[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
*allinema nud-kesks `allinend hallitama leib on vana ja `allinend Lüg
*helisama, helisema elisema R spor eP(h- Phl), -e Krk San Krl(h-), -ä Kuu(h-) Juu Kod KJn Nõo, -mmä Vai Plv/h-/; elise- Kam Urv Se/h-/; elis|ama Trv; helisäm(m)ä Urv Har Rõu Vas; ipf (ta) jeliži Lei
1. helinat andma; vastu kajama, kõlama [vikatit ostes] `Lüödi sidä terävä `otsa `vastu `permandu ja ku siis hüäst helis, pidi olema hüä vigasti; odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja `kalsked nie puud `ninda et eliseväd Kuu; eliseja oli sie (võrgukäbi) kes `ästi kududes elises Hlj; Kere ele, et eliseb (väga tühi) IisR; `kello eliso Vai; Mets `otse `paukus ja elises `vasta [kirvehoobist] Kaa; üsna kuumad `lusted, et helises kottes Phl; kuĺlused elisesid ja kõlisesid Tor; üks ää kell eliseb `rohkem ku kaks `alba; Eliseb ja kõliseb, tuleb `sisse ku saks, läheb `väĺla ku sańt = pühad, pidu Hää; õpetaja pajatas kirikus et kõik kohad elisesid Kad; karjatsed lasevad lelu mets, n‿et mets eliseb Sim; kisendäb nõnnagu eliseb; `muslane paab `juuksed `eĺmi täis nagu eliseb; kui õli tolo ja kasse, ei nähnud muad egä `ilma. kuulid et, kell elisi [looma kaelas]; [herned] kõvad nõnnago kivikod, eliseväd `amba all Kod; kellä ja kurine elisess ja kõlisess. sõidiv `mü̬ü̬dä ku elisi ja kõlisi Krk; temä laagerd ja larmits niida et, külä elisi käen Nõo; ilm lätt `tõiste – väegä kõik elisep Kam; riṕs nigu elisess [suppi] Urv; mõts elisess `vasta ku `uikat Krl; ku mul nii suuŕ hädä olnuʔ, ma uiatanu nigu külä helisnüʔ Vas; mõts jeliži Lei Vrd helämä
2. heledalt häälitsema, nutma, naerma jne `Lapsed helisevad (naeravad) kohe `ninda, et ottavad tuva `selga; Kas said `jälle emäld `peksä, et `ninda ott helisemä Kuu; Küll sie `naine elises (riidles), mies ei öeld midagi `vasta Hlj; ärä `puudu sie akka elisema kohe. sie one `niisukene virina inimene VNg; `oata kuidas `paergust te elisete (räägite selgelt) Muh; mis sa seal elised (laulu kõõrutad) Kse; laps eliseb (nutab) KJn Vrd älisema
3. kumisema, undama; sumisema `kõrvad eliseväd. kuda tämä lüöb vahest `neske kumin vai kelin Lüg; Ei tia, kas peretab, mesilased nii elisevad IisR; kui kõrvad elisevad, siis sõbrad `peavad `ingamist `tahtma Muh; `körvade sees eliseb Rei; kõrv akas `piĺli `aama. parem kõrv nõnnagu eliseb Kod; kõrva kõ̭iḱ helisese ~ `undasõʔ Se
4. fig (juttude levimisest ja rääkimisest) Kui `sellele kedagi `ingad, siis eliseb [jutt] `varsti kui kell `müöda küla IisR; üks va tüli jutt kõliseb eliseb sii möödä külä Mar; [ta] eliseb nüid tühjä jutu käen, et ilm seĺjän; si̬i̬ `pu̬u̬mise surm eliseb mitu `valda läbi Kod; siss tulõ jutt üless, siss helisäss kõ̭iḱ külä Har
5. helendama, hiilgama Küll Sauna Liisa oli noorest piast `naater, mis elises ühna Han; ake eliseb pääva käe; laas eliseb moas Tõs; silmäd eliseväd tal peäs Juu; koedu täht säräb, aga kaśsi silmäd eliseväd KJn
1. helinat andma; vastu kajama, kõlama [vikatit ostes] `Lüödi sidä terävä `otsa `vastu `permandu ja ku siis hüäst helis, pidi olema hüä vigasti; odad vanal kuul lehtpuud maha, on ilusad kalejad ja `kalsked nie puud `ninda et eliseväd Kuu; eliseja oli sie (võrgukäbi) kes `ästi kududes elises Hlj; Kere ele, et eliseb (väga tühi) IisR; `kello eliso Vai; Mets `otse `paukus ja elises `vasta [kirvehoobist] Kaa; üsna kuumad `lusted, et helises kottes Phl; kuĺlused elisesid ja kõlisesid Tor; üks ää kell eliseb `rohkem ku kaks `alba; Eliseb ja kõliseb, tuleb `sisse ku saks, läheb `väĺla ku sańt = pühad, pidu Hää; õpetaja pajatas kirikus et kõik kohad elisesid Kad; karjatsed lasevad lelu mets, n‿et mets eliseb Sim; kisendäb nõnnagu eliseb; `muslane paab `juuksed `eĺmi täis nagu eliseb; kui õli tolo ja kasse, ei nähnud muad egä `ilma. kuulid et, kell elisi [looma kaelas]; [herned] kõvad nõnnago kivikod, eliseväd `amba all Kod; kellä ja kurine elisess ja kõlisess. sõidiv `mü̬ü̬dä ku elisi ja kõlisi Krk; temä laagerd ja larmits niida et, külä elisi käen Nõo; ilm lätt `tõiste – väegä kõik elisep Kam; riṕs nigu elisess [suppi] Urv; mõts elisess `vasta ku `uikat Krl; ku mul nii suuŕ hädä olnuʔ, ma uiatanu nigu külä helisnüʔ Vas; mõts jeliži Lei Vrd helämä
2. heledalt häälitsema, nutma, naerma jne `Lapsed helisevad (naeravad) kohe `ninda, et ottavad tuva `selga; Kas said `jälle emäld `peksä, et `ninda ott helisemä Kuu; Küll sie `naine elises (riidles), mies ei öeld midagi `vasta Hlj; ärä `puudu sie akka elisema kohe. sie one `niisukene virina inimene VNg; `oata kuidas `paergust te elisete (räägite selgelt) Muh; mis sa seal elised (laulu kõõrutad) Kse; laps eliseb (nutab) KJn Vrd älisema
3. kumisema, undama; sumisema `kõrvad eliseväd. kuda tämä lüöb vahest `neske kumin vai kelin Lüg; Ei tia, kas peretab, mesilased nii elisevad IisR; kui kõrvad elisevad, siis sõbrad `peavad `ingamist `tahtma Muh; `körvade sees eliseb Rei; kõrv akas `piĺli `aama. parem kõrv nõnnagu eliseb Kod; kõrva kõ̭iḱ helisese ~ `undasõʔ Se
4. fig (juttude levimisest ja rääkimisest) Kui `sellele kedagi `ingad, siis eliseb [jutt] `varsti kui kell `müöda küla IisR; üks va tüli jutt kõliseb eliseb sii möödä külä Mar; [ta] eliseb nüid tühjä jutu käen, et ilm seĺjän; si̬i̬ `pu̬u̬mise surm eliseb mitu `valda läbi Kod; siss tulõ jutt üless, siss helisäss kõ̭iḱ külä Har
5. helendama, hiilgama Küll Sauna Liisa oli noorest piast `naater, mis elises ühna Han; ake eliseb pääva käe; laas eliseb moas Tõs; silmäd eliseväd tal peäs Juu; koedu täht säräb, aga kaśsi silmäd eliseväd KJn
lalisema lalisema VNg IisR (imiku häälitsemisest) `lapsi lalise; Laliseb `teine oma `kieles, ema `üksi saab aru IisR
lehisema lehis|ema spor L, HJn Plt KJn, -õmmõ Krl lehvima, lipendama; kahisema, sahisema tuleb, palitu õlmad üsna lehisevad tuule kää Mär; lipp `pańdi veel [pruudi] kirstu `peale ja lipp lehises üleval nii et Kir; Ema läks nii `kiireste, et leit lehises `seĺgas Han; `juused juba `lahked, lehisebad tuule elevil Mih; õrnemad puud lehisevad PJg; `riided lehisevad tuule kääs, tuul peksab puruks viimaks HJn || (haisu levimisest) tubakal oo `kange ais taga, lehiseb naa et; tuleb `kange prae ais ja lehiseb `nõnna et Mar
lälisema lälisema Jõe VNg JMd Koe lällama mis te `ühte `puhku lälisete (lärmate) Jõe; purjus mies läliseb `piale, ei jää tõõne magama Koe
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|