Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
aas1 aas g aasa S L Ris Kei Ann Sim Iis Lai KJn Kõp eL, `aasa RId/n -a Vai/; oas g oasa Pöi Juu Kos Jür Koe; uas g uasa Hag Kod; voas g voasa Nis Juu(vua-) Jür(vua-) Koe; vaas g vaasa Jür Muh Plt; pl aasud Mih PJg
1. a. silmus, keerd; sõlm eida pailale aas `sisse Khk; `keerti [lehiseviha vitsa] ladu `rulli seda`viisi, et aas `otsa jäi, vitsa tüi `pandi aasast, aasa august läbi Mus; löŋŋa aasad jäävad `uĺtusääre `sesse Pha; Selp̀uu `pandi `otsapidi kööve oasa `sisse ja pitkuti öle `koorma; öhes selise `otsas on aas, teine `lahtine kööve ots on ain Pöi; [lõnga] viht `võetakse `asvlete pealt maha ja keeratakse `keeru ja teine aas pannakse teisest läbi; võrgud `pandi nagide `peale ja paela aastest `pandi pulk läbi Rid; koera `kaela aas; sea`sõrga aas; obose `ända aas Mih; pane `aasa, ää pane umm`sõlme Tõs; lõng on aasa `sesse löön Aud; [pastla] kõeruspaelad - - pannakse `piale `sõlme ehk `voasa Nis; kui [võrgud] rehast ära `võeti, said `aasa `pandud ja siis `seĺga `võetud Kei; aasa sõĺmid, teene `poole jääb aas. esimene kord `tõmma läbi, teene kord jääb `aasa Ann b. piltl Küll me viimaks ikka aasa pεεle saame ka, mis viguriga see massin keima läheb Kaa; Jänes teeb öhe `ööga `sõuksed aasad (kõverad jäljed) `valmis, et sa‿p `oska arvata ka mitte Pöi; jänes teeb aasa, eksidab ennast koertest εε Emm; Taal (kergeusklikul) naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ, selle tää ususs `kõ̭ikõ Rõu; küll maʔ võta tast aasa (hakkan sõnast kinni) Plv; tuu ku kiä aja `kriukõ, siss üldäss: aja no mullõ `aasu `siśse Se
2. a. suka-, kindasilm sukal oo aas maha jään; kaks `aasa parempidi, üks `jälle pahampidi vahele Phl; `laśti nii `paĺlu `aasu maha kui `pöidlale `tarvis läks, viis ehk kümme `aasa Rid; siss akatasse tättä (sukapöida) ahendama, `aetasse `aasu kokku Mar; kududa ei nää `iasti, aasad `lähtvad maha Ris b. lõngasilmus kinda siseküljel `Aasadega kinnas on paks ja soe Pöi; laba`kindad - - kahe kolme lõŋŋaga [kootud]- - vaasad `tehti `sisse, et soe `olli Muh; narmastega `kindad, sees olid nisuksed aasud; aasad `paatusid ää, ta (kinnas) läks kõvasse PJg; paksud lõnga oasad `kinda sees Juu; aaskinnastele tehasse aasad `siśse Lai c. niie pikem silm kui niie aas katti lähäb, siis jätäb lõnga kibasse Mar; niitel on kua aasa pual ja silma pual Iis; niie vaasad on kesk paigas, kus silmad jäävad Plt; aasa tetti `enne ja siĺmä tetti peräst, aasast `võtsid niidi läbi ja `eitsid `sõlme Nõo; `nit́sil omma aasa sõlmõʔ alah, silmä sõlmõʔ üleväh Plv
3. kaarekujuline niidist, nöörist, metallist jne moodustis; tripp löŋŋast tihaste [kuue] aagi aas Jäm; [lõngast] aasad pistetasse `külge [kangale], `pulkade `kaela, siis tuul ep `viska`keerdu täda Khk; [mõrra] Tiival on luded - - sihes, lude `küĺges lõŋŋa aas, sealt käib vai läbi Pöi; rihma ots pannasse aasast (põikrihmakesest) läbi Muh; Pirgi ülemene ots oli purju nurga küljes aasa sees Emm; [naiste jakil] aagid olid ees, teispool `jälle aasad Mih; [võrgu] pullu aasad Kei; voasad aame [kangale] `külge, kus pulgad läbi pannakse ja `pliekima pannakse Jür; lõpepuu oli `nööridega [kanga] paku külles, sial olid vaasad Plt; siiva aasa [veski] purju küllen Krk; niidist tetäss `nöpsi ja tetäss `aasa ka kos nöps `kinni pannass Nõo; vanast oĺliʔ `aasuga nüpsiʔ. `aasa pite ummõldi nüps `rõiva `küĺge kińniʔ Kan
4. a. metallist kinnitusvahend, obadus `kaalukonks kuhu vihid paned, rippub `aasas Lüg; `seinas on aas [kuhu loomad köidetakse] Jäm; eidad aisa konksu aasa taa, aas igepaku sehes Khk; [vartadel] suured jämed nuiad olid, raud aas `otsas, vörreldega `kindi Pha; Ramp on see raud, missega uks tabas on, üks ots on aasaga ukse `külges, teine aasa `kaelas ja taba peal Pöi; [adra] `aisadel oo lemmelavad - - kus sihes aasad köivad - - [adervarre] sagarad pannasse `aasade taha Muh; värava haagil o aas Phl; ike, sellel oli raud aas `küĺges, sealt tõmmati ket́t läbi; [paadi] tüüri aasad Rid; telkäl oo aasad, aaste sees käib [sedelga] rõhm Mar; `akna aagil koe aas Vig; kodara uasad oeavad kodarast [ree] paku `külges `kinni; nukipulk oeab juhevitsa `uasa `kinni; kui [vankri] redel on väĺjap̀uol `rõukusid, siis on redel `rõukude `külges `uasadega `kinni Hag; pane värät `aasa Hls; pannass aasast mõla vaŕs läbi. ravvast aasa (aerutullid) loodsikul; alasse nina – sääl ümmer tetti kumerikut `asja nagu `aasa või rõngast; luku aas, mis rambi `sissi pannass Krk; usse `panden peris `aasa Hel; aas om kos lińk `siśse käib, väĺlänpu̬u̬l [ukse küljes] Ran; lü̬ü̬ aas usse piida `sisse, om ää ust `krampi panna Nõo; tu̬u̬ om hi̬i̬ haagi aas, kohe ussõ haaḱ `sisse pandass; kohe lińk pääle lastass, [on] aas; `kirvõ aas (keel) tu̬u̬ om kuuast ligi, `kirvõga üten tükün Har b. korvi, ämbri jne kõrv kurnal oli kolm - - `aasa Khk; `raanda sang `aasadega Mus; korvil‿o `pissed aasad Muh
5. pastlapaelte silmus; pastla tärge; silmus viisu äärel `pastli paelad eidetasse `aasa, teine aas teinep̀ol `kõrvas Mar; pannakse aas ja siis [pastla] pael pannakse sialt aasast läbi, siis tõmmatakse `ümmer jala Nis; tsuvva aasa Hel; tõmmatass aasulõ kapl `perrä Krl; ilma `paŕkmalda tsuuanahalõ piat lajaʔ aasa˽`puśkma Har; `Vi̬i̬ri manu˽jäteti niid́sist aasaʔ [viisul] Rõu; paiu koorõ pańd nii katõkõrra [viisu külgedele], siss `jäie nigu aasaʔ; `aasu tetäss tsuvvalõ `peikliga ja `aasu läbi `aetass nü̬ü̬ŕ Vas; viižõ aasaʔ, kohe kabla `perrä aiaʔ kat́si pooli; tsuvval omma `tsäĺkmeʔ, a viižol aasaʔ, vai kõrvaʔ; pangu‿i· liig`aasu piḱki [viisule]. kõkõ perämäne aas oĺl liigaas kundsah Se
aas2 aas g aasa ViK(vua- VMr VJg) Kod/ua-/, `aasa RId; n, g aasa Sim Iis, `aasa VNg Vai, voasa, vuasa Trm
1. (seina- või nurga)riiul `aasad õlivad `kambri `seina `pääle `lüödud. kaks puu `kiili, laud pääl, sie õli `leivä aas; `nüörist saab ka `aasa tehä Lüg; senel kabil on neli `aasa Vai; piimapüt́id olid jah `vuasade pial VMr; riiulil oli neid `sahtlid `rohkemb, aasa oli ühe`ainsaga - - aasa oli pikem, riiul lühem Sim; laaluroamat ja suka `vardad õlivad ike voasa peal Trm; uas õli üvä lai laud, kolm `vaia täl all. `luśkad ja leib ja püt́ikud panid uasa `piäle Kod
2. sard, rõuk `erne `kahlad `panna `aasa; oli `tehtu ühe`postine `aasa `ernide ja ubide jaust VNg; `õtra aas; tuul käib `aasast läbi ja `kuivatab siis nied `erned ärä Lüg
aas3 aas g aasa Khk Vll L Tür Pai Pee Trm Lai Plt Kõp, `aasa Kuu Lüg IisR, aasu Hag Kos JMd Kad, `aasu Hlj VNg; oas g oasa Pöi Khn Hag Kos; uas JMd Kad, vuas Juu, voas Juu JMd, g -u lammirohumaa; looduslik rohumaa (hrl heina- või karjamaa) `luhta ein, kui mõjal ei `kasva, siis jõe `aasades ikke `kasvab Lüg; vassigad löövad aasa pεεl `köpsu Khk; Seal jõe `oasade sihes kasus äbemata kena rohi Pöi; aasa peal söövad loomad Mär; lähme aasale `niitma Kir; ilus rohi kasvab aasa pial, kus vesi üle oo ujutan Var; mine niida jõe aasa seest PJg; aasa maa oo madal ja ea maa Tor; oasad sinatavad jaani`lilledest Hag; vuasu pial on ia ein Juu; jõe `voasudes kasvab ea rohi JMd; suur lai tasandik, kus jõe aasad on, vesi jõest aab üle Pai; jõgi nii laug, et sugugi ei jokse, uasud alati vett täis; suure `viega on uas kõik `luamas, üsku meri laenetab Kad Vrd aasu
aas4 aas g aasi Emm; n, g `aasi VNg; g aasi Rid, oasi Pöi purje tagumist ülanurka hoidev puu, priit `seilasimma kahel `aasil (üks puri ühele, teine teisele poole üle laeva parda) VNg; oasiga `aeti tuule‿polne jalus `välja Pöi; ae aas `teise `parda, tuul on teina Emm
veebiliides
@ veebihaldur