[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
käärid hrl pl tant käärid (-ea-) Krj Lai Plt, g `kääride (-ea-, -ia-, -iä-) spor S K I, kääride spor L(käär|te Kul, -de Vig) Ris; kääri g `kääre (-ŕ-) M T(ḱ- San); kääriʔ g `kääre V(g -õ Krl, `kääŕe Har, ḱ- Se); `käärid Jõh Vai, g `kääride Lüg Jäm, `kääri˛e Kuu; sgn käär Kul, g kääri Hää(-ŕ) KJn SJn, `kääri VNg; sgg (sag liitsõna osana) kääri (-ia-, -eä-, -iä-) eP eL, `kääri Kuu Lüg Vai
1. tööriist lõikamiseks, käärid `käärid `tahvad ihuda Lüg; `riide `leikmise käärid Khk; Ma‿b leva `käärisi `kuskilt; Ma tuli oma va `kääridega so jutule; Mo emal olid veel suured sepa `tehtud kääri jurakad Pöi; ää nürig mu `keara mette Muh; kääri terad Emm; saksa `rätsep ja kahed käärid = pikne Mar; lammaste käärid (lambarauad) Tõs; ma nösisi siis seal kääridega lõegata [koera karva] Aud; kääriga lõegatass rõõvast; Sul mokad kõveras ku kääri pärad (öeld nutvale lapsele) Hää; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; `kearisi oli `kolme `neĺla `seĺtsi Kos; `käiasime omingu rätsepaga kahed kiarid teravaks JMd; rästäsvihud lõegatasse `kiäregä tasasess; meil ei õle `katse `kiärä; terävä kiäri õtsaga võta pind `väĺjä Kod; ei ned kearid nää kedagi (nürid) Plt; kahju, mul põle siin `kääri KJn; käär tahab iki luesuga teritada SJn; võta [riidel] `kääŕega tüḱk otsast maha Trv; perse taga peenik, justku kääri perä Krk; `juussit `pöeti `käärega, `panti kaḿm `alla Ran; ma pia `laskma `kääre `ihku, kääri om nüridä; tu̬u̬ om kääri kääne, kost kääri liiguva Nõo; `võtnu kääri lavva pääld Rõn; Silmäʔ ku sibulakõsõʔ, käpäʔ ku kääri peräkeseʔ, kõrvaʔ ku kõolehekeseʔ, and ku siidilińt = kass Urv; `kääŕega lõigatass rõõvast Har; na˽kääri˽`tahtva hikoʔ, nührü ummaʔ Plv || fig vähi kearid (sõrad) Trm || tahikäärid vanaste `lambarasva `küindla `otsa kui põles süsi, siis olid tahi`nuuskamise kiarid Kod
2. paaristikku seotud puud sarikate ülesajamiseks kääri om nõnda pikä ku paari ari Hls; kääri, kait́s roovikut köüdets kokku Krk
3. hingede moodi raudkonksud paadi rooli või tüüri kinnitamiseks `ruuli `külge olid `käärid `pandud Kuu; nee iŋŋed mis tüiri `külges, on tüiri käärid Khk; Rooli leht aa rooli ema (roolisamba) külgis, rooli kεεrid käivad ümber rooli ema rooli lehe külgi Emm; tüüri käärid o tüüri rauad, kellega tüür `varda `otsa lükatasse Mar; rooli kääridega kińnitadaks rooli plokk `kinne Hää; kääride vahelt käib ora läbi Ris
1. tööriist lõikamiseks, käärid `käärid `tahvad ihuda Lüg; `riide `leikmise käärid Khk; Ma‿b leva `käärisi `kuskilt; Ma tuli oma va `kääridega so jutule; Mo emal olid veel suured sepa `tehtud kääri jurakad Pöi; ää nürig mu `keara mette Muh; kääri terad Emm; saksa `rätsep ja kahed käärid = pikne Mar; lammaste käärid (lambarauad) Tõs; ma nösisi siis seal kääridega lõegata [koera karva] Aud; kääriga lõegatass rõõvast; Sul mokad kõveras ku kääri pärad (öeld nutvale lapsele) Hää; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; `kearisi oli `kolme `neĺla `seĺtsi Kos; `käiasime omingu rätsepaga kahed kiarid teravaks JMd; rästäsvihud lõegatasse `kiäregä tasasess; meil ei õle `katse `kiärä; terävä kiäri õtsaga võta pind `väĺjä Kod; ei ned kearid nää kedagi (nürid) Plt; kahju, mul põle siin `kääri KJn; käär tahab iki luesuga teritada SJn; võta [riidel] `kääŕega tüḱk otsast maha Trv; perse taga peenik, justku kääri perä Krk; `juussit `pöeti `käärega, `panti kaḿm `alla Ran; ma pia `laskma `kääre `ihku, kääri om nüridä; tu̬u̬ om kääri kääne, kost kääri liiguva Nõo; `võtnu kääri lavva pääld Rõn; Silmäʔ ku sibulakõsõʔ, käpäʔ ku kääri peräkeseʔ, kõrvaʔ ku kõolehekeseʔ, and ku siidilińt = kass Urv; `kääŕega lõigatass rõõvast Har; na˽kääri˽`tahtva hikoʔ, nührü ummaʔ Plv || fig vähi kearid (sõrad) Trm || tahikäärid vanaste `lambarasva `küindla `otsa kui põles süsi, siis olid tahi`nuuskamise kiarid Kod
2. paaristikku seotud puud sarikate ülesajamiseks kääri om nõnda pikä ku paari ari Hls; kääri, kait́s roovikut köüdets kokku Krk
3. hingede moodi raudkonksud paadi rooli või tüüri kinnitamiseks `ruuli `külge olid `käärid `pandud Kuu; nee iŋŋed mis tüiri `külges, on tüiri käärid Khk; Rooli leht aa rooli ema (roolisamba) külgis, rooli kεεrid käivad ümber rooli ema rooli lehe külgi Emm; tüüri käärid o tüüri rauad, kellega tüür `varda `otsa lükatasse Mar; rooli kääridega kińnitadaks rooli plokk `kinne Hää; kääride vahelt käib ora läbi Ris
piin2 piin g `piini rooli käepide, pinn käsipuu perämies `istus perä`laual ja siis sie piin oli tääl siin külipääl `korvass Kuu
pinn1 pińn Han Var Saa Juu Rõu, g pińni Tor Kos Iis Trm Plt KJn Har, pinni hajusalt Sa, Muh Aud Äks Nõo Kam Ote Krl; pinn g pinni Emm Phl Khn, pińni Kod, `pinni Lüg Jõh; n, g `pinni Vai; peńn g peńni Mär PJg
1. haamri terav ots; teat sepatööriist, ka vikati pinnimisvahend `kellega saab `pääle lüa, sie on `aambri põhi, `tõine õts, sie on pinn Lüg; Vikkasti pinn, `tõine õts õli nagu `aamer, `tõine õts õli õhuke ja lai, senega siis `tauti vikkasti tera õhukesest Jõh; vasari pińn, kahe aralik, sellega saab `naelu `välja tömmetud Ans; Kloppaamer aa vεhesevöitu varrega aamer, aga senel pole pöhja, vaid mölemate otstes aa pinnid Emm; kui vaja venitada raud `vitsa - - siis peńnitakse `aamre peńniga, et ta peab `juure venima Mär; kui pińniga `piale `lüia, siss kuumaks `aetud raud venib Kos; vikatid pińnitässe pińnigä Kod; pinni `pialmine jagu on niisama terav kui sel `aambril Äks; lü̬ü̬ `aamre pińnigä KJn; pińn olli ennembide alasi `mu̬u̬du, siss `lü̬ü̬di `aamri pinniga Kam
2. rooli käepide Ülemene rooliema ots uladab läbi ahtriteki üles ja seel otsas on pinn - - mikega rooli keerda Emm
3. sundus, ahistus, pitsitus panavad siukse pinni [koolis] `piale, et ei jõua Aud; `ti̬i̬njä laps lähäb `niskese peremelle, kes on täätsä timmuk, si̬i̬ võtab karjalapse pińni `alla; si̬i̬ mi̬i̬s one pińni all, sedä pińnitässe Kod
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|