[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

piimane piima|ne g -se Jäm Khk(-sse) Vll Pöi Muh Rei Mär Kse Aud Tor Hää Ris Amb JJn Koe VJg IPõ Plt, -tse Kse Mih; `piima|ne VNg Lüg Jõh IisR, `piimä|ne Kuu Vai, g -se; piimä|ne Juu Vil, g -se Kod KJn, -tse Tõs Khn Trv Hls Krk Puh Nõo Võn Ote San Plv Lut, -dse Krl/n -mä|ni/ Har Rõu Vas Lut

1. piimaga koos, piima sisaldav `parda `piimane sul VNg; manergad on viel `piimäsed Vai; lasi ölut piimassese lüpsiguse Khk; Eesel suu alles piimane (noor alles), juba naist `võtmas piltl Pöi; jätad piimased nõud siia pesemata `seisma, `kuivad kõik ää Mär; kui ta läks naa piimatsesse, siiss sa pidid `jälle jahu leent `sesse `keetma Mih; piimäne nõu‿tab `pestä Juu; kui vähäm oli kuort, ei taht teha `kernu piimaseks, siis sai [võid] teha kausis Amb; abe piimane alles (noor veel), teab koa `reaki tõńe piltl Trm; [lüpsiku] tiba si̬i̬st must ja piimäne alle Vil; kos sa oma kuvve piimätsess oled tennu Trv; piimäne toṕs `olli, nüid om ti̬i̬vesi nigu soĺk Puh; ni̬i̬ piimätse anuma uhame `põrsale Nõo; temä om rasva `pääle `väega majass, midä piimätsemb suṕp, toda paremb Võn; uhaʔ ta nüśsik välläʔ, ta‿m piimäne Har; jahupudru keedi `väega˽piimädse Vas || hea piimaanniga kua utar um karvanõ, tuu um piimätsep lihm Lut

2. piimmahla sisaldav, valkjas, poolvedel nied on `ästi lihavad ja `piimased, nied on ise iad `siened VNg; nad `tuńtsid ära, milla rukis küpse on, tera pidi `amba all `krõmpsuma - - kui oli piimane, `kuivab paelu kokku JJn; si lu̬u̬d (loodud) terä om edimelt piimäne ku üits lirtsuk kunagi Krk