[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
anne anne eP M T V(-õ, -õʔ; annõh Se), `anne R, g `ande (`andõ)
1. a. annetus, kink üks põlene kie põleb `paljast, `andasin [temale] `andesid Lüg; enne `viidi [kihlusel] `ańdid: õpetaja sai paar `kindud, sukad, paelad `ümmer ja üks öö Vig; tõńni vakk `oĺli, `viidi `ańdid, et siis on inimesel `õnne Vän; `jõuluks tuli karjane `korjama `andeid, sisi `tehti `talle `vorsti ja sepikud Amb; [vanemateta] laps viib `ańdid, `leibä ja raha vanemite nimele. `ańde edess tehässe palvet, `õptaja teeb `kańtsli piält palvet; kiär`kamri `kersso `pantse `viljä ja `ańdid `vaesile Kod; kigest pidi temäl `ańdit `antame, kigest edimene Krk; Tamme kõrtsi man ollu üits suur tamm - - sinnä veenü kik `ańdit San b. sag pl veimed, mõrsja kingid pulmalistele linutamise aeal jägata siis `selle `peiupuole inimestele `kõiki `anneid. `vennad `saavad sokkid, isa saab sokkid, peigmes ise saab sokkid. ued `saavad `saĺlid - - ema sai `saĺli ja `oubi Jõe; körvane oli `pruuti abis `andid `välja `vötmas [vakast] ning pulmalistele jägamas Khk; siis akati pruudile `andid tegema, sukki `kindud kuduma Pöi; kui - - juba pulm `täies oos oli - - sis akati neid `andid jägama Lih; siis akati `anded `anma - - `paaris`rahval olid asjad kokku `seotud, naesel sukad `kindad ja vöö, mehel `kindad ja sukad Ris; `anded õlid, mes ańnid. siin `antse ämmäle peio emäle: tekk, sängilina, särk, sukad, käterät́ik, vü̬ü̬, äiäle: särk, `kindad ja sukad, kerso vedäjälle `ańti lińnik ja `kindad. puarirahavalle `ańti, naesele vü̬ü̬ ja mehele lińnik. peio`poisselle `ańti lińniked - - ku `andid `ańti, siis koŕjati raha kua Kod; veemevakast piap pruut äiäle ja ämmäle `andit `anma, ja mehe vellile ja sõ̭sarile kah piab `anma Nõo; edimätsele tandsutajalõ ańd pruut́ `andõʔ Rõu c. kingitused, annetused pruudile said juo `kihlatust, siis pruut käis `andeid `õtsimas, `villad ja Lüg; pruut keib `andid ajamas Khk; kosjakakku `kεidi `viimas, `anti `andid ja `villu ja Käi; a noorik tuli `meile undi`ända aeama, veimevaka jaos `andid `korjama PJg; pruut́ käis `ańdid `korjamas Trm; `mõrsja viis kosja `viina, sis viina i̬i̬st `anti `tälle `andit, sukke ja `kindit ja vöid `anti Nõo d. mardi- ja kadrisantidele antav toidukraam mardil oli isa, sel oli kott `kaelas, `tahtis `andid `saada, mardi makki Käi; need olid vanad naiste`rahvad, kes käisid kadri nimega `ańdid palumas. `võt́sid `viina `kaasa. `ańtsid `viina, siis `neile `anti `ańdid Mär; muu kätte ei `tõstnudki `anda ku mäŕdiema kätte. si̬i̬ siis peräss jagas `anded Kod
2. vaimuanne, võimekus jagab oma `andesid `rahvale, sie on `jälle `neie (kirjameeste) leib Lüg; ei sel põle `kuolis annet JMd; tal om ää `andõʔ San
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|