[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

paslik1 pasli|k Vig Hls, g -ku Tõs Pär PJg Tor Kei Iis Ksi Plt Trv Hel Puh Rõn San Rõu Plv, -go Räp Se; paśli|k g -ku Ris Pee MMg Plt Pil Urv; `pasli|k VNg Lüg(-kas), g -ku Jõe Jõh Vll Kei Sim Kõp Kan, -gu Kuu Rõu, -ki Pha Pöi; `paslii|k g -gi Khk Koe/p-/; pasla|k g -ki Jäm Khk Emm Tor Pil Krk, -ku Har Vas, -gu Rõu; `pasla|k Khk Muh, `paslo|ḱ Plv, `parssla|k Plt, g -ki; pasle|k Se/-lõk/, g -ki Mär/`p-/ Aud; `pasle|t́ g -ti Hää; n, g `pasli Vas, `pasle Räp; `pastok Lüg peakott; tuisukott tuo sie `paslikas siie, `tuiskab `silmäd täis; pane `pastok pähä Lüg; `paslik on enamast pikka toroga, `pannasse `vihma ja `tuisu perast pähe Jõh; paslakiks kutsudaste, vahe otsaga, pailad ristati seĺja pεεl `kinni, eest üle rinna kainu alt läbi, kena ilm, siis oli seĺja pεεl Jäm; pani `pasliigi pehe ning läks merese Khk; panid `paslaki pähe, siis nägu üksi jähi `lahti `jälle Muh; paslakid olid vanasti soldatitel pεεs Emm; Külm ja tuisune ilm, postimees sõitis paslik peas Vig; Sõavägi `kańdis paslikusi, paslikul oĺlid pikad õlmad ja toru `otsas Pär; tuesuga pannetse iki paslek päha, siss ei ole külm Aud; `pasletid pääs Hää; paślik - - oli kolm`nurka torusse `tehtud, `nurkadest sõĺmiti `kahte `otsapidi kaela `ümber `kinni Pee; `paslik - - tal olid suured pikad paelad ühes tükis `kõrvadega, nendega `siuti nagu rät́ik pähe Sim; poosid käisivad koolis, paślikud pias - - kaks pikka `kõrva ligi maad MMg; `parsslakid `tehti sineli `riidest, `parsslaki riie on kare Plt; Mis peräst sa paslikut pähä ei pane Hel; Ma `võtse pasliku kah üten, vaśt nakap `vihma sadama Rõn; `paslikuʔ, tuisu toruʔ, kui tuisunõ ilm, sõ̭s om pääl Kan; `pasloḱ pandass `päähä, ku `vihma satass vai `tuiskass Plv; vihmasärgil om `pasle küleh Räp; paslõk sääne torni otsagaʔ Se