[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

aasalene aasalene Mar, oa- Juu aasadega kolmeaasalene kiri Mar; oasalene kinnas Juu Vrd aasuline

aas|kinnas aasadega kinnas aaskinnastele tehasse aasad `siśse Lai

aasuline aasuli|ne Muh/v-/ Vig, -le|ne Rid Kse Han Mih PJg Vän, g -se aasadega laba`kindad - - kahe kolme lõŋŋaga [kootud], vaasulised Muh; minu ema viieaasulest ja kolmeaasulest [kirja] ikka tegi. kolmeaasulene, see `ööti suur `kärpsekiri Rid; mõni `ütleb, et aasulene laseb tuule läbi Kse; Aasulesel `kindal üks kirjalõng teeb sisse `aasu Han; aasulene kinnas, aasad `paatusid ää, ta läks kõvasse, paksusse PJg Vrd aasalene

ees|pidaja iespidäjä võrguvedamisel isik, kes paadininas istudes hoiab paati aerudega võrkudest vajalikus kauguses – Kuu

katla|kouk aukudega raudpulk omaaegse leepuu küljes `Katlakouk õli lame `raudane pulk, neli `auku sies. `Katla`kouku sai `lassa madalamalle vai tõsta `kõrgemalle. Seppäd tegiväd sepäpaas `katla `koukusi Lüg Vrd katlakook

kopsutama kopsutama VNg/`k-/ hv Kse, Tor Koe VJg, `kopso- Lüg koputama; kopsudega kergelt lööma, kopsima ühel `peio`poisil - - siis tuop õli pihus, sedä `kopsotas `ühte `puhku sedäsi, et `ämmä põll `katki Lüg; kopsutas tooliga paranda `vasta Tor; ta kopsutab ukse taga Koe; mutku kopsutas aga `uamriga müeda `lauda VJg

kõre2 kõre Han Aud Sim Kod, g kõre Pär Vän Tor Hää Saa Ksi M, -da Tõs Khn/-õ-/ Saa Juu Trm Ksi Plt SJn
1. kõrge, sirge, alt oksteta (puu või selliste puudega mets) `kõrge ja pikk mets oo kõre; kõre puu oo tihi, ea puu Tõs; suured kõrõdad puud, kaks kolm `oksa muidu puu `latvõs Khn; kõre puu on ikka palgi puu Pär; kõre mets, paks mets, alt lage, pealt tutiga, kuused männad Vän; kõre on arb puu Tor; aava seen - - seokse kuuse kõre all [kasvab] Hää; kõre männä mets Saa; kõre kuusk on süü poolt `tihkemb kui malts kuusk, kõre kuusel kasvavad õksad `risti, malts kuusel poaris Trm; aa kari sinna kõre `alla Ksi; kõre mets mis ilma `oksteta ja `kõrged puud on Plt; mõtsa veeren olli kõre, pikä peenikse puu Hls; Istutet mõts kasvap kõre Krk || harv, hõre (taimedest) kõre ein Mar; need lilled on kõreda vartega, tut́t paĺt otsas Saa; arv, kõre rukis; kui nihuke arv rukis on, siis `ööldakse, see on nihuke arva kõreda kõrrega Juu Vrd kõrekas, kõreng
2. peenikeste jalgadega, kõhn (olend) kõre lu̬u̬m, ku ta peenikse kerege ja pikä `jalgege Hls; `Siante lind või lu̬u̬m, mis pikä `jalgege om, õigats kõress; pikä peenikse `kintsege kõre inimene Krk
Vrd kõrendik2

latsutama latsu|tama Pöi Muh Kse Hää Kei JMd VJg Trm Puh Nõo Võn(latso-) Vas Lei, -teme Hls Krk San, -tamma Har Rõu Vas Räp, `latsu- IisR Vai; ipf (ta) latsudi Urv
1. latsuvat heli tekitama a. matsutama Söö kenast, mis sa seda `moodi [suuga] latsutad Pöi; mis sa latsudet kui siga Krk; latsuta õnnõdõ igimeidega [toitu], latsuta `pääle suud mü̬ü̬dä Har; tšaa latsutava Lei || fig kurjalt häälitsema Iḿmis oĺl kuri, sõ̭ss mugu˽latsut́ `lõugu Rõu b. löökidega, käimisega vms heli tekitama Pesu `leotati libedas, `seebitati ja siis `latsutati kurikaga must `välja IisR; älä `latsuda nii `paĺlo `sülge maha Vai; kas sa `oska ilusti `köia `ühti, mis sa latsutad Kse; Latsutab täna katusest läbi mis irmus Kei; latsutab kurikaga mööda `märga kangast; laps latsutab mööda pori Trm; vanast `olli seräne laja otsaga moĺd, mõsu moĺd kutsuti ja tõlu `olli, tõlvaga siss latsutedi toda pesu Puh; latsuteme tu̬u̬ om vast `tsuŕkmene vi̬i̬ man või San
2. mätsima, patsutama a. käsitsi tainast vormima leevämõhest `võeti tüḱk taańast ja latsotõdi õhukõsõst Võn; Sõ̭ss latsudi käevahel säärtse koogi, sõ̭ss oĺl jäll lapik kivi, `aimi˽tu̬u̬ kuumas, sinnä˽pańni tu̬u̬ kooǵi pääle küdsämä Urv; latsuda laḱka karaskit, võta˽panõ `ahju Har; Puistati jahu alaʔ ja käśsiga `võeti `pańti mõhest leevätaańast pääleʔ, sõ̭ss latsutõdi illus piḱk pät́s; Ku˽`leibä olõ õiʔ, sõ̭ss latsuta jäl˽`ku̬u̬kõ Rõu; Kuʔ leevä arʔ kastat, sis latsuda päält häste tasatsõs Vas; leib latsutõdi laḱka ja tińdi˽`pańte `pääle ja, rasvatükükese˽kah ja `tahtast jäl˽kaaś `pääle Räp b. kokku mätsima, laksudega kinni lööma savi latsutets seinä pääl ku paigats Hls; latsõ˽latsutasõ savvi, nuil om hää pehmekene tu̬u̬d latsuta Har; ma latsudi uṕinhaina˽kuumalt pääle ja mähe jala kińniʔ Rõu c. patsutama latsut́ mullõ sälä `pääle Vas
Vrd platsutama

materdama mater|dama Sa Muh Rei L Ris Nis Juu JMd Pee Koe VMr Kad VJg Iis(matar-) Trm Kod Äks Plt Pil KJn Trv Puh TMr, -dem(e) Hls Krk(-teme) Hel, matõrdamma Har Rõu; matterdama R(-mma Lüg), imperf maderdin Kuu

1. (malakaga) lööma, peksma sain `ahju `korvast `ruobi, no siis odin ja maderdin `sengä Kuu; sie `vaine inimene sai `õige matterdada Lüg; Sulane materdas kepiga ussi `surnuks Jäm; nee poisid tahaksid materdamist Khk; materdasid teine teist tublist Vll; Akkasime seal siis agadega [tuld] materdama, saime piiri `peale Pöi; siis `kuksid materdama, materdasid `röövlid `välja Muh; Ma materdasi ussi `surnuks Rei; Küll andis enne materdada, kui viljast lehmad välja sain Mar; materda seda `poissi korra Kse; Kui isi materdada ei taha, anna sipelgate kätte (ussist) Tõs; võta sis nui, kellega angerja ää materdad Vän; oleks ta akand sial sigu materdama, siad oleks siis kart Nis; võtab malaka ja akkab teist materdama Koe; materdasin õige teist, iga makerjas uśs oli Kad; sai teiste küla poiste kääst materdatta Trm; materdasin ühe kakerja ära Pil; ku sa unel `uiska materdet, siis saat loomakahjut Krk; Materda uśs surnust TMr; rõugu alh oĺl armõdu paĺlu `hiiri, Jakaṕ `naksi neid maha matõrdamma, taṕp perämitse ku üte välläʔ Har; Tüvvi `sisse jäi õ̭ks nii muni pää, tu̬u̬peräst matõrdõdi naa˽perän vi̬i̬l `ku̬u̬tõga˽kah üle (rukkist) Rõu || piltl `rääkis teist taga, küll materdas Pee

2. rühmama, rabama Matterdab küll `ninda, et vikkat käib üle pia, ise igine, aga edasi ei `jõuva - - `kaaret pole ka `kuskil IisR; Pääva otsa sai ka kövasti tööd materdatud Kaa; Äi tämal pole `aega, ta materdab seal kodu päevad `otsa Pöi; Töĺliga oĺli ää tööd teha, nüid materdavad nende palitidega Saa; muudku materte pääl mätäste vahel (niitmisest) Krk; Vii siadele `sü̬ü̬ki, lüpsa `lehma, mutkui materda TMr || materdab (sajab rohkesti) lund maha Ris

3. a. matma, peitma sõa `aigu materdedi `kõiki `asju maa sisse Puh b. kiviaeda puudega katma, parandama Kui kiviaid akkas ää varisema - - siis materdati kadakatega äe. Kadakad raiuti `tervega äe, `pandi pöigeti aja `peele ja kivid `peele Kaa; Pöllu `ääres materdati [aed] kadakatega ää, et `lambad es tule öle Pöi

nael|toos aukudega raud naela pea vormimiseks naeltoosid oo `kruidel ja naeladel päid `otsa `lüia Var; naeltoes - - augud sees, muist peenemad, muist jämedamad Nis; naeltoosi sees lüiakse naela pead `vaĺmis Juu Vrd naela|tuos, naeles|tuol

naulas|tuol aukudega raud naela pea vormimiseks `naulastuol, `selle sies `lüiässe pää `naulale; `naulas`tuolil õli `aukusi mõnesugusi Lüg Vrd naeles|tuol, naulas|tuos

nopsilin(e) nopsilin(e) Hls Krk nupsuline, nupsudega nopsilis `ü̬ü̬kse - - `koeti lavvag Krk

*hoobama `oobama Jäm Pöi, da-inf oovata Khk Muh Mär PJg, oobata Rid Mar; `uobama Jõe Kuu/`h-/ Hlj RId(-mma Vai), da-inf uovata JõeK; `uõbama, da-inf uõbata Khn; `oovama Jäm Khk Mus Phl/`h-/ Tor, da-inf oovata hajusalt Lä, Nis Juu Kos HJn Koe Trm Plt; `uovama Kuu/h-/ Lüg(-maie) Jõh IisR, da-inf uovata Ris Jür JMd VMr Iis; `uavama Jõh, da-inf uavata VJg Iis

1. (hoovaga, kangiga) kangutama, kangutades tõstma kui tahad uut maad kuhugi tehä, siis - - `suured puud `uoban üles `uobaga kõhe Lüg; mehed `oovasid kaŋŋiga kivisid Khk; majasid koa, kus seinä alused puud oo ää mädänend, siis oobatasse ülesse, pannasse uued puud seinte `alla Mar; kibid oovatasse `väĺla, puud all, kangutasse `väĺla Vig; kangiga saab kiva uovatud Ris; maja `nurki oovatakse, koe ta vägä moa `sesse on vaond Juu; `uavavad uanet ülesse VJg; `paĺkisid oovatasse ehituse `aegu Trm || lööma, äigama `Onneks sain viel `huobada tigejälle `härjäle Kuu; `uobas `tõisele `selgä Lüg

2. vinnama, hiivama ma pian `uovama tedä (haiget) iga päiv ja `kergitama Lüg; siis `uavati siga `vankrile Jõh; sada`seitseküme kaks kilo `uoba toist `enne kui saad `paati (hülgest) Vai; eks sa ikka `ooba ennast üles koa Muh; mis sa nii kaua enesest `uovad Jür; `oovab kaevu veest tühjast Trm

3. aerudega ettepoole lükates sõudma `uoba `rohkem parema `kääga Jõe; `Huobamine jättäb kääd `rohkemb `haigeks kui `soudamine, pikke maad ei ole hüä `huobada Kuu; `oova sa natuse `aerudega Khk; `oobamist tuleb ede `võrkude `sisse`laskmise juures Pöi; püssi lakkadega (päradega) `ollid ooban, et `ollid Viirele soan Muh; oobates tulid maale, paadi nina pidi merel olema Rid; Ise vana mies, aga mõśtagid uõbata; `Uõba ruttu, puät lähäb üsä `praegu kivi `otsa Khn

hoopam(m)a `hu̬u̬pam(m)a, da-inf hoobataʔ

1. hoobama, aerudega ettepoole lükates sõudma tõõńe `hu̬u̬pass, tõõńe võtt sälüssest kallo vennehe; `hu̬u̬pamma om persüp̀ide minek Räp

2. roomama vi̬i̬l es kõńniʔ, hoobaśs ütte `puusa pite edesi Räp

patsuma `patsuma, (ta) patsub Jäm Mär Jür Plt KJn, `patsub Lüg patse tekitama; patsudega käima, langema lüöb kõvast, selg kõhe `patsus `vasta Lüg; kukkus maha, mis `patsus Mär; `pehme, nii et patsub Plt; kelle jalg patsub, selle suu matsub vns KJn

piluline piluline Hls Krk piludega, aukudega olli [kinda kudumisel] silmä maha `lasken puha, siss olli piluline Hls; rät́te `koeti pilulisi Krk

puhmas puhmas Khk Saa Sim Trm KJn, g `puhma Aud Hää Plt, puhuma Kod; puhmass Äks, g -e Iis Trm, `puhma Trm Vil M T; puhm Vig, g puhm|a Vll LNg Saa Võn San V(po- Har), -u Võn Kam hajusalt V(n puhõm Räp Se)

1. rohkete võsudega madal puittaim; kohev põõsake; puhmik suured paksud `pöösapuhmad Vll; mere `puhma `pandakse `loomele `alla (mererohust) LNg; lille puhmas Aud; `vaata, sääl paju`puhmas on [keegi] Hää; sõnajala kännas - - eks ta puhmas ole Sim; leisin ea `puhma `moarja`eina Trm; suured puhumad kasvavad ümmer lepä kannu, ku vana lepä maha `lõikad Kod; vili paks kui üks puhmas KJn; lääme nende `puhmide manu Trv; linnukse eläve puhmaste sehen Hls; `raisi ma‿ilma pajo `puhma maha Krk; ta lännu `mõtsa, kükitänu `puhmade - - `endäl `kange irm Ran; `pernasel om pää nigu kadaja puhmass jälle Nõo; jäness karanu puhmu sisest `vällä ja `ju̬u̬skma Võn; ti̬i̬rada lääp läbi kadaja puhmaste Kam; timahavva iks saa naid `päh́kmiid, puhmaʔ omma˽kõ̭iḱ täüś Urv; oĺli ka pohmast latsõ saanu˽henele (vallaslapsest) piltl Har; kana - - um puhma all lokośsih Rõu; sisaśk laul madalah `puhmõ seeh Vas; lat́k tulõ iks puhmun (parves) piĺli`ru̬u̬kõstõ, mõnikõrd tulõ hainatsepääle kah Räp

2. (tuimast inimesest) mõni tuim om, seis ku vana puhmass kunagi Trv; puhmass, kes ei lausu midägi Krk

puiestik puiesti|k Lüg/`p-/ Ran, g -ku Jäm Khk Mär Kse Vän Hää Amb JMd Koe Iis Trm Kod Trv Hls Krk Har, -gu Puh uus puudega ala, puuderohke paik `puiestik - - lagendik täis `istutattu Lüg; ma kεisi puiestikus Jäm; ilus suur puiestik Mär; lähme puiestikku `kõńdima JMd; ilus puiestik lähäb `mõisa `õvve Kod; sääl Leeli puiestiku otsa man ma egä kord `iste Krk; noored kuused - - ritta istutedu, puiestik [palvemaja] i̬i̬n Ran; mi˽`mõisa paŕgin ka om puiestik Har

puudusõlinõ `puudusõli|nõ Se, -tsõ Har

1. puudega `puudusõlinõ inemine tänitäss alasi `puudust, kas tal ka hätä om vai ei olõki Har

2. vilets, kehv elokõnõ `väega `puudusõlinõ Se

puulene `puulene puudega, puid täis padu oo `peene `puulene, nii et sa ei saa läbigi PJg