Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
karu|tantsitaja –
spor üld van karuga etendusi andev rändartist ma nägin ise karu`tantsitajada ja karuda kie `tantsis Lüg;
vanal ajal kεisid karu tantsitajad, karu muidu `rämmis, muidu `tässis Khk;
`enni vanaste `olle olnd karo tansitajad. keind nend karodega peredes. suured nuiad olnd käe. aga see keelatud ää, et lapsed kartnd Mar;
karu tańtsitaja käis `ringi, karu töllerdäs kepi najal, obesid irmutas paelu, vene valitsus `ki̬i̬läs ärä KJn;
vanast käis karutandsitaja külän, laśk karul `tandsi. karu `olli ketiga perän Nõo Vrd kahru|mees,
kahru|taltsutaja,
kahru|tantsitaja,
karuveetaja
*lakk g laku, p lakku joom – Jäm Muh pidi `taale natuse lakku `viima Jäm; külap ikka laku (viina) nälg oo; kui emal põle `piima, siis andasse tallele lakku Muh; lakku täis purjus – Hlj IisR spor eP Lakku täis mehed tulivad tuppa, ma tulin `iestki ära IisR; mette ep saa `valged `pεεva nägema, alati lakku täis; limalakku täis (purujoobnud) Khk; läks tene natukse aa eest siit lakkutäis `peaga töllerdes kojo Muh; Tuli `meile, lakku täis kui krants Rei; kas oo `vaene või lakku täis, või mes `seltsi see mees oo Mih; Mehed olid lakku täüde ning akkasid karupidi `kjõsma Khn; mis sa tahad ulluga teha, lakku täis VMr; iga päev lakku täis ja siis oĺli `sõitnd - - ees olnd `kutsar ja sis temä, ond sis seĺläd `vastamesi KJn