e) M, -ta(m)ma V(kasuta(m)ma; kasutõmõ Krl, `kaustama Räp); `kasvata(m)ma, -d- R
1. (kellegi või millegi) kasvamise ja arenemise eest hoolitsema a. viljelema, kultiveerima mei siin `kapstu ei `kasvata. kuiv on, väga tuleb `usse `kapstade `piale Jõe; akab noort `metsa kasvatama, b‿lase `loomi `pεεle Khk; vanass näd kasvatasid kodo `taela, `viskasid kase aia `jääre maha, kos rohi ja alate `rõhke Kod; ma˽kasvatõsi eiśs naa `uibuʔ San; ammuʔ siss `tuagu kasvatamine `siiäʔ tuĺl õigõʔ Vas; kas ti kanepit kasvatat Se b. loomi pidama põrsas oo `tüiti kasvata Muh; `loome sai kasvatada ja ära `müia PJg; iga `aasta pidi üks sälg kasvatatama Pai; meil isa-ema kasvatasivad nuumikid Plt; ma˽kasvadi ja hoie kaśsikõist Har c. lapsi kasvatama ja õpetama sie laps on `ellikult `kasvadettod Lüg; näed sa kuidas nüid `lapsi kasvatatse Muh; mina tat kasvatasin, ema ei saand taaga `õigesse `ühti Mih; minä kasvatasin õmad lapsed kuuvve siden põvven; sureb ärä ja jätäb maha oma pere kasvatamata Kod; vilets `vaene, keda vitsul kasvatasse KJn; kaśk oĺli lapse kasvataja (kasevitsaga karistati) SJn; meil `olli kuri emä, kasvat kurjaga Nõo; esä kasvat́ `vaesit `lat́si üless Se
2. a. kasvamist põhjustama; kasvada laskma; tekitama, moodustama ko maa ei saa aritus, ei `kasvada ka Vai; lehtpu kasvatab vösasid Jäm; möne `aasta äi kasvata umalud; lehm oo rammus, oo udart kasvatand, aga `piima pole sehes Khk; kevade saab seitse `aastad, kui mu silmale kae peale kasvatas Vll; `erned akkavad `kauni kasvatama Muh; roho kasvataja maa Var; kaśk on käsna kasvataja Vän; `viereja kivi ei kasvata sammalt ega `maandi tie akka `rohtu kasvatama Ris; kui lepp kasvatab pikad urvad, tuleb ia rukki `aasta Amb; vene papid kasvatavad pikad `juuksed VJg; turgi`kardul on varane, ku akkab `pialist kasvatama, siis kohe `alla kua IisK; sarapu kasvatava `pähklit Trv; ruusa mulla segu maa, si̬i̬ kasvatep `äste terä villäl; anna `lambal ää ninaalune, siss kasvats lammass `villa Krk; paisõʔ oĺl mitu pääd `otsa kasvatõnu San; ku leh́t jo˽`kõivu `tuĺli, sõ̭ss nakass jo `mäihhä kasutamma Plv; no kasvatass hiust Se || kinni kasvama, paranema Mis sa `kardad, et käsi ukkas ja mädaneb, `uota, küll `kasvatab `ninda `kinni, et ei saa arugi; Küll muretsesin - - arm jäeb näu `piale, aga `ninda kasvatas iluste siledast, äda kedagi IisR; sõ̭ss `naksi nigu kasvatamma kińniʔ (haavast) Har Vrd kasvama b. fig `kasvatab `laiska liha `selgä ~ `laiskusse liha `kasvatab `selgä (laiskleb) Lüg; nüid tä oo jo suled `selgä kasvatand `eesel (on rikkaks saanud) Mar; tamme kasvatama pea peal seisma `tamme `kasvatab, pia on `vasta maad, jalad `püsti Lüg; me olime `kanged kuker`paĺli `laskma ja `tamme kasvatama Juu; poesikesed kasvatasid `tamme - - kas sa mõessad `tamme kasvatata Kod; südant kasvatama jonnima laps kasvatab südät, `jonni täis, ei `kuula sõna Tõs; Suurt südant kasvatab Hää; `kurja süät kasvats Krk
2. idandama rugidest `tehti linnasõd, kasvatati ää Khn; taren põrmatu pääl kasvateve linnasid Hls; ma˽kasvadi linassõid, ma˽taha olut tetäʔ Har; kuŕgi `si̬i̬mneʔ `kaustadas ińne `samblõ siseh tarõh ärʔ, siss ei `peĺgä inämb väläh nii paĺlo `küĺmä Räp; linnasõ kasvatõdasõʔ Se
3. suuremaks tegema, lisama; koguma kuhi `tarvis `lassa `laiemast, `kasvatada magu Lüg; kasvatab ia (ida) tuule sihist `pilve (pilved kogunevad) Mus; siis oli kümme `tahti, mis kasteti `sinna tüńni `sisse ja [küünal] sai kasvatada nii jämmedast kui sina `tahtsid VMr; akab `ange kasvatama, tõesess kõhass kisob ärä, `tõisi `kõsta kasvatab `ange; kõik eeläne pääv tä kasvatas ja vinotas sedä `pilve. tänä läks sadama Kod; ku `mulda `pääle kasvadets ja sõnnikut pannas, siss rahk kand `viĺla küll Krk; kasvatass `piĺvi, pilveʔ aja üless Vas || kartuli `võtmise aeg sadab vihimä, siis kasvatab korvid ärä (korvid koguvad mulda ümber ja lähevad raskeks); nõnna sula, obese kabjaalused kasvatab ärä, mu‿ilma su̬u̬red lume nut́id kabjade all; sügise kartuli `võtmise aeg kasvatab `atra, suured `piälsed lähväd adra ette ~ ater kasvatab Kod || kudumisel silmi juurde looma akkan sukka laiemast kasvatama Trm; `kindal piat peoss kasvateme Krk; sukalõ vaja `siĺmi pääle kasutadaʔ Plv; `mõrda vai `kriisi kutõh kasvatadass Lut || üht kangaäärt lõdvemalt kuduma pane kangas nõnna, et kangas ette ei kasva, et ei kasvatand teist kätt ette VMr; teĺle om alva, kasvatep käe ette; nõndapaĺlu piat sa kasvateme ku ta `tassa tule tõise veerege Krk || juttu, viha jne suurendama sa ise `kasvadad viel seda viha VNg; ära sa `juure kasvata kedagi (jutule) VJg; sea oled selle jutu suures kasvaten Hls
5. korrutama (matemaatilise tehtena) jägamine oli `raskem kut kasvatamine Kär; kokku `arvamine, jagamine, kasvatamine, kõik tet́ti sääl `tahvle pääl Ran

katsik3 katsi|k (-t́-) g -ku Hls Puh Nõo Võn Rõu Vas Räp Se, g -gu Rõu Plv Vas Lut(-ga), pl -ku Saa M(-gu Krk) T(-ke TLä Ote, -kõ San) VId, -kuʔ San Krl(-kõʔ) Har Räp Lei(-š-), -guʔ (-gõʔ) Urv VId, -gaʔ Har Lut
1. hrl pl kaksik (laps või loom) Lepikul joba kolmass paaŕ katsikit Trv; temäl `süńdüsiv katsigu latse Krk; esä `olli ütsindä tü̬ü̬n, emä olli alati kotun, emäl olli katsike latse, kolme katsike Puh; tu̬u̬l emäl olliva kaits `kõrda katsike, ja nüid ma ku̬u̬li `undamiisi, et `tütrel ka ollu kaits tüḱki Nõo; kat́tsiku vaśka San; taal oĺliʔ kat́sigõ˽latsõʔ Urv; kat́sikiid küll um siihn olnuʔ, a koĺmikiid olõ õi˽kuulnuʔ Rõu; kat́sigõʔ, mis kat́s latsõkõist üte kõrragaʔ; näide hõimuh om olnuʔ kat́sikit Se; kat́siguʔ ummaʔ vuonaʔ Lut
2. a. paarislõngane või täispiine (kanga sukka panemise viis) (kohakäänetes) katsikin inäp lavatsõ `koetass Kan; panõʔ kat́sikõhõ ~ kat́sikihõ Plv b. kangaviga kat́siguʔ `kangal siseh; kat́siguʔ omma siseh `rõival Plv; kat́sik jo `kanga siseh. ku lõim är kakõss jäi kat́sik `sisse Räp; Kat́sik om kangakudamise viga. Muting om nitsest koh kat́s langa om kuuhh. Ko kat́sikät tahetass parandadaʔ, siss piät kangast nipallo tagase võtma kuast saanu muting om Se Vrd katske
Vrd kaksik, katsikese

kõnnitama kõńnitama Mär hv Hää, VJg Trm Pal Plt Räp, kõ̭- Kan Se; kõnnitama Muh Mar Kse PJg Trv Puh Nõo, -eme M; `konnitama Kuu VNg Vai/-mma/; könnitama hv Jäm, Ris
1. jalutama; käima Lähämme `ehtul ka `randa `konnitama; `Külläp ma sis lähän, `konnidan, sie kaks kilu`mietri Kuu; [sepp] Lähnud pajast `väĺja, kõńnitanud tükk `aega paja ees, siis tulnud jälle, akanud tööle Trm
2. käia, kõndida laskma, talutama, kõndimisel juhtima minul oli `piiga `kümme nädälane - - `konnidetti juo porandal VNg; akka `konnitama, küll siis laps akka `kondima Vai; obosid ikke, kis tänakond ää ruunati, keisid nendega mööda `selda, `ööti kõnnitavad neid `peale Mar; sis te `piate mu `kaindlu alt `kinni `võtma ja kõńnitama Hää; kõńnita uast pahma peal VJg; laps tahab kõńnitata ~ kõńnitamist, et teda kõńnitasse Trm; mis sa must ilma `aigu kõnnidit (kaasa kutsusid), es oole `asja ehen ega tõist taga Krk; obene om täis söönu `endä, nüid piab obest kõnnitama, muidu lääb obene `lahki Nõo; mi‿sa˽kõ̭ńnitat `lehmi, las eläjil süvväʔ; mi‿sa `ütlet `poiskõsõ tüḱkü, mugu kõ̭ńnitass eläjit ütest paigast `tõistõ Kan; minke latsõ kõ̭ńnitagõ tiĺlokõist last Se || (noorikut annete panemisel saatma) `pääle söögi ämm kõnnits nooriku kikk kotuse läbi, väräti pääl noorik pańs `üükse, läve pääl kah, `vankres jätt suka, lehmä `sarvi pańs ka `üükse Krk; ku ta (pruut) `viidi tõsel talule, ta pidi igäl kohal `andit `andme - - teda olli kõnnitet lauda manu, kajo manu, talli, aeda manu Hel

lasku- g lasku- (sisse)laskmise, lange(ta)mis-; langemis-, alanemis- ku suur vesi akkab tulema, siss on vee laskuaeg (mõõn); tõusumõrd ja laskumõrd; tõusu- ja laskuperudega `püitakse `kraavide ja oeade sees; tõusuperul on pujus, laskuperul ei ole Vän