[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

aakima1 `aakima, (ma) aagi Emm; `haakma, (sa) haagit Lut

1. siunama teist `aakima Emm
2. kaetama timä tulõ, nakass `haakma, sul linaʔ hüäʔ, kesväʔ hüä; miä ma˽ti̬i̬, timä haaḱ minnu Lut

aakima2 `aakima ahnitsema `Atru, mes torm `maale ajas, olid `ranna`rahvas üks`toise `voidu omale `aakimas; Küll aga vares `aakis kanapüdül `süüä Kuu

atakane atakane kulunud, katkine kui sa riie nönda `katkend, nollakas, närus on, siis saab `üitud nönda atakane Pha Vrd atune

atakil(e) = atakili So va vat́t on koa nii atakil; riie on atakile Pöi

atakili atakili Khk Muh = hatul(e) raku köru atakili kulund; riie on atakili, karuseks `kistud Khk || halvasti riides küll see aga atakili köib Muh Vrd atakali, atakil(e)

nata|nina tattnina Ku õli esimine tüttär, sis `üeldi mehe `kõhta nattanenä, oe nattanenäda, ei saand `poiga Lüg; Iga nattanena `ärgu `tulgu õppetama Jõh; Vahi nattanenä, jo `punnib aganikku `tütriku `juure IisR; kus mul natanina, tahab jo miestega `juoma `minna JMd; mes sa nataninä kõneled, sinä ei tiä kedägi Kod

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur