[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

agu1 agu g ao Phl/h-/ Hää Saa KJn eL(n ago V) koit; eha hao `valgel Phl; üits agu `kistup, tõene tõusub Trv; agu ei saa är lõppe, `õhtune agu ja ommukune agu lääve kateksi kokku Krk; verevä `juustega, siis üteldi et ao aig tettu Ran; agu alustab joba, nakame minemä; kui sigu tapeti, siis ao `aigu tulõ `palliva, nigu jaanituli jälle Nõo; [õhtune] iha nakab kaduma, siss om agu TMr; agu annap `aole käe jüripäeva `ü̬ü̬se; ämmär vi̬i̬l, ei ole ommugune agu tullu Kam; agu nakkass `paistma; agu om minekil; agu aost ei kao, nii lühikse ü̬ü̬ omma Ote; ago joba ahetass, tulgõʔ ärʔ üless Kan; jüripääst jakap̀äìvä ei lõpõʔ agu aost; õdagunõ agu oĺl õigõ˽`seĺge, hummõń saa hää ilm Urv; ao pu̬u̬lt om jo `valgõt tundaʔ Har; Sügüsene agu ei annaʔ `aigu süvväʔ, a˽keväjäne agu and ao jo˽söögi tetäʔ Rõu; ago om vi̬i̬l `väikene; ako nakass `läütämä (hakkab koitma); jüri ao `läütäss, jaań ao kistutass Plv; ku ago hõrõtass, sis om `vihma `uutaʔ; õdagu ago tohi‿i `paista latsõ pääle, uni kaoss arʔ; ago veretäss, ago jo nakass tulõma; liki luud liha makuss, liki ako naańe armass Se; hummugu ao tuldõn ma lät́si `mõtsa Lut

agu2 agu VNg Jõh IisR Kod KJn SJn Nõo Urv Har Rõu, ago Vai aga kui, vahest, võib-olla agu mina tien seda VNg; `Tieme ehk viel mõne nögadiku, agu tuleb `vihma IisR; agu ta `kuulab, ku meie kõnelemä; tu̬u̬ `kartulid `sisse, agu ma suan `ku̬u̬rdi `õhtass Kod; agu miu pää küĺlest lääb ädä siu pää `küĺge kah Nõo; ma‿la päevä kätte, paesta `põlvi, agu tu̬u̬ avitap, vaśt võtap valu ärä; agu siss vaest tuless surm, ku ma saass lavva `keŕkun kävvä Urv