[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

anum anum g -a PJg Hää(-i) VJg Kod KLõ hrv M(-e), hajusalt T, Lei; annum g anum|a T V(-o-, -ḿ; -e, San Krl)

1. anum, (tavaliselt suurem) mitmesuguse otstarbega puu- või plekknõu Nüid ostetaks `kõike, aga enne `tehti isi `kõike anumi, `oĺlid ummikud, ja laudadest `tehtu nõud Hää; suuremaid anumaid ta ei teind, see püt́tsepp. neid tegid avinurmikud Lai; kolme`jalgne anum `oĺli [puunõude küürimiseks] Vil; anom om veereni ~ silmini täis; anuma vitsa lätsivä pääld ärä; ja `olli niipaĺlu ku `olli, kõ̭ik seevä ütest anumast; illuss alumiini anum, mes ei rostita; täl jutt jooseb nigu `ernit valetass anumadõ Nõo; `kapstit lähätädäss, anumahe pandass Kan; Vanast oĺliva˽puuanumaʔ, nu̬u̬˽tuĺliva˽`liivuga `mõskõ; Kat́s anumatäüt vanna `rasva (tatisest ninast) Urv; no˽pandass karratsõidõ anumõidõ `sisse `piimä Har; Anuma˽tet́ti alt pu̬u̬lt `laembaʔ sõ̭ss oĺl päält hüä `vitsa pääleʔ aiaʔ; Ku üt́sipuu anumalõ tu̬u̬ põh́a `pandamine `hüäste õnnat́, sõ̭ss tima sai kõ̭gõ kõvõmb puu annum Rõu; kaasõga annoḿ länik kohe sakõ sü̬ü̬ḱ `pańti kui `kaugõppa `mińti [tööle] Plv; tsia söögi annom Räp; `laudul peetäss anomit; annoḿ olgõ siss kauśs vai pańg vai läńnik vai `tõrdu; soola annoḿ Se; `võismelüüvä annum (koorekirn) Lut
2. paat, vene vinneht üldäss anomass ni loodsikut; `hainu `veetäss anomaga Se

asm(as) asm g asma KuuK Kad(asmas) Rak; n asma JõeK

1. onn, hütt; ajutine varjualune kalapüü asm KuuK; [vabadikul] on oma asmas, tegi `mõisa tegu Kad Vrd osm
2. hobuse latter obuse asma, iga ühe jäuks oma asma JõeK

asu1 asu R eP Trv rahu, mahti (sag koos verbidega andma, saama) Sie on `jusgu marakratt, mitte `kussagi asu ei ole `toisel Kuu; juttu pagita `kiele pääl, ei saa `enne asu kui on `toisele ies VNg; tämä ei saa asugi, ko ei saa `süüä Vai; Säel majas pole inimesel asu Pöi; lapsed, äi `nende eest saa aso medaged Emm; Äi saa asu, et annaks käsu Rei; ei siin ole asu sul ega mul Mär; tal pole mette asu `süiagid, laseb aga `ringi Ris; põle mehel asu kusagil Juu; ega ned parmud ka anna su selle lehmale Amb; ei `annud asu - - ikke `ühte lugu aas taga Trm; ei anna asu `süia egä magada KJn; ei ole asu `kunnigi Trv

asu2 n, g asu Hi ebamäärast värvi; hall; värvimata lambahall aso obo ja aso lehem Emm; asu riie; Kui värv äi aka `ästi, jääb riie asuks Rei; se on asu karva Phl

asu3 asu Jäm, -o Mar asumine, eluase Ta `löidas `vöörsilt asu Jäm; saad `jälle aso järje `peale Mar

asuma asuma üld; -me Krk San

1. (kuskil) aset võtma, (kuhugi) siirduma olid `tulled sua ajal üle mere ja asusid Ramu `saare; Kuu`valgete ja `tuuliste `ilmujega asus kala sügävämbä, pimejäl ja vagaste `ilmujega asus `jälle vie`pinda Kuu; kolm`kümmend `aastat asuvad `sinne asub sönna elama Lüg; koer asus `moole äkist taa; tuul asub kana taa Khk; kui kala sisse (võrku) asus, sai `vörkusi `sisse `laskma akatud Pha; nee täid on `kerged pähe asuma Muh; nasvakas oo kaela `peale asond Mar; me asume uie koha `peale Tõs; piab nüid `teise `paika asuma Juu; viisin neile `süia, asusid kõik `kärmesti moĺli kallale JMd; asub aga laua `jäärde `sööma Trm; meie asusime `seie Kod; asuvad aga mutku etteotsa KJn; asuva ütte kokku elämä Trv; asuge lavva manu, ärä viivite paĺlu `aiga Krk; küll na asusõ kõiḱ siiä elämä Har || tekkima, sugenema vee seest asond Lih; kasepirnid, tõugust `peavad asuma moa sees Rap || Üks kuradima `kehkar jäi jala ette, kui ma asusin `vatsuli `nindat `paukus Jõh
2. olema, viibima, asetsema, elama Sain - - `viera `passi, `sengä `voisin kodund `kaugemal asuda Kuu; kus `onvad `niisuked `maake ojad, sääl jõe tidi tahab asuda Lüg; asu sääl, midä sa `siia tuled asutama Vai; ta tuli `siia asuma Khk; sii `kohtas põle asun neid mette Muh; meks aso mette, kõiksugost eläjäd asovad Mar; külma sääsed või, külma vee sees ta asob Lih; tulin siia, akkasin sii asuma PJg; nemad aina asuvad sial VJg; nüüd asub meil teine Iis
3. midagi tegema hakkama nüüd asume magamaie Lüg; asu siit `kinni `vötma; asusid keik `sööma Khk; Külm asub varbud vetma Emm; ma asusi tü̬ü̬d tegima Hää; tie `riidest `lahti ja asu magama Iis; asu `tööle Plt; no asugõ no kõ̭iḱ üteliisi `sü̬ü̬mä Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur