[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

jürkima2 `jürkima Ksi, `jürk|ma Saa, -me Pst; `jüŕk| Kod Trv, -me Krk, (ta) jürgib; `jüŕkminõ, (sa) jüŕgit Se
1. sugutama mis sa kuradi roeane topus siin seĺläs ikki jürgid Saa; kas sina, vanapoiss, et taha enäm `jürki Kod; mis sa ike jürgit selle emätse seĺlän Krk; tõõsõl säläh `jüŕkegi, t́sura `tüt́riguga Se || hullama, teisi tülitama mis sa jürgid oma `küĺma muńniga `öelti, kui mõni mees möllas `kangesti Saa Vrd jurkima
2. torkima Mõni om ärä `jürkin [raadio] Trv; üit́s om uuri ärä `jürkin, ei käi ämp `õigest Krk
3. valetama, petma sä jüŕgit pääle; tõõsõ päle jüŕgide `huupi Se
kaapima `kaa|pima R, eP(-oa-, -ua-), `kaap|ma Vig Var(koäp-) Mih Tõs Kod/-ua-/ KJn T Krl/-mõ/ Har Plv; `kaaṕ|ma M(-me) Rõn spor V; (ma) kaabi(n) eP eL, `kaabin R
I. kaabitsema a. mingi esemega hõõrudes, kraapides milleltki pealispinda eemaldama; õõnestama, uuristama `tarvis `kaapida `astja `puhtast ja teha `kaapekakkust Lüg; akkan `kartoli `kaapima, saab `kartoli suppi `keitä Vai; Noaga koabitakse porgandi pealt ja süüakse Pöi; puu peält saab kaabitud `mähkä Vig; minu ema `kaapis talbe koa `kartuli küĺlest koort ää, ei `koorind Mih; ma kaabin oma abeme juśu ka maha Saa; lusika kahaga suab pada `kaapida JMd; kaabiti ka ikke rahade pialt, rahasi [elitingi peale] VMr; kui `tärklist `tehti, siis `kaapisime kardulid Iis; nüriperäne raud õli, kellega kuap [nahaparkimisel]; puu `vuagnad õlid lepä puuss. kuabitud kõmmeldigä sidess `õõnsess Kod; kaabi jala `puhtase porist Trv; ku jagu es saa kaalist muidu, siss kaabiti; kaabiti väidsege soolikit, sõ̭ss tule maha libeve tahm Krk; kala tulõva ärä `kaapi - -, `kaapsit väedsega vai riiviga, soomuss ärä Ran; väedsega kaabiti kammar `puhtass kõ̭ik Puh; aga mõni es kaabigina `mõhke, jät́t mõheküĺle `kaapmada Nõo; Perän paku pääl kaabitas vana vikatiga [nahk] `puhtas Rõn; väitsega `kaapih naa (soolikad) es˽saava˽nii `puhtaʔ Plv || fig paa `põhja `kaapima (pulmas isamehe kutse lapulistele) Lüg b. (linu) sugema; kupardama voda `kolgispuu ja akka linu `kaapima, `kaabi luud `vällä Vai; ei sitad kõik mõesta linu `kammi `ühti, mõni kaabib na samuti Vig; siis saivad nied lina `kuprad - - nugade vahel ära kaabitud Koe; `kuapsid su̬u̬re luu ärä linal Kod; oĺli niisugune rat́s, kellega sa `kuprad otsast ära kaavid SJn
II. kraapima, kratsima, hõõruma, terava esemega kriipima a. kokku kraapima, rehitsema, riisuma; pühkima Justku sida pääld `kaabitud (kahvatust inimesest) Kuu; Kaabime toa korra luuaga üle; Kaabime niid nobesti see natukse eina kogu, siis saab öhtale Kaa; ma kaabi [laua] ära Pha; `loogu ma ikka natukse kaabi Vll; siis akati `eina üless `koapima Muh; Jusku kaśs kaabib tuult (öeld, kui keegi lohakalt riisub, rehitseb või pühib) Hää; kuabi ja kuabi nõnnagu `kõõma (lühikesest heinast), ei ulata rehä `piäle Kod; kaśs mulla `sisse kuseb, siss kaabip peräst mulla `pääle Nõo; siss `laotedi tu tuhk laeale sinnä maa `pääle, ja‿ss rihaga kaabiti sinnä `siśse Ote || fig ahnitsema; varandust kokku ajama; varastama igalt poolt `valmis `kaapima, `kaapija `sörmedega mees Vll; si̬i̬ kaaṕ kust ta saa, iki `eńde poole Krk; ta püünd ja kaaṕ taad varandust egalt pu̬u̬lt kokku, kost kätte saa Har b. kriipima; kratsima; sügama, silitama Küll ta koabib ennast kiskuda Pöi; mis sa oma ihu kaabid Muh; kuer kaabib ennast, kirbud `küĺges või Mih; Andja, võtja, kassi persse kaapija PJg; koer koabib ukse taga Juu; poiss - - tahnd sügädä. kui ülesse tõust, `kaapind ühest kohast ja teesest kohast KJn; pää valut́s, lasi pääd `kaapi, - - siss läit́s vähä lahepess; suga kaaṕ kangast, suga akkass kangast `kaaṕme ~ kuluteme Krk; miä `ütli vanainimesele sõna ette, temäl `olli ää mi̬i̬l, kaap miu Puh; ni̬i̬ kirbu ike söövä penid, ega ta muedu ei kaabissi ennäst; peni aap `kirpe, istup maha, siss kaabip ennäst nigu `oitku; ku suga paks om `kangale, siss suga kaabip kõ̭iḱ langa puha tuṕpi; kaabip langa kõ̭ik `katski, puusua olliva kareda, nu̬u̬ `kaapseva Nõo; mi‿sa kaabidõʔ, kas sa kärnäh olõt; haiguśs saanu `küĺge, ni jovva ai mant kaabida arʔ Se; k i n t s u ~ p õ l v i k a a p i m a meeldida tahtma; paluma kui `saksald midagi `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima. siis ikke `asja sai, kui `põlvi `kaapisid Lüg; tä `olle `sakste `kintsu `kaapind Mar c. kraapima, siblima; pealispinda segi ajama; kobestama `Leimuda vähä kanu, `lähteväd `piendru neh `kaapima Kuu; `kaapis `kääga mulla tasaseks, `kaapis rohud segamini Khk; [põldkanad] `Koapivad pöhu `kuhjade `ääres Pöi; (kana) kaabib taeme ülesse Kul; karuse päeval `äestasid `enne kesa `põldu, siis uśsi pesad pidid `saama kõik laiale kaabitud; kanad `tahtvad `kaapida Aud; kana `kaapis piinre üless Hää; nüid om miu kurgi lännuva, kassi om ärä `kaapnuva Puh; kana pimedä `kaapsiva kõ̭ik [lilli ju̬u̬re] `väĺlä. nüid om `uibu ju̬u̬re ka `väĺlä kaabitu Nõo; `poigega kana, tu̬u̬ om kõ̭ge ullemb `kaapma Kam d. auku kraapima, õõnestama obosed kohe `kaapivad Vai; `Talve [põldkanad] `koapivad augud lume `alla Pöi; `tuhle aŕgiga kaabits `tuhle vagu `lahti Lih; suured `irmsad pullid oln sii, mis müran ja `kaapin ja Tõs; põder oleva suu ranna piäl augu kaapnd KJn; koer pist nõna iire `urgu, siss akkass `kaaṕme Krk; neli `musta täkku ollive ihen. ni̬i̬ `irnseve ja `kaapseve ihen Hel; siss soe tullu kü̬ü̬ni saena `taade, sääl `kaapnuva ja `kiunnuva ku jäĺe Puh; karu `kaapna inimesel tolle künnäpä säĺlä sehest `väĺlä; si̬i̬ peni `ommegi ull `kaapma, vahel `oĺli viĺlä `sisse `lännu ja kurivõrk viĺlä mulla `alla `kaapnu Nõo; ma kaabi kartoliid mulla seest Krl e. fig k a a p i d a s a a m a petta saama; kahju kannatama Juhtub ikka vahest ka kaapi saama; Sai mihesti kaapi Emm; sain kaapida Vig; sa `tahtsid minu perset küll `kaapida, aga ei soand Trm; minu nooren põlven olliva kulla, viielise ja `kümnelise, olliva `väikse, `tüḱsevä ärä kaduma, rahvass saeva `kaapi Ran || peksma ma kaabin so perset KJn
III. intensiivselt midagi tegema Akkas `kaapima `mennä Kuu; Riidu pani äkisti kodu `poole `kaapima; Mis te veel oodate, pange ka `kaapima; Kus te nönda `kaapides lähete Kaa; Liini koabib vana luua töngiga tuba pühkida Pöi; kes seal `kaapides tulavad Muh; läks üksi `kaapides Rid; lähän `kaapides `senna Kul; pani `kaapima, taheti `peksa `anda, aga sai `kaapima, sai eest ära `kaapida Lai; `mitme mehega kaabime (sõuame) iki ärä sinna küll, ku paĺalt aeru ei `murdu Ran
Vrd kaapama, kapatama, kõõpima
kelk1 kelk g kelgu K I M TLä San u Krl Räp, kelgo Mar Mih, `kelgu Jõe VNg(-ie-) Jõh IisR, `kelgo Lüg Vai(n `kelko), `kelga Kuu; kölk g kölgu S, kõlk g kõlgu Pöi Muh Khn
1. väike jalasveok või -sõiduk siis isa pani `toised (lapsed) kaik `ühte `hunniku `kelgale, s‿`kelgaga vedi `sauna Kuu; laps tahab `kielguga `soitada VNg; `lapsed `lähväd `kelkodega `liugu `määle, `istuvad `kelko `unniko Lüg; `saksad `soitvad `saaniga, miä `vaine `kelgoga rhvl; siis votti miu `kelgoga `pääle Vai; kölgud kaa ree `moodi, pisised pakud sehes, jalased muljutud; vabanikud vädavad `talve `oksi `kölkudega Khk; `talveti keisime kölguga `liugu `laskmas Jaa; Kölgud tegime sii ise, metsast sai kaks kövert `kaske otsitud, nendest sai jalased; Sa just kut kõlk `järges (aina sabas) Pöi; võta kõlk järele ja mene puid `tooma Muh; Sool on ikke suur kölk, na noor regi Käi; kui `palju lund `olli, ta kεis kölguga Phl; send oleks paras kelgoga `metsa vedada Mar; Kelgo jalased `piavad olema kasond kõverad Mih; Kalamehed vädäväd `talvõ `kõlkõga mut́ta ning kalu; kõlguga käüsime lumõ mäe piält maha `lasmõs Khn; kelgudega läksid `jäĺgi möda PJg; ti̬i̬ mul kelk, ma tu̬u̬n isi peip‿`puuksed ja sebävitsad Saa; talvel vedäs kõik omale kelguga koju Juu; `enne ikka aŕjakad - - käisivad `kärrudega ja `kelkudega JõeK; kelguga on ia määst `alla `lassa Iis; lapsed kõik kelgudegä ange õtsan; kelk one nagu listregi, paenargid ja kassad piäl Kod; kelgul olid painutatud jalassed nigu reel; isa `mulle `kelku ei tehnud Lai; [kauba] juudid käisid obosega, aga arjukad käisid enämästi `kelkudega KJn; latse sõedava `kelkega `talve Puh; kelgu talla olliva ravvatse, kelk läits nigu üits vurin tolle `pü̬ü̬rälliga Nõo; soome kelk tõukekelk `mendi valatama, `palju `nuodas kalu on ja, sis `mendi `neie `suome `kelku˛ega Kuu; Soome kölguga saab ruttu edasi Emm; (vene) kelku tegema jalgupidi lohistama `Nuored tegivad vene `kelku, sie oli lõbus IisR; `joomade pεεl ülantusega ähk lapsed ülantusega, `jalgupidi teist `järge vädavad `vaksuksi teise taga, see on kölgu tegemine Khk; kelku jääma, kelgus olema hädas(se), pigis(se) kül ta `vaene nüid on kelgus Amb; jäid jutuga `kelku, vale tuli `välja Kad; küll ma olin `saadanaga kelgus Trm; kelku panema 1. kihlama Mat́si Mari `pańti `kelku: kui kõśjad õlid ärä juadud, `pańti `kelku Kod; 2. ära sööma kõik paneb `kelku Kod; (oma ~ ühte) kelku, (ühes ~ samas) kelgus mesti(s), nõus(se) Eks tal sie mõtte old kohe `teine ka oma `kelku `tõmmada; Noh nüüd poiss `selle `kelmiga ühes `kelgus; Eks ta `juhtund `suurte sulikatega `ühte `kelku IisR; miä sain ka tama `kelko; `lapsed `onvad isä `kelgos Vai; (lepa)kelku vedama valetama, petma äh, vääb ike `kelku koa vahel Mär; `motles vedada mind lepa kelguga JõeK || fig (lapse saamisest) Kelk juba laka otsel (naine enam lapsi ei saa); kelk lagass, ohelik ies (tütar läheb ema jälgedes) Kuu; Kelk järel ja kibi peal ka (lapsega tüdruk) Kul; Kelgu alla jäänu, on lasnu - - kelgu üle joosta (rase) Hää; Kelk läks ree ette (laps enne pulmi) Amb; (elujärjest) nüid on sial samas kelgu otsa pial kus minagi olen Pee; vanad rahvas `ütleväd, et teie tuleta ike minu kelgu piäle, minä en tule teie kelgu piäle mette (kõik saavad vanaks) Kod Vrd kelkane
2. kelgu taoline alustugi a.  palgiveokelk `kelgad `pandi ala `talvel lumega [palkidele] Kuu; siis `pandi selle (palgi) otsa ala `pandi köied sedasi ristati ja, köiega `jooskes se kölk ka niisamma roopas kut jälle regi `jooskes Mus; `Palkide vädamiseks oli kölk, palgi kölk; Ree peal oli palgi pakk, - - ladva all oli palgi kõlk, kõlk oli kõõvega ree `järges `kinni Pöi; kelk piab olema, muidu ei saa `paĺka sugugi vedada Hag; paĺgi kelk oli ka kolmega, kolme kodaraga VMr b.  seadis laeva merre laskmisel Laeva mere aema kölgu palk peab kövasti laeva külgis kinni olema, et laev sene pεεld maha äi joose Emmc.  alus adra või äkke veoks äkke kelguga viiass äke põllale Lih; Ägi pannassõ äe kõlgu `piäle ning siis minnässe Khn; adra kelk one, kos piäl ater seesäb kui väĺjale lähäb Kod; äǵle kelk olli lavvust kokku `lü̬ü̬dü; puu äglel kääneti pulga üless, es ole `kelku vaea Kam d.  kolme jalaga rehepeksupinkJuu
3. mgi seadme liikuv osa a.  kangareha Üks ajas poomi ringi, teine juhtis kelku ja kolmas oidis lõime trammis; `kelku siis veel `väĺla ei `võetud, kui [kangas] juba `niides oli, siis [võeti] Kei b.  seadis tuuliku tuulde keeramiseks [Hollandi veski] kivi tanni `päele `tehti `pulkadest kölk, kölgu vahele `pandi pisikstest laua `otstest kogu `löödud king Pöi; kelk `pańdi öhe pośti taha, ketiga `väätakse, ket́t käis `ümmer kelgu pośti, vädas `veśki tuulele Nis; pośtid on moa sees, pośti `otses on nagu nupp, kelk pannakse pośti taha, `aetakse võlvest `ringi `puuga Juu
kelm1 keĺm g keĺmi L K TaPõ spor V, g kelmi Sa Muh Kse Mih Iis M T; kelm g kelmi Muh Hi Mar Tõs, g `kelmi R(n `kelmi Vai)
1. petis, suli Kus on `kelmi kodu vai `ullu üömaja Kuu; sie on üks valsk ja kelm Lüg; sie on üks varas ehk kelm Jõh; nee on keik ühed kelmid, nii pole üks teisest param Khk; Oleks ja pidi `olla kaks `kelmi Mus; Küll `ilmas `kelmisi on Pöi; kis sind `kelmi vöib `uskuda Rei; aus mees kis läheb, koer kelm kedäst kutsutasse Mar; sial külas oo kõik keĺmid ja obuse`vargad Mär; keĺm petab `teisa Tor; kes keĺmi juttu võib `uskuda; küll sa oled keĺm, tahad teist varastada Juu; keĺm `oskab teist üle `lüia Kos; sie pagana keĺm, valetab ja petab JMd; kis varastab, on koer ja keĺm Pal; mõni säänte keĺm, mis `kelmi tege ja varasteb om kaabak Hls; keĺm pett tat ümmer ja aavelts Krk; kelmiga ei massa üten paan suppi `ki̬i̬tä; keĺm sai kelmi palga Ran; ka‿kos om kuradi keĺm onde; igäne koer ja keĺm, ta‿i saa ilma `keĺmuseda elädägi; esi om pää keĺm, aga `tõisi om `kange mõnitama Nõo; tuu om üt́s varass, keĺm Krl; mis `kuŕja tü̬ü̬t tege, tu om keĺm Se; kelmi tegema petma, tüssama tieb `kelmi ja varastab Lüg; mis `kelmi sa alati teed Khk || emf oh siä vana `kelmi! Vai; Oh sa keĺm! Jäm; Oh sa keĺm jah, nää kui kena see rugi Khk; nää tuhlis `kerkib ikka üles, sina kelm Vll; oh sina kelm! Emm
2. a. a, s vallatu, üleannetu `Kelmi `vahtimisega kõhe Jõh; tama on suur `kelmi, `kelmi tükkisi täis Vai; seda `εεtasse ka kelmiks, kis sedavisi `joomade pεεl kelmi tükkisid teeb; see on üks kelm laps, teeb alati `ülantust Khk; mei külas oo palju `keĺma `poissa; nee oo muedu kelmi jutud Muh; se oli seane va kelm mees Emm; küll oo keĺmid poisid, vaata mis nad aga räägivad Mär; pulmalised akkasid põlle `sisse raha `viskama, - - üks keĺm pani `järsku nagu plartsus, põĺl läks `katki Mih; `kelmi inimest ei või `uskuda `ühti Tõs; küll sa oled täna keĺm ja teed vallatust paelu Juu; niesuke keĺmi jutuga inime VJg; kelm one üks koer inimene ja üleannetu Kod; kägu om keĺm, ku `kukmise rahu jätt, siss nakass kannu `koŕjame ja `tõisi `linde `sü̬ü̬me Hel; mia ei taha tegemist tetä ütegi kelmi inimesega Puh; oi˽sa olt väega ḱeĺm poiśs Se b.  kelmustükk, vigur tämä üttel `kelmi peräst; Kie tahi sedä `kelmi tehä, läks kobis `sinne `säŋŋi `alle (noorpaarile) Lüg; aeas kekki, `kelmi (pööras naljaks) Khk; kurnatu mees, kes `sõuksi `tempa teeb, ülandust ja `kelmi täis on Pöi
kelmama `keĺmama, keĺmata Hää Kos Amb(-l-) Koe Sim Plt; `kelma|ma, -da Kuu VNg Lüg(-maie )
1. kelmust tegema; petma Ei ma lase `endäst `kelmada; Vade egass ma sidä pedä ega `sutsugastigi `kelma, et se käsi o nisukkane [haige] Kuu; `saima (saime) sedasi `jälle `juuti `kelmada VNg; `seuke `keĺm, mis `keĺmab `teisa Hää; keĺm inime `keĺmab teist Kos; Pärast poole kadus see `kelmamise mood ära, tehti `õigust kuda kõrd ja kohus Trm
2. pilkama, narrima Ei ma lase sinu `endäst `kelmada Kuu; kõhe püäb tõist sõnudega `tõmmada ja `kelmada; `teie `kelmatta minuda, mina `kelman teid, noh sõnudega Lüg; Rumalasti teisest räägib, ti̬i̬b teise alvaks, `vaata si̬i̬ on `keĺmab, `teisi `laimab Hää; akkasid teda `kelmama, et Koodi-Jaań. `teisi ei ole nii kelmatud Amb
kettima kettima (ma) kettin Vai, (ta) ketib Plt; `ket́mä, (ma) ket́i Se
1. ketiga köitma, ketti panema ketti se `kuorma `kinni Vai; pareb `lehmi ket́ti kui kaŕuss võttaʔ Se Vrd ketitama
2. ketti tegemaPlt
kimalane1 kimala|ne g -se Rid Kse PJg Hää Saa Kos Kod KJn Kõp Trv Puh Kam Ote(g -sõ) Rõn San(-lõne), -g -sõ Võn V(ḱimalanõ Se Lei/-n/; pl -dsõ Rõu, -dzõ Lei; kimalõ|ni g -Krl); kiimala|ne g -se Pöi maamesilane (Bombus) kimalane `korjab pääval ja sü̬ü̬b `ü̬ü̬sel `jälle sedä ärä Saa; kimalase teevä pessi `pervi `siśse vai aenamaale - - om jämedämbä kui `vaablase - - `korjava mett; kimalase kupp Kam;`naksime endäle pesäkest ehitämä nigu kimalase jälle Ote; kimalasõ urg Krl; Kimalanõ om paksukõnõ, karvanõ,`armsakõnõ Har; kimalanõ um suur, `musta ja `pruuni `kirjä, verevä `persega; kimalasõʔ paĺlo ei `nõklaʔ Rõu; tu̬u̬t kimalasõʔ mett vi̬i̬l hoietass silmärohost, kel silmä `haigõʔ Se || fig (tüütava jutuga inimesest) Jusku kimalane kõrva `ääres, ti̬i̬d kimalast ikki Hää; kimalaisi pähä `puhkma meelitama, petma Har Vrd kimaline
2. teistest putukatest a. herilane kimalanõ tege uma pesä kah elomajjo, küüne, lauto ja tsia`sulge katusõ veerde `külge Räp b. kihulane PJg Vrd kimalas2
koll1 kollg kolli Emm, g `kolli R(n `kolli Vai); koĺlg kolli Sa Muh L M Puh Kam San, g koĺli LNg Mär Tor K I Krl Se
1. a. lastehirmutis, tont koll tuleb `kaivust Lüg; jää vait, `kolli tulo Vai; `lapsi irmudesse: vaada koĺl tuleb Khk; Kaus (kaevus) elas `jälle koĺl, lastele `ööti kui nee kau `peale ronisid, koĺl tuleb kaust ja viib põhja Pöi; kui sańt laps oled, siis koĺl tuleb so kallale Mar; lastel peab koĺli `mängma, mud́u nad ei karda kedagi Saa; koĺlil pool `nahka `võetud, pool `nahka `võtmata, verised `ammad ja pasane perse Juu; nää koĺl põues, ära katsu (öeld võõrutatavale lapsele) Kad; koĺl on ahju taga, sängi all, truubi vahel, ole nüid vagane Trm; koĺl tule vitsage, oia nüid Trv; lat́s nännu et lävest tullu koĺl `sisse Hel (kõhnast inimesest) sääne ar kuionu niguʔ koĺl Se || fig augu·sti kuus lähäb koĺl `põesasse, `põesaalused lähvad mustaks Kei b. inetu, eraklik olend sa kut vana koĺl (öeld), kui `ükskid sihandust `santi nägu teeb Khk; üksi õled nõnnagu üks koĺl alate Kod (pahurast lapsest) paari aasta pärast koĺl `valmis Mar; vana kollvanakuri, vanapagan vana koĺl tansib sarved `püsti Khk; vana koĺl oli `vehtond `niita Suuressooski LNg; kolli tegema figa. hirmutama, ehmatama keivad `metsas pimespidi tüdrugutele `kolli tegemas Khk; lapsele tehäse `kolli, irmutatse last Tõs; tegivad üheteesele ise `koĺlisi ja `vaimusi ja viirastusi Ann; kellel piä luu kabeliss ärä tõi, si̬i̬ tuleb ja teeb sulle `koĺli ü̬ü̬si Kod b. ulakust, vigurit tegema poisid tegad `kolli küla vahel, `tõstvad väravid eest εε ning lammutavad pinusid Khk c. petma tu poiss tei kah koradi `koĺli, nigu `petnu tedä vai nii Kam
2. euf huntKuu Ris VJg
3. lstktäi tappab `kollid pääst maha Lüg; Laps peab lasma ilusti pεεd sugeda, muidu kollid viivad lapse mere; lapsel kollid pεεs Emm; suen koĺlid piast maha Koe; las ma tapan koĺlid ära, muidu viivad `kaevu VJg; lapsele `ütled, koĺlid `piän, ärä liiguta, õt́simä koĺlid ärä Kod
4. lstkkuivanud tatitükk ninas `Lapsel `kollod nenä`augus Lüg; Koll on nena `augus Jõh; Oot, `lapsel on koll ninas IisR
Vrd konn3
kongi|räimpl kongiräemedheinamaal lepakoores küpsetatud soolaräimed (pekiga või ilma) Tõs
koorima `koorima, (ma) koori(n) eP (-uo-, -ua-); `kooŕma Han, `koerma Muh Mar Var, `kuerma Tõs Khn, `ku̬u̬rima Hää, `ku̬u̬rma Saa Hel TLä Rõn, `ku̬u̬ŕma KJn Kõp M(-e) spor T(-e San) V(- Har), `ku̬u̬ŕdma San, (ma) koori(n), (ma) kuarin Kod, kuõri Khn; `kuorima, (ma) kuorin R(-ua-, -oa-; `kuorimaie Lüg); da-inf `ku̬u̬rdi Kod
1. väliskesta või kattekihti eemaldama a.  kesta, koort vm eemaldama kel pali `erni ja ubi, lasevad `kuored `veskil `vällä võttada, `veski kuorib `vällä Lüg; keedame täna `õhta koorit `tuhlid Muh; mis sa koorid `leiba (võtad koore ära) Rei; lähme mättud `koerma (niitma) Mar; ta koorib `väĺles `lõmma Mär; õõnad kooritasse supis ja kuevatse jaoss Vig; palgid `tahtvad `koorida Tõs; Ää lask jänesi `õmbusi ää `kuõri, sio `õmbud `kindi Khn; metsas kooritse kaśk või lepp ära, siss saab magust `mähke Saa; `kuorisin ja `kiskusin [ploomi]`rasva JJn; tohletand kualikas on paha `kuorida Kad; `valge kuaritud vitsaga ei tõhi `lehmä lüädä, akab punass kusema; emä ku̬u̬rd (kooris) kualikid Kod; mea `ku̬u̬rtse kardule ja kaali ärä puha Krk; kits koorip jo puu `puhtass, `ümbre `sõ̭õ̭ri koorib ärä Puh; nu̬u̬ kooritu lepä kuevava ärä; [ma] käse täl põrgand `ku̬u̬ri; siss `võeti kõjo tohikut, kooriti nigu lińt kõjo küĺlest Nõo; `kartuld `ku̬u̬ren vael kõneli et Rõn; [kui kanapoeg] lask joba eĺlü sääl koorõ sisen, siss nakass kana tidä `vällä `ku̬u̬ŕdma San; jäneseʔ omma aian kõ̭iḱ `uibu vällä˽`ku̬u̬rinuʔ Har; Ma˽koorõ jo˽paĺgiʔ ärʔ Rõu; sõ̭ss koorõmi iks ilosahe uaʔ ärʔ Plv Vrd koordama, kooritsema || kroovima nüid kooritse oder ärä Vil; nüid kooritevet kesvil sõkal päält ärä Krk;`veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä, tu̬u̬ siss jahvatadass `püidliss; `enne ku nakatass `suurmit tegemä, kooritass kesvä ärä, `tat́rigu ka kooritass `veskin ärä Nõo b.  nülgima leheme koorime [loomal] naha pεεlt εε Khk; See koorib kerbu naha ka maha (ihnsast) Emm; tagant tuleb `koerma akata [looma] Var; jäi `karupidi `veśki võlve vahele, `kooris pea naha maha Juu; üks obune `kooris teised `paĺjast. nii `võeti obustel `nahka maha Lai c.  nahakillukesi või koorikut eraldama, nahka ajama; koorduma laguja mis `aigeks lähäb, koorib `nahka ning kiheleb Pha; Pais akkas alanema, valu kadus ää, siis `kooris naha kõik ää Pöi; `Eldene aeg! Munad äi koori, peekenahk jääb jo pääle Rei; nahk koorib, naha sees nihuke suur vega Mar; `rõuge `aigus koorib inimese ihu - - akkab paranema, siis inimese ihu akkab `koorima Juu; Mõned `arvavad, et vähjäd päräst `ku̬u̬rmist sinised on, aga si̬i̬ põle `õige Vil || koorikut lahti lööma Jää tõuseb üles, koorib ennast [kui vesi alt kaob] Hää; Leib on ära koorinud SJn
2. maakamarat purustama, koorimiskündi tegema Kesa koorida senepärast, et siis äi saa rohi liiald vöimut vetta Emm; maad kooritasse sügisel, kui vili oo pealt ää `võetud Mar; pärast said põllud kooritud ära, põld änam ohakastki Kul; kõrre moad ja `sööti ikke kooritakse Juu; `ku̬u̬rmise ader koorib maa ärä, päält õhukeselt Pst; ma˽`tahtsõ umma riśtikhaina `kandsu uhukõsõst kündäʔ nigu `ku̬u̬ri ennedä Har; leht́adral kooriraud ku̬u̬ŕ i̬i̬h Plv
3. (hapu)piimalt koort eemaldama `kuoritud piim Lüg; Piim apendati püttis ää, pütid kooriti ää, koor `pandi kirnu `sisse Pöi; Enne kui luśkaga piima kooriti, sai paremad piima, sellel oli koorekimu koa veel sihes Han; ma koorin `piimä enimält ikke puu lusikaga Juu; piim läb paksuks püt́tis sis saab `koorida Pil; `pääle vanumise kooriti piim Hls; neli viis `päivä `lasti pi̬i̬mäl saesta, siss kooriti ärä, `sinnä es jää koore ihägi Ran; ku [piim] vällä hapasi, siss kooriti vällä Har
4. (rõivaid) üles või alla käärima; (mingit kehaosa) paljastama `Poisid `kuorige `ennast `lahti ja lavale IisR; `kooris `perse `paljaks Khk; püksiseared koori üles, kui sa vie `sisse lähed; su si̬i̬liku änd koorib, sa lähed varessele vaderiks (öeld sellele, kelle seelikusaba kahekorra on) Muh; Külmägä piäb tuĺla kõrvad maha `kuõrma Khn; koorib käsivarred `paĺlaks Juu; kuari `kät́sed üles, aka `leibä tegemä Kod; ta `tütruklat́s om külh häbemädä, käü vett `mü̬ü̬dä, `rõivaʔ üĺess kooriduʔ, perse paĺlass Har; `käüse koori üless käe pääle Se; hambaid koorima hambaid paljastama; naerma koer koorib `ambud, `näätse kui vihane ta on; mis sa `ambud koorid, mis sa nairad Khk; mokki koorima huuli prunditama, mossitama mis sa oma mokki kuarid seal VJg
5. murduma (murdlainest); murdma `seitsmes laine on murdlaine - - see koorib paadist üle; `lained olid nii `kanged, et `koorisid päris Var; tänä ette torm, kõik `lainõd valavad ja `kuõrvad; valju tormaga kui `lainõ otsad `valgõd – `lainõ otsad kuõrivad. `kuõrja laenõ Khn; meri päris koorib; iga öhessa [laine] takka tuleb `koorija laene Aud; Si̬i̬ on `ku̬u̬rija laine, temal ari ruĺlib i̬i̬s Hää; tasane tuul ei kuori paĺlu `lainid; `kaldas kuorib maha (öeld, kui merel on kange torm) Ris
6. kurnama, vaevama, väsitama sie vedo `kuoris `ninda obose maha kõhe et Lüg; küll see `aegus oo ta nõnna ää `koorind, tal põle muud kui nahk ja kondid Mar; `aigus kuarib inimese ära VJg
7. fig a.  ekspluateerima, oma huvides ära kasutama; tüssama, petma `tõine `kuorib `tõise `seljäst naha maha Lüg; ta saab ete egast poolt `koorida Vll; eks see (mees) ikke üks valla koorija ole Mar; ta koorib teese `paĺlaks kohe, võtab kõik teese varanduse ää Juu; `laśkis `persse läbi `koorida Trm; kas ta (peremees) `vaesit inimesi vähä om `ku̬u̬rnu Nõo; ta om mu raha ärʔ võttunuʔ, om mu `paĺlass `ku̬u̬ŕnuʔ Krl; täl oma hääʔ `tasku käeʔ, mõist `kuuriʔ karmanit `häste (taskuvargast) Se || sõber ikke `sõpra `perse `kuorib Lüg; söber koorib söbra kaatsad Khk; naaber koorib `naabri `nahka, sõpr koorib sõbra `nahka Mar; Sõber koorib sõbra `nahka ja `naaber `naabri persset Han; sõber koorib `naabri | naha Trv ~ `perse Puh; sõbõŕ sõbra püksiʔ ku̬u̬ŕ Krl b.  (peksust) kül miä siu `perse `kuorin Vai; Oot, oot sa kelm, kül ma su püksid koorin Võn; ma koori su `perse kuumass Krl; sa lasõt uma `perse üless `ku̬u̬reʔ (lapsele öeldult) Se c.  (suguühtest) noorikõl perse jo är koorit, kosilanõ om man käünü Se
krae1 krae R Jäm Ans Hi spor L KPõ, Iis Trm Lai Plt spor T V; kraad Kul(-ae-) Mih, kraad́ Mär Kir, kraag Rei, kraaǵ San Krl Har, g krae, g krai Krl; n kraag, `kraaga Lei; rae spor Sa, Muh spor LäLõ PäPõ, KJn Vil M; raad Mär Var(-) Mih Pär PJg(-), raag Khk Kaa, g rae; n, g ruä Khn; p `raagi Khk Vll, Raaga Kaa, `kraadi Mar Kul Mär Ris Juu, `ruadi Khn,`kraagi Har; ill `raadi Muh; el kraadist Emm
1. riietuseseme osa, krae nugine - - senest `tehti `kõikse `kallimad kraed Lüg; krae oli [särgil] pεεl. kraide sees olid pisist ougud (tikand); möned olid ülal `kraega, teised olid nukid ala `keerdud, maas`kraega; üks on `körgem krae, teine on madalam krae Jäm; `särgil raag pεεl ning `käissed `otsas; aga viimati, üks Lümanda mees - - `tömbas mind `raagi‿pidi üles laiva pääle Khk; Ma `näita `sulle, kus talitee `taeva läheb. Öeldi, kui teist `raest üles tösteti Krj; [särgi] kraad́ oli kirjutud punase niidiga Kir; naa tore palitu, suur rae oli peal Mih; Särgi ruä juba üsä `võidun, piäb ää pesemä Khn; särgi raad; mul rae värrel alles ajamata Pär; puru läks krae vahele Ris; mahakieratud krae Kad; [lambal] illuss säpär vill, saab illuss `kaska krae; laśk rebäse maha ja tei tütärdele rebase`nahka `kraese Nõo; meeste`rahvil oĺliʔ katõkõrra käänet krae, nigu nüüd maneskiʔ Kan; `Tõmba˽`hindäl krae üless, vällän `tuiskass `hirmsallõ Urv; käänä kraag ülest ala Lei
2. särgi vm rõiva eraldine (nööpide või haakidega kinnitatav) osa; lahtkrae pane krae `kaula Vai; isastel niid juba raed `kaelas; sii keivad raedega pühabe Khk; Taal krae kaales ja lips ees, na ärra oleks olevad Käi; kraed olid kaelas `antvärgidel Lai; nooril poisõl om kah kraaǵ kaalan ja lips pääl Har a.  kirikuõpetaja kaelaside öpetaja krae Rei; kerik esandal˽am `valgõ `kraaga Lei b. naiste pihik, liivistik `meitel oli kalvane krae; kalvast kraed olid kirjudat, `seisid `püsti `ümber kaala Emm c. attkaelal oli suur rae `ömber kaela - - kevade üppasid [isatutkad] öheteise `vastu, raed kohevil Pöi; Inimesed olid vanasti tugevamad. Katsu nüid koa `lamma kraest `kinni võtta, viib allavett Kei d. `soapa krae on põlve pial; `vinskidel on kraed pial Hag
3. fig pöösastel raed kaelas ja lipsud ees (põõsa ümbert niitmata) Vll; kraesse, kraest kinni turjast kinni ma `karga su `raadi `kinni ja vii su `tańtsma Muh; Akkas poisil kraadist kinni Emm; oo teineteise `kraadis `kinni ja venitäväd Mar; tä `joosis kohe kellegi `kraadi `kińni ja akkas vallatust tegema Kul; vissati `raadipidi toast `väĺla Var; akkab `kraadi `kińni ja viib külasse Juu; võta kraest kińni ja `viska `vällä, lori lõpõtõt Se; kraes(se) 1. (teise) süüks, mureks, hooleks Nää oli `tütrigül laps ja neh `naaburi mihe `kraesse `aeda Kuu; Isä ei `tundend `kirja, tegiväd isäle neli`kümmend `rupla krae Lüg; Oskab oma patud kõik teiste kraesse keerata Jür; teise `kraesse jät́tis selle tegemise Lai; 2. temä tei tõesele ike sada rubla `kraede (kahju) Nõo; jälle uma kol˽kopikat kraen (kaotatud) Har; krae vahele petta, peksa see oli säält krae vahele saand Jäm; sai krae `vaihhõlõ Vas; kange kraega 1. kõva südamega, kangekaelne Oo küll üks kurati kange raega mees, mette‿p anna järge Kaa; Kes `söuke `kange `raega naine oli, teise tuulingule ikka äi läind Pöi; 2. oli `kange `raega (tugeva kaelaga) poiss, `loopis nenda üle örre Kaa
4. pl kraed vanaaegne kaelaeheSim
5. laeva tekiavasid ümbritsev veekindel kateMus Emm Khn Hää Ris masti krae Emm; Kui viel kivä `laeva tuõmõ, selle `muega tulõb vesi üle ruumi ruä Khn; luugi krae; maśti krae on teki pääl, et vesi `maśti `mü̬ü̬da alla ei joose, krae äär on maśti `küĺgi `kinni `pantud Hää
6. sõim Kuradi krae, `iŋŋe ottab siest Kuu; mis sa nisukest kraed nüd riagid, sie tieb kõik sugu tükid ära Kad; oh sa koera krae ~ poisikrae VJg; lehmä krae ei `tahtnud väljän `õlla Kod; ei kraed ei lähä magama, `kärpse kraed Pal
köies köies IisR/`k-/ Amb VMr Trm Lai KJn, `köües Vai, köves Jäm, kööves Khk köie või ketiga kinnitatud Obused ehk `lehmad - - olivad `köies raudkettiga IisR; kits `tarvis `köües pidä Vai; siin käivad [loomad] ikka köves `söömas Jäm; kui [loomad] oma väĺjal olid köies, siis sai ket́id `õhta väĺjale jätta Lai || fig Kas sa kodu `köies oled, et `millaski külas ei käi IisR Vrd köides, köien
loputama loput|ama eP(-dama Rei; lopo- spor L, Ris VMr Kod Pil KJn) Trv T(lopo- KodT) Urv, -amma Har Rõu Plv, -em(e) Hls Krk San, -õmmõ Krl; lopputama Kuu VNg Jõh, lobu- Kuu VNg Vai/-mma/; loppotamma, lobo- Lüg; nud-part loputanuʔ Vas
1. (pesemise järel) uhtma; (kergelt) pesema `naised peseväd `põuku, siis lobotavad vies `vällä; loppotin käsi Lüg; `enne `pesti, siis lobudetti Vai; loputa natuke läbi külma vee Khk; piima kihad loputakse ää Vll; Sai täna mõne ilbu ää loputa Pöi; ma köesi jões ikka loputamas ennast, aga nad loputast toas soja `veega Muh; mõni lopotab `saunas külmä `veega. vesi lopotab ise, `mustus lähäb kos sedä ja teist Mar; `esti pestasse mustast `puhtass, pärast loputatse ää Kse; käed seebitsed, loputa üle Tõs; Tänä tieme `sauna, rihe tolm taris naha piält maha lopota Khn; läksin lüpsikut loputama Juu; Iad loputamist `tahtsid [lõngad] `suada Amb; `ankrud tahvad loputada JMd; kui riistad olid küüritud, siis said kohe loputatud Kad; loputan kausi `puhtast Iis; lopotama ja `ustlema one üks tü̬ü̬ Kod; meil vanamis teeb tikud `vaĺmis, muudku mina akkan `vorsti lopotama Pil; kui oĺl eä tüdrek, si̬i̬ loputas laua ärä KJn; `rõõva loputets jõõ veeren är Hls; mis liud lusik ta miul lopute om Krk; vorstisooliku `mõsti pääld ja sehest `puhtass, edimäld oheti `mitma `vi̬i̬ga tu̬u̬ suur sitt maha, siss `leige `vi̬i̬ga `leotedi ja loputedi Puh; peräst tõlvaga `plaańmist ma loputi noid `kartuli kot́te lombin suure vi̬i̬ seen Ote; lopuda no üle sukaʔ, suka vaia `puhtass loputaʔ Har Vrd lopah(h)utma
2. (alkoholi joomisest) meni `kõrtsi kõri lobotamma Lüg; `Nähti seal poe `otsas ennast loputavad Pöi; loputa `kurku koa (öeldi õlut pakkudes) Muh; või temä muud tegegi, muudku loputs viinage `kurku Krk; Mõ̭ni mi̬i̬ss loputass `viina alla ku˽vett Rõu
3. loksutama a. lõngutama, kõigutama ku tikku tahat maa si̬i̬st `vällä kista - - lopute tat katsipidi, siss tule üless; ärä lopute [lootsikut], sedäviisi tulep vett `sisse `rohkep Krk; Peni loputap kõrvu, kärbläse tükivä kõrva mant purgma Nõo b. maha loksutama temä iki loputs maha [vett], lää lordsat lordsat Krk; vanal inimesel käsi värisep, `kuiva `sü̬ü̬ki vi̬i̬l saap süvvä, aga vedelä loputap kõ̭iḱ maha Nõo; [kui] tönniga [oli veevedu], siss loputass maha kõik Ote; ärä lopute vett maha San c. kergelt õõtsuma loputap nüid tasakesi edasi [paadiga], ku puhang tulep, siss `tõmbap kala `sisse `mõrda Ran d. lainetama panema ega tuul suur ei oole, vähä iki loputs vett, lü̬ü̬ laineteme Krk
4. kiiresti, lohakalt midagi tegema vanast kokku loputedu [rõivas], tai saesa, ei püsi, läbi nigu lõhn jälle Nõo; Ei tiiä, kes selle maja om üles loputanu San; taa ahu loput́ ka kokku, õdagu ku kütät, sõ̭ss om nii kuum, et ei˽saa˽sisen ollaʔ, a ummugu `külmät ärʔ Urv; ma ei˽saa taad küll nii ruttu `vaĺmiss tetäʔ, ma˽loputa ei˽tahaʔ; kas taa mõ̭ni maja om, taa om kokku loputõt enne Har Vrd lobutama
5. lobisema, latrama, keelt peksma Mis sa `pääle loputad oma `suuga Rei; üks naene liiass lopotas, kõneles kõik mes kuuld Kod; Mes tä kuuleb, toda ta loputap Nõo Vrd lopatama, löputama
Vrd loperdama
6. fig a. peksma Lopputan sene samaga su `kõrvad tulisest Jõh; lääme loputame [ta] läbi Ran Vrd lobuteme b. petta, tüssata saama `senga ma sain loppotada Lüg c. millestki ilma jääma pruut läits ärä tõesele mehele ja sina loputa mokke; tõene võtap `saaki, mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo d. keetma loputame `täämba õdaguss vedelät `putru kesvä jahust Rõn

mettima mettima, (ma) meti Han, medin Kuu/ma-inf -mä/; met́tima Tor Sim Plt, `met́mä Kod KJn, (ma) met́in; mättima, (ta) mätib Khk Mus Kaa Pöi Muh Var

1. metiga katma linast riiet met́itase lina`seemne `veega Tor; kui kangas on laug ja villane (karvane), met́imä tämädä piimägä või lambieliga; `lõngu met́itässe lina`si̬i̬mne eliga ehk rõõsa piimägä Kod; lõngad on abrad, peab met́tima Plt; kangast met́itasse lina`seemne met́iga, ku kangas pude KJn
2. määrdunuks tegema mättind ennast `jälle sitaga kogu; sa oled leidi ää mättind Mus; poiss mättis oma kooli asjad tindiga ää Pöi; äe mättig roamatud - - äe mitte Muh; Jakk eest na metitud Han; porine tee mätib ärä Var || minkima oli ennast nii ära met́tind, uuled olid ära väŕvitud ja silma kulmud olid mustad Sim
Vrd mittima
3. mätsima Kus täna pani lund varpima - - mätib suud-silmad otse pümeks Kaa; ma mäti selle - - sauega `kinni Pöi

mööda `mööda (), mööda () S L(-õõ- Tõs) hajusalt Ha, Tür JJn hajusalt TaPõ, Plt KJn, `mü̬ü̬da Hää Saa Pal Äks, `mü̬ü̬dä Saa Kod hajusalt KLõ, eL; `müöda () R(-e; müöd Lüg Vai) Muh hajusalt KPõ(müöda, ), Iis; `müeda, müeda Amb JMd Kad Rak VJg Trm, `müede Jõh(`müädä) Khn//; möda () Jõh Mus hajusalt L, K(mõ- Nis) Trm Pal Lai, müda () Kuu Mär Kei Ksi KJn Nõo TMr, mäda Ha VMr Ksi Plt, meda Vig Kse Kei JJn Plt

I. adv 1. a. (väljendab kellestki või millestki möödumist) Tämä `tõmmas obused tie `kõrva, et saks saab iast `müädä Jõh; siis `ihmised, ken `müödä `läksiväd, nied `vahtisivad Vai; ma lεhe ikka uksest `mööda, äi nεε Khk; läks `meitest `löntides `mööda Jaa; Nõnda läks moost `mööda, et mitte pole `välja teind, et ma seal seisi Pöi; ega see pilv `mööda ei lähä, täna ikke `vihma tuleb Mär; siis pidi [tervitamisel] sedasi `kangelt `seisma, kuńni ülem mööda sai Mih; kividest ja rahnudest mine `mü̬ü̬da Hää; inimesi käib `mööda Ris; ommiku [ta] alles läks siit `müöda VMr; lähäb teretamata `mööda Trm; `sõitis meilt `mööda Plt; pääsukse vahel `lendlevä siist `mü̬ü̬dä Ran; kui sa nondest lagendigadest `mü̬ü̬dä saat, siss käänä ääd kätt; meil `olli nu̬u̬r obene - - temä nii `kangede ju̬u̬sk, läits `kõ̭ikist `mü̬ü̬dä Puh; si̬i̬ vihm läits `mü̬ü̬dä, es naka siin sadama; sa‿let mul i̮i̮n, ma‿i saa `kostegi `mü̬ü̬dä Nõo; sikakari lät́s `mü̬ü̬dä Rõu; tu̬u̬ naańõ käü ka siist iks `mü̬ü̬dä `keŕkohe Vas b. piltl surm ka minust `müöda ei lähä Lüg; see önnetus läks moost `mööda Khk; Sõda läks siit ösna `kergest `mööda Pöi; ega see `soostki (sinustki) `mööda lähä Mär; suur erm oo möda läind Mih; miust läit́s mõni asi `mü̬ü̬dä Krk; si̬i̬ õnnõtuss, mia ta tõsõlõ `su̬u̬võ, ei lähä˽timäst `mü̬ü̬dä Har
2. a. (ajaliselt tahapoole, seljataha jäämisest) `nuorusaig on minust jo `müöda mend, sie enamb ei tule tagasi Lüg; tεε‿p, müdu `aastad sest `mööda on lεind Khk; See sadu läheb `mööda, `päike tuleb `välja Pöi; Läks mõni päe `mü̬ü̬da, põõsas lõi `närbuma Hää; no sai sis see nali `mööda, siis `tehti uks `lahti Ris; kõik lähäb `müeda, ükskõrd on kõik vanad ja piavad surema VJg; sis läks sedäsi mõned ajad `mü̬ü̬dä Vil; pühä `mü̬ü̬dä saadet joba Trv; olge `terve, et te tullite, nüid läits mul ka si̮i̮ aig `jõudsalt `mü̬ü̬dä; võti vett suhu, läits suudsuimu `mü̬ü̬dä Nõo; seo kuu lätt ku nähvähhäss `mü̬ü̬dä Rõu; aig lätt `mü̬ü̬dä kui lõhõn Räp b. möödas Ma ei ole küll pabile lugemas käünd, sie muod oli juo `müöde, ku ma pisuka olin Kuu; `lõunaaig on `müöda, nüüd `piama `tüöle menema Lüg; sui on juba `mööda Ans; kask oksendab juba, nüid on mahla aeg `mööda Phl; vanadose pääbad on ete `kiired tulema - - kõik elu on mööda Mih; nüid oo `entsed ajad mööda Aud; tähtpäev on `müöda Koe; `september on `vaŕsti `müeda VJg; ärä kurvaste kedägi, küll si̮i̮ mure lääp `mü̬ü̬dä Krk; ain kah `oiskub (taheneb), kui vihm `mü̬ü̬dä Ran; ku jakuppäiv `mü̬ü̬dä om, siss tulna noorele `kartulile magu Nõo; nigu tä nu̬u̬ uśsi sõna pääle lugesi ja `käega `piire, nii `oĺle valu `mü̬ü̬dä Võn; nätäl om `mü̬ü̬dä, aga poiss ei ole tagasi tullu Ote; noʔ olõt ni˽vanass är elänüʔ, no‿m jo katõsakümmend `mü̬ü̬dä Har; hummogospu̬u̬ĺ jo `mü̬ü̬dä Räp
3. viltu, märgist kõrvale, mitte täppi Änamasti oli jutt `öige, aga vahel pani `mööda ka piltl Kaa; Mis hoop `pihta, si̬i̬ õpetuseks, mis `mü̬ü̬da, si̬i̬ `koeruseks (laste karistamisest) Hää; mis `mü̬ü̬dä, si̬i̬ `mõtsa, mis `pihta, si̬i̬ parass Krk
II. prep 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) inimiste `karjad `kondisid `müöde `randa ja igäl ühel olid `silmäd vesised Kuu; paat́ läks `soudades `müöda vett edasi Hlj; sie viletsus käib `müöda inimisi VNg; saba `juokso müöd maad ja kahiso Vai; `rεndab `mööda maa`ilma Khk; keis mödä `tohtrid ja rohotas ennäst Mar; va kintspüks, ajab peale möda külavahet Mär; tulime `õhta pimedäs mödä `metsi kojo Vig; ta kobas meda `nurki Kse; püśs `seĺges, ulgub möda `metsa Vän; inimese laps `vähkreb `mü̬ü̬da maad Hää; möda `maandid on `raske `sõita Ris; lammast piab möda `nahka `niitma HMd; meil isa ei luband seda, et me lapsed `jooksime mäda peresid Nis; õnnetus käib mäda inimesi, ega ta kiva ega `kända mäda käi Kei; suured `irmsad vene `soapad old jalas, last siis möda soali põrandad Jür; tulin möda suurt `muandid; `kelpab mäda õuet `paĺla siari JMd; naised tulevad `karjudes ja `kiiludes meda tied JJn; aśsad `mööda `nurki laiali; kui pääsuksed mäda maad `lindavad - - tuleb kohe `vihma Tür; ma ronin üles mäda redelid Pai; on üks `vemblaruog, ajab aga `pialegi müöda küla `ringi nagu `vuoster Kad; `mü̬ü̬dä ninä juakseb vesi Kod; obused kolasid möda `põldu Pal; kooberdab mäda `met́si Plt; pisarad tulevad `mü̬ü̬dä `paĺgid `alla KJn; judine kävve `mü̬ü̬dä ihu Krk; temä‿i ole magada saanu, kõ̭iḱ ü̬ü̬ kõńnu `mü̬ü̬dä taret Nõo
2. (seoses löömisega:) vastu ottand käde ja virut `müödä `korvije `tohlaka Kuu; sen `tõise `poisil `leivad munakaga `müöde `silmi Jõh; `annan `siule malakaga müöd‿`külgi Vai; vöta `astla ja anna `mööda `kaela Mus; rukki vihk `võeti kätte ja akati siis müda `lauda `anma, niikaua ku se tühäks läks Mär; Ma pane sul `mü̬ü̬da pääd, ku kõlab Hää; `ańdis tal ühe `lahkama `mü̬ü̬dä `kõrvu Saa; sellel (lapsel) `tömmasin mäda `sääri Ris; `ańtsin `talle puari `tohlu mõda `kõrbu Nis; virutand koerale selle ahju argiga mööda keha Kei; `tõmmasin `talle `kämlega möda nägu Juu; `ańdis mäda `kõrvu `talle JMd; ańnin koerale müeda `koibi VJg; kihutanud leevägä `mü̬ü̬dä nägo Kod; `tõmba tal paaŕ `lähkamet `mü̬ü̬dä `kõrvi Hls; süä täis just ku `väike jonnipulk, anna `mü̬ü̬dä perset ku tuld Krk; ańd malgaga `mü̬ü̬dä `si̮i̮ri Ran; ma anna tokiga sulle `mü̬ü̬da `külge, kui sa ei kuule Puh; ma anna sulle `mü̬ü̬dä lõbemit Nõo; mööda pükse saama tüssata, petta saama; kahju kannatama ta sai selle aśjaga `iasti müöda `püksa Koe; si̬i̬ mi̬i̬s sai enele `mü̬ü̬dä `püksä, ańd kraami ilma käess ärä Kod
3. (väljendab kellestki või millestki möödumist) `kiäki olõss nigu `mü̬ü̬dä akand lännüʔ Kan; kiä `mü̬ü̬dä hernet lätt, piat õks `kaksamma paaŕ `kõtru Har; ku siist `mü̬ü̬dä meid mineʔ, siss iks saat rutõmbidõ Vas
4. päri `müödä `päivä kaik `müllüd `käiväd Kuu; `müöda vett on ikke `kergemb ujuda, `vasta vett `raskemb; `müöda `tuule läheb iast edesi Lüg; arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti Jõh; mööda `pääva `ketrad, `vasta `pääva korrutad Tõs; kui tuul pöörab mööda `pääva, siis tuleb ilust `ilma, `vasta `pääva, siis lähäb tormile Aud
III. postp 1. (väljendab liikumist või paiknemist mingit pinda pidi või mingi koha piires) salaja siis `viedi, `metsade `müöda `käidi Hlj; ega siis `õnnetused ei käi `metsä `puie `müödä, nad `käiväd inimeste `müödä; mõned panivad [kuhjavarda otsa] `sambla toppi, et siis `kuhja `varda müöd vesi ei `juokse `alle; `metsävaht akkas karu `jälgide müöd `käimä Lüg; nie `räägivad `ninda suud `müede - - puol salamiste `tahvad `rääkida piltl Jõh; üks ludika `juokso `seinä müöd Vai; [karuputk] kasub pöllu `ääri `mööda Jäm; koes ma änam kεi, `seina `mööda saab natise edasi Khk; `kootimas `käidi küla möda `öösseti Mus; Luusib peresi `mööda, otsib õlut Pöi; see läks juba merd `mööda suurele `moale Muh; rabast korjatasse `marjo koa, seal `ääri möödä Mar; `poolgad oo koa naa tordi viisi, jõhikad oo maad möödä Vig; jõgi mööda tulla on poolteist kilo`meetrid Tor; mis sa `aelad `uksi `mööda, `muuku `sisse `väĺla Saa; siin on ranna `ääri möda rootslesi Ris; peab minema riba rada `müöda, pole seal oiget tied JõeK; ronis korstent `müöda ülesse nigu orav VMr; `servi `mü̬ü̬dä (ääri-veeri) aanud sedä juttu piltl Kod; pot́ivaarid käisid külä `mü̬ü̬dä ja müüsid peris `siaksid [puuliudu] Kõp; pikad pingid oĺlid seina `vi̮i̮ri `mü̬ü̬dä, sääl nad magasid ja `suiksid Vil; küll ma summassi lumet `mü̬ü̬dä Trv; noorik käüs mitu `päevä sugulisi ja `tutvid `mü̬ü̬dä [veimevakka kogumas] Pst; si̮i̮ ulgup pääle `ilma `mü̬ü̬dä Krk; peremi̮i̮ss läits esi obestega jõe `perve `mü̬ü̬dä Puh; vihma `maokese vingerdava maad `mü̬ü̬dä; katusse `arja `mü̬ü̬dä ju̬u̬sk välk nigu tule juga Nõo; koess ma pimesi redelit `mü̬ü̬dä minnä‿s saa Ote; uisuge sõidetse lume `mü̬ü̬dä San; `nulka `mü̬ü̬dä `kävve kaśsi üless Har; mi‿sa˽hainast ar˽sõkut, tulõ˽ti̬i̬d `mü̬ü̬dä Rõu; lätt `ilma `mü̬ü̬dä `koŕjama (kerjama) Lut
2. millelegi vastavalt, millegi kohaselt, millegi järgi oma tegu `müöde saab tasutud Kuu; mis käsetasse, siis ma tien seda `käsko `müöda Lüg; see pole vanale meelt `mööda sugugid; mool see oma kätt `mööda `pandud Khk; mis `karva tõuk maa sies, seda `müöda sui Ris; läksin - - juhatust `möödä Juu; millagi ei sua tämäle `jalga `mü̬ü̬dä suabass Kod; vanast `tohtert es oole, inimese `arstsiv esi oma `täädust `mü̬ü̬dä Krk; si̮i̮ om tälle `końti `mü̬ü̬dä (jõukohane) Ran; vanast tetti kõ̭ik vanembide `tahtmist `mü̬ü̬dä, `olli siss meheleminek vai mes taht; t‿om miu mi̮i̮ld `mü̬ü̬dä inimene Nõo; elu piat õks `mõistu mü̬ü̬dä `säädmä, siss saat elläʔ Har
3. (seoses löömisega:) vastu, pihta sain vitsaga perset `mü̬ü̬dä, et ei oole korralikult `puhtass teend Vil; `okmańn löönü temät mitu `kõrda, `anden `seantse nähvi `küürä `mü̬ü̬dä Krk; kääneti pika õle `kursti ja `anti vastatside, tõene ańd tõesele perst `mü̬ü̬dä Nõo
Vrd müte(n)

nahk nahk g naha üld(n `nahka VNg Vai)

1. inimese ja looma keha õhuke tihe väliskate [riided] `hierusid `sääred nahata Kuu; siin `reie pääl emä `tuodud `nahka ei õld (sündimisel saadud nahast), `sõnniku `aŋŋu vars õli kõik ärä võttand; uss ajab küll `nahka Lüg; nahk viab `volti, siis on vanadus Jõh; igine `nahka sügelö Vai; nii paks nahk kasund püu pesa (peopessa) Ans; kui sa teo `leiba olid ära `sötkund, siis `tεεdsid, et nahk oli märg `selgas Mus; Sai ikka ka mehemoodi tööd virutatud, nönda et vötis naha leemetama Kaa; Lutsu ja aŋŋeral on paljas nahk, soomust pole Pöi; nagu ane nahk ihu peal, nupilene Muh; ärgu nad joogu suja nahaga `külma vett, jεεvad `aigeks Käi; Mul oli nii külm, et nahk läks - - siniseks Rei; päe põletas `kangest ää, nüid aeab `nahka Mar; nahk on mõraskil Kul; nahk on pealt narmaskil, läks robelise kibi `vastu Vän; tandsivad nahad palavass Hää; kää nahk vähä `kat́ki - - nahk on `nilges Nis; on nihuke kueva nahaga inime, tema ei akka `kergeste igistama Juu; ära aa oma `nahka soojaks JMd; sie tüö võtab naha märjaks Koe; üht kubeme kõhu `nahka oleme (oleme sugulased) Kad; `tüetasin nii, et nahk `auras VJg; jala nahk on paks Sim; uśs aab naha maha. ma ise õlen nähnud uśsi `nahka - - uśs lähnud ärä, muku nahk muan Kod; mägra nahk on nagu siili nahk teravate okastega Äks; `tööga tuleb pihu pesasse ka nisuke paks nahk Lai; nahk `oĺli `kipra tõmmand Vil; nüid akkab `terves `saama, nu̬u̬ŕ nahk `pääle kasunu Hls; vana inimese nahk, mitte veri `väĺlä ei tule Ran; mul om nahk kõ̭iḱ köbrän joba Ote; nahk om ärä `audunu Krl; noʔ olõt nädäli `aigu [puid] `lahkunuʔ, noʔ om `sõŕmil nahk paksuss lännüʔ Har; püdälä `lätvä naha alaʔ, imese verd Rõu; nahk um `lämmäss lännüʔ Plv; ma olõ luinõ, mu nahast jovva ai˽`kärbläne noḱki läbi aiaʔ Vas; luts keedetäss kõgõ nahaga Se
2. a. kilejas kattekiht, koor, kest `Kiedetud `piimale tuld juo nahk `piale IisR; neil (kooreta munadel) ei ole muud kui `nahka vaid pääl Vai; rugi `üigesel on nahk `ümber Khk; siis keedetse, et `ernel nahad pealt ää tulavad; ma pane nee `tuhlid nahaga `sisse, mis sa viletsad koorid veel Muh; ploomil‿o nahk, tä oo õhudam kui õõna koor Vig; Supil, kui `seisma jääb, nahk lü̬ü̬b pääl Hää; odradel ja kaertel on kesi ehk nahk pial, sial sies on tuum IisK; nahk on igal teral pial - - õdrateral on veel kaks `nahka, all on veel üks õhuke kibe `ümber Trm; muage vesi, `sinna `tõmbab `piäle nõnnagu kullanaha; aĺlituse nahk tuli `väĺjä lüpsike naa (toru) sidess Kod; sial pidama i̬i̬s olema nisuke nahk, si̬i̬ minema `kat́ki (neitsinahast) Ksi; süĺt ei ole vi̬i̬l `üibenu - - om veedike nigu `nahka pääle tõmmanu; `voŕstel `oĺli nahk õhuksess lännu, lätsivä laḱka nigu `lardi Nõo; puul om nahk jo kinni, päält `pi̬i̬tri päävä, sõss om nahk kinniʔ Har; `tõmba naha päält, siss jääss pehme˽`perrä (rabarberist); Ku sõ̭ss `sü̬ü̬mä `naati, sõ̭ss ega üt́s tõmmaśs esiʔ umal `kartolil tu̬u̬ naha mahaʔ Rõu; liivamaa pääl ei kasuʔ kańepel `nahka `pääle; ploomi pääl om nahk, ubinal õks um ku̬u̬ŕ Räp || (õhukesest jääkirmest) nahk on üle juba Kuu; `suures `väinas koa nahk üle Muh b. silmakae seeniʔ ju̬u̬śk silmist vett `pääle, ku nahk `pääle `kasvi Krl; mõ̭nõl kasuss nahk silmä pääle, ei˽saa enne, ku `tuhtri vällä `lõikass Har c. laeva välisplangutus Mõnõl `tehti ennemä relling `vaĺmis, siis akati `nahka tegemä; Vana lae oli - - sellel oli viel korra `viisi uus nahk `ümber `tehtüd Khn; si̬i̬spul on `karneelik, väĺlapul on nahk Hää d. (ühtlaselt pilves taevast) ei ole pilve vahet, ühes `nahkes puha Hää; taevas tõmmas `ühte `nahka, ei tää, kas lähab `saole või Saa; taevass om üten nahan, nüid‿i `läägi [vihm] üle Krk; veda ilma nigu `nahka Har; nakkas `nahka vidämä - - tä õks saa meele ka jo `vihma Se || ku ütte `nahka (vahetpidamata) satass, siss ei saa õ̭ks rükä ka pandaʔ Har
3. looma keha väliskate nülituna, pargituna või esemeks töödelduna kui tappasin `miski `luoma, siis võttasin naha maha Lüg; `Tuorest `nahka pidi `enne puhastama - - siis panivad - - puu `piale `kuivama Jõh; mänin rebo `nahka `müömä `linna Vai; perse oli nahast, nee olid siis `ratsapüksid Jäm; nahad said `parki `viidud Vll; Noorde üljeste nahad olid köik see kenamad Pöi; lõhmuspuu koordega tehasse `nahku `pehmeks; aŋŋera nahast pannasse `paslile rihmad Muh; Sureb obu, maksab nahk (pole halba heata) Emm; mõned `niitvad `nahke pealt vellad ää Mar; Natuke `nahka, nael `rauda, sületäis puid = vokk Han; pargit `nahkest `tehti `saapu Tõs; Koid `nahkõssõ läin Khn; ku natuke lokset on, siis koogutab aga `nahku (merehaigest) piltl Hää; mõned, mis `kaĺlimat `seĺtsi nahad, need tehäkse `kraedeks Juu; mu isa tegi (parkis) `nahku Ann; `suapad, mes tehässe linnan, one üäveldet nahass, nahk üäveldätse `üstläsess ja piänemäss Kod; `pastled olid `parkimata nahast Lai; tõhu nahk on `jälle kaĺlis nahk KJn; naha karvapu̬u̬ĺ om kõvep, ihupu̬u̬ĺ om lõdu Krk; latse olliva `nahku `sisse mähitu, et `sõiten ärä ei `küĺmä Puh; ku `kaska `nahku `pesti, siss `olli aput `aisu kõ̭ik ilm täis Nõo; näpitsa vahel om nahk `kinni, siss om ää ummelda Ote; vanast es liigutõ `üit́segi t́sia päält `nahka, a nüüd kül‿võets t́sial nahk sälläst San; naa kablahaŕusõʔ koodil ei pia `vasta medägi, ma `saiõ angõrusõ naha, ma˽panõ tu̬u̬st Har; Ku˽paŕk är˽`jahtu, sõ̭ss `pańti sinnäʔ eläjä nahk `sisse Rõu; `tarva nahk [oli] kaalan Vas
4. piltl a. mes `preksu (maiusrooga) sa `oite `arvasid minu `keitämä, et sie toit naha vahele ei käü; minul oli kogu aja irm nahas, et täna küll elusalt kodu‿i saa; eks meil old samate oma nahk `kaige `kallimb; Ega minugi `seljäst kaht `nahka saa Kuu; ku akkab `riidu norima, siis `ütlen, et mene siit oma `terve nahaga `õige `välla; sie [hunt] jäi ikke nahale, `tõised kuus tükki `lasti ikke maha; eläb ikke vana `kombe järele - - elab vana naha sies Lüg; Mis sa selt nahalt võttad, sie on `paĺjas kui `paĺjas (vaene); Sul omal oli nahk `irmu täis, siis nägid säel `uńti ja `tońti; Nüid oled küll `nahka vedand, akka ükskord `tüöle IisR; `laiskus naha vahel, ep viitsi ennast liiguta Khk; Ega loom katsub `eese `nahka `päästa Pöi; õpetaea `noomis su naha - - ete tümäks, et sa‿ik parunite sõna pead `kuulma Mär; Kõik läksid [mõisa], nahk `irmu täis Trm; mees on nii `uhke, et ei mahu oma naha `sissegi Pal; `kange irm mõlembil nahan; ma ole toda oma naha pääl `tunnu Ran; papide `ürrämine oĺl irmu `nahka aanu Kam; ku hõel vikat́ om, sõ̭ss lits naha pääle (paneb higistama) Urv; tõsõ sai laadan tappaʔ, mina `päśsi teŕhve nahagaʔ Har b. (väga kõhnast olendist) Mis sa sealt tapad, omal siga kut nahk Pöi; [ta] Oo naa ää kuin, nagu nahk veel järel jään; Oli `aigemajas ühna nahas läin Han; üks tükk `karva, teene `nahka, ädäpäräst kondid ühüs `seisvad Tõs; sü̬ü̬b, mes tä sü̬ü̬b, ühesugone nahk alate Kod; mis sa nende `nahkege tegem akkat (kõhnadest loomadest) Krk; mes sä noist `nahkust `kisku lased (öeld emale, kes suurt last veel kokkutõmbunud rindadest imetab) Nõo c. (halvast, kadedast inimesest; ka halv üleajateenijast) [need] on `piiri`valvuriks üle `teenind nahad Jõe; Ta on `irmus nahk, koppika käest ei `anna; Oli paha inimene - - igavene nahk IisR; Juhan pidada nahaks `jääma Kaa; sa kuradi nahk - - si̬i̬ paab juba `sõitma eden Kod; Sa oled vana üibenu nahk, ei viisi midägi tetä Nõo; mis seräst `nahka kõnelda Kam d. (kõhust, selle täis või tühi olemisest) kui on jo `süödü ja `juodu, siis on nahk täis Lüg; `Vaatab, kuda oma nahk täis `saada IisR; Nüid on nahk täis, pole muud kut magama Pöi; Küll on nahk ele Vig; juba obuse nahk täis, mine too tä ärä Tõs; no koerake, kas ladisid nüid oma naha ka täis Sim; pane nahk täis, sõss mine ja lü̬ü̬ `einä jälle Krk; virut naha kõvaste täis Ran; no om nahk täüs, no võit jäl elläʔ Har e. (peksa andmisest, peksa saamisest) tulid võttid mul kraest `kinni ja sugesid naha täis Jõh; `Parkisid naha `poisil täis IisR; saa‿p tohi `minna mette, `soole `antase naha `pihta Khk; Tee sool naha korra tümaks, siis sa tead Pöi; lüiatse mu nahk `lahti Mih; Ma uhmõrda sellel naha läbi Khn; ut́sita sul naha täis, ku sõna ei kuule Aud; sugesin tal naha kuumast VJg; Küt́tis naha palavaks Hää; vanaesä oli karjapoisil naha täis `pessän Trv; soomitse su naha läbi Ran f. (kurnavast tööst) eina töö mo naha `peale kεib Mus; `Tõmma nii, et nahk jala talla all `ki̬i̬rdus Hää; `tõmba ommukust `õhtuni, nõnda‿t nahk nuriseb seĺlän Krk; obesed `sõksiva ladet, `sõkmine ańd obestele naha `pääle küll; kissime `vasta tuuld, nii et nahk nurisi säĺlän Ran g. (väljendab laadi või liiki) Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand Kuu; Mis `nahka mies sie on, pettis vai aus mies IisR; See, kes sääl valmis saaks, peab juba teist nahka mees olema, kut ma ole Kaa; minu `nahka, korralik inime Rid
5. ei saa ~ ei tule head ~ suurt ~ õiget nahka kellestki või millestki mitte asja saama Egä senest `poisist enämb iad `nahka ei saa Lüg; Kui `ninda `eĺlitab, kas ta‿s `luodab `poisist viel iad `nahka `saama IisR; laps oo ka ukkas - - saa‿p saa εεd `nahka tast Khk; Poisist äi tulnd ead nahka Emm; Ega sellest nisust head nahka saa, põld jõudis juba üles koostuda Mar; Neist `purlakidest nüid ääd `nahka saab Hää; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; õdra `jäigi `kängu, ei suand `õiged `nahka Trm; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka, aga ega sialt sügise suurt `nahka saand Lai; sest kuradist suurt `nahka ei saa, ta ei viitsi õppida Plt; las ta ellite pähle, ega sellest ääd `nahka‿i tule Krk; ega temästki `õiget `nahka‿i saa, ütte `viisi saesap nigu `ürbunu jälle Puh; saa ei˽`lu̬u̬ka lepäpuust, ei˽hüvvä `nahka laisaluust Rõu; kogu ~ kõige naha ja karvadega täielikult, kõige täiega Vasdudad keige naha ja karvdega Emm; Ta `pistis sene kogu naha ja `karvadega `nahka Rei; Kõige naha ja karvadega - - pihugi ei jäänu [midagi] Hää; luu ja nahk ~ nahk ja luu (väga kõhnast olendist) obu on paĺjas luu ja nahk Vll; läbi `aetod ja ää tapetod juba nao üks va luu ja nahk (kurnatud hobusest) Mar; ni‿vaevane ja `otses, nii kuind nagu luu ja nahk Juu; tämäl ei õle muud ku luu ja nahk Kod; poja om vana emmise är `kiskun, ku luu ja nahk Krk; vai mul muud om, nahk ja luu Ran; liha kõ̭ik `luie‿pält kadunu, `paĺlad nahk ja luu Rõn; ta om sääräne kõhna mi̬i̬ś, nigu luu ja nahk Har; ku ma seo lehmäkese ośti, siss oĺl tä luu ja nahk Rõu; mitut nahka võtma liiga palju nõudma Vettis selgast mütu nahka Emm; `vaese seĺlast `võeti mitu `nahka Sim; Mõ̭nõ `tü̬ü̬lise käest tahetass mitu `nahka Rõu; naha peale andma, naha peale saama peksa andma, peksa saama Ah et said `jälle naha `pääle Kuu; Tädi õli `kange naha `päälä `andama Lüg; anna poisile naha `pεεle, küll siis vahe vahele saab Jäm; Korra kenast naha `peale soand on, küll siis `mõistma akkab Pöi; ärgu ta suitsedama mette öppigu, siis saab naha pεεl Käi; vanal aal olid `mõisade sees inimeste valitsejad, kui sa‿i jõund mette, said naha `piale kepigä Mar; Mina ei ole kellegil naha pial ann, äga põle isi kua saan Han; minä jäen `terve nahaga, tõesed saed naha `piäle Kod; `mõisas kui naha `piale `antud, siis tõmmatud kepiga mäda `pihta Ksi; poiss tei `kurja, sai naha `pääle Ran; esä küll ois mu, aga emä ańd naha `pääle Nõo; sa ei kuulõ sõnna sukugi, ma anna sullõ naha pääleʔ Krl; naha peal elama ~ liugu laskma kellegi kulul, arvel, kellegi tööst elama Kaua sa mo naha peal ikka elad Pöi; teese naha pial tahab elada Aud; Laseb teiste naha pääl - - `liugu, ega `ki̬i̬gi `seukest `paari ei `võtnu Hää; Teise naha peal liugu laske, iga üks ei sua sellega akkama Trm; [peremees] üteĺ umalõ vellele, et sa elät mu naha pääl Har; Mis viga tõõsõ naha pääl `liugu `laskõ Rõu; nahas ~ naha sees olema kellegi olukorras olema või ennast sellesse asetama Noh, Leika nahas niid - - küll äi tahaks olla Kaa; Katsu korra mo naha sees olla Emm; ma‿i tahaks küll nende õnnetumate nahas `olla VMr; nahast välja hüppama ~ kargama millelegi tugevasti reageerima Sa hüppäd kohe nüüd nahast `väljä, ku peigmihelt `kirja said Kuu; üppab kas või nahast `väĺla - - ia meelega Sim; minul õli nõnna üvä mi̬i̬l, et kas karata nahass `väĺjä Kod; rõõmu pärast üppab kas või nahast `väĺla Lai; `kargass vai nahast `väĺlä, nii ää mi̬i̬l Ran; nahast välja jooksma ~ kiskuma ~ pugema ~ ronima eriliselt pingutama, mingi eesmärgi nimel vaeva nägema Emä, isä kisuvad vai nahast `välja, aga tüttart `tüöle ei pane Lüg; Sie nisuke rebane, ülemate ies pueb nahast `väĺja IisR; [ta] Roniks kas vei nahast välja, et teistest eese töödega ede saaja Kaa; väga püiab, `töötab, jookseb nigu nahast `väĺla Plt; Nüid om ädän, jooseb vai nahast vällä Nõo; nahka hoidma millestki kõrvale hoidma igäüks vähä joba `oskas oma `nahka `hoida ka Kuu; Kambajömmiks egaühte äi veteda, kui nähta, et mees rohkem oma nahka ojab Emm; oiab oma `nahka igast aśjast kõrvale Aud; kis ika - - oma `nahka `oedis, ei läind nende mõesapõletajate `ulka Kos; Mõ̭ni hoit õ̭ks paĺlo umma `nahka Rõu; nahka maha nülgima ~ võtma 1. (karistamise ähvardusena) Nüüd enamb ei `aita, nüüd võttan `poisil naha maha IisR; ära mängi, poiss, võtan su naha maha Mär; Kui karja kurja pääle lased, siss sul nahk maha võetass Nõo 2. petma, tüssama Saand söukste meestega kampa, kes ta naha maha nülind Pha; nahka silmale ~ silma peale saama uinuma; uinuda, magada saama ma ei saand `nahkagi `silmade `pääle Lüg; ei ole silmale `nahka saand, `ühte valu sai tööd teha Pha; Juba teine öö pole `nahka silma `peale saand Pöi; ma põle `nahka silmä `peale saand, naa `kangesti karivad küläs Mar; une `nahka pole ka silma pääl saanu Hää; alate õle virvetusel, ei sua mitte `nahka silmä `piäle Kod; mitti `ü̬ü̬se silmä pääl `nahka es saa Krk; nahka turule viima millegagi riskima, end ohtu saatma `Kelle süü on, kui vied oma naha turule Jõh; Ma oma `nahka turul ei vii, ma oia sest aśsast `eemal Han; nahka üle kõrvade tõmbama 1. petma, tüssama `Tembas `toisel naha üle `korvie Kuu; Mina omal `nahka üle `kõrvade `tõmmada sel pettisel ei lase IisR; Olid suured sõbrad, aga üks `tõmmas teisel naha üle `kõrvade Han; `mustlane pet́t mu `õkva kõrra peräst ärä, tõmmass naha üle `kõrvu Nõo 2. (karistamise ähvardusena) `Lastele `üäldi, et `tõmman su naha ülä `kõrvide Jõh; See enne‿b jäta [tüli norimist], kui öhes kohas nahk öle `kõrvade tõmmatakse Pöi; nahk lubati üle `kõrvade tõmmata - - mõne alva või kurja teo eest Lai; on paks nahk, paksu nahaga (kriitika jms vastu ükskõiksest inimesest) Küll sa oled vade `paksu nahaga Kuu; Ta on nisukese paksu nahaga, äi teind väĺlagi Pha; Taal on nii paks nahk, ta äi karda kedagi Pöi; On senel aga paks nahk Emm; Ta nii paksu nahaga, et pane mite so ütlemist tähelegid Käi; Mul om paks nahk, mä ei pelgä sõimamist Räp

nahutama nahut|ama Kuu IisR Emm/-dama/ Han Khn VMr Sim Iis Trm Kod Ksi Lai KJn Ran Nõo Kam Urv Rõu Vas, -amma Võn Urv Plv Räp, -eme M

1. naha peale andma, peksma Ei `meie `lapsed ole nahutada `saaned, kui sõna‿i `aita, siis mis‿se nahutaminegi `aitab IisR; Poisid said isa kεεst ühtepuhku nahuta Emm; ta on mu kääst mitu `korda nahutata suand VMr; koer sai nahutada Ksi; Temä nahutap neid egä süi peräst, ei olegi suurt süidi, aga nakab nahutama Nõo; küll ma nahuti obest Kam; Taa poiss taht nahuta, muidu taast `aśja ei˽saaʔ Rõu
2. petta, tüssata saama Sie sai - - `ostuga vähäkäse nahutada Kuu; Selle kaubaga ole ma nahutada saan Han; Kes mustlase käest obuse vahetas vai õstis, see sai alati nahutada Trm; näväd jo saed nahutata tõese vene rahaga Kod; Tema olli vanast juudi käest nahute saanu, nüid ei usu ämp kedägi Krk; ma sai tu̬u̬ obõsõgõ nahutõ Urv; mõtsaga saeva na küll nahutadaʔ Räp
3. piltl läbi võtma, tõrelema Küll siäl saemõ siis nahute miest `muõdi Khn

narrima `narrima, (ma) narri(n) hajusalt S L KPõ, Iis Ksi Plt, `narrin R; `naŕrima, (ma) naŕrin Tor Ris JMd Trm; `naŕma Räp, (ma) narri(n) Vig Han Tõs Khn Kod M(ma-inf `naŕme) TLä Kam San Kan, naŕri Krl Plv; narima Lüg Urv Se, da-inf naŕriʔ Har Rõu Vas

1. a. pilkama, tögama; kiusama `Narri miest, aga ärä `narri mihe `mütsü Kuu; Õhukese palituga `talvel käid, ära `narri `talve IisR; suuremad lapsed `narrisid meid, et ilves `uitab ning tikub kallale Khk; Poiss narris teisi, et ta saand nonni käde (luiskamisest) Kaa; Kaua sa ennast `narrida lased, akka `vastu Pöi; ää tule võerast inimest `narrima Muh; mis sa mud́u must - - narrid Mär; se‿o muedu üks va `naŕmese sõna; saaks mõne pardi koa ää `narri (maha lasta) Vig; ma ette narri tänd, tä ei soa aru Tõs; Ää akkag mjõnd `naŕma, egä mia üsä toh́m kua põlõ‿mtõ Khn; aga teised, `arvasin, akkavad mind `narrima, et ma üks argpüks olen Hää; alumene lõug narrib `pealmest (ainult alalõug liigub) nalj Kei; mis sa sest kutsikast narrid Tür; täma on `kange `narrima Iis; minul kua `niiske `naŕmise mu̬u̬d; ei anna obesele `sü̬ü̬ki, et mes sa eläjäluamass naŕrid Kod; Tõist `naŕma akata, si̬i̬ ei ole ilus mitte Trv; ta narõ neid rumalass ja uĺliss Har; sõ̭ss nakasõ jo kõ̭iḱ minno narima Vas; narivaʔ õnnõ üt́stõiśt `vasta Se || petma Kis korra on narrind, seda äi usta änam Emm; `narrind `riided käest ää Vig b. õrritama ta‿p salli `narrimist, tuleb kohe ammastega kallale Khk; `narrig mette vihast `koera Vll; Naakaua poiss ikka `narris `koera, kui koer korra `rahnas Han; koer ei saĺli seda, kui teda naŕritase Tor
2. ära rikkuma, solkima; halvasti, lohakalt tegema või kohtlema narib tüö puha `välla Lüg; `narri `peldo üks kerd, `peldo `narri sinu üheksa `kerda Vai; se‿kuńts sönnik, see on ka üks pöllu `narrimine Khk; Tuhlistel on magus maik sihes, nii pailu ikka külm narris neid Pöi; mees narrib `pöldu üks aasta, pöld meest üheksa aastat Rei; ei meri anna `narrida üht Rid; see mees teeb ikke põh́aliku töö, ta tööd ei narri Mär; `põldu ei maksa `narri sedasi, et oiad ilma sõnikuta Vän; narrib mud́u ää, käib korra äkkegä üle, mis sest soab Juu; [rätsep] `narrind `riide ää Koe; narri muad üks kord, `vaata mua narrib sind pärast üheksa `korda VMr; ärä `naŕnud mu `kaĺli `riide Kod; ta olli `suiun (sugedes) na (linad) är `narrin; küll om är narrit si̬i̬ maja Krk; tu̬u̬ ei ole muud ku üit́s tü̬ü̬ `naŕja Hel; ta‿m miu `amme nii ärä `naŕnu, si̬i̬ ame ei `kõlba mitte kohekina Nõo; kes maad `naŕse - - tu̬u̬ es saa `saaki kah Kam; no om ta tüü vällä narinu, ta ei `kõlba kohegi Har; opõtaja kai üteĺ, et kes sul so pää är om narinu Vas
3. (tüdrukut) häbisse saatma, vahekorras olema ää narrib kena tüdrugu Mus; üks va mehe lit́s, narrib `peale tüdrukumi Muh; poiss `narris ää, jättis tüdreku maha PJg; on tüdruku läbi `narrin Ris; kurjad jah, `raiskasid tüdruku ära, `narrisid ära JJn; on sedä kua ette tullud, et mi̬i̬s on obess `naŕnud Kod; tiiras poiss - - `tahtis tüdrikid ära `narrida Ksi; seni ta sääl jõĺk, ku ta tüdrugu ärä naŕr Krk; `olli ärä `naŕnu tolle `tütre Nõo; ärʔ `lasku hinnäst ärʔ `naŕriʔ Plv
Vrd nardima1

nilgma `nilgma, (ma) nilu Hel/-me/ Nõo Võn San V(nilo)

1. nülgima Koolu obest kiäki äste nilgu ei taha, obene om nisate ku inemine paĺlu vaiva nännu siin ilman Hel; Nilus eeringel naha sälläst maha Nõo; Obene om väega rassõ `nilgu Võn; tapp [hundi] ärʔ ja nilg ärʔ ja võtt naha `hindälle Urv; ma˽nili `lamba jo välläʔ Har; Sõ̭ss niluti tu̬u̬ nahk säläst ärʔ ja˽liha `viidi `aita `jahtumma Rõu; nilotu nahk `pańti kuioma Plv; Vasiket ja `lambet tapõt́e ja nilot́e niisaadõ pińgi pääl Räp; taa vanõmb mińni om mul `luusikõʔ (ihne), taa nilg kirbu arʔ, teǵe kirbu nahast `kinda päḱäʔ Se; tapat `oina `maalõ, nilut arʔ Lut Vrd nilksama, nirgma
2. koorima kuusõʔ är˽niludu Urv; noʔ om puu nilut, niid́s käen Har; varrõ˽nilu arʔ [rabarberil], `tõmba naha päält, siss jääss pehme˽`perrä; är umma˽kõo `nilgnuʔ Rõu; innembidi `käüti nii sinnäʔ, mõisa `mõtsa, `pähni `nilgma Vas; tat́il (seenel) nilotass alt pehmeʔ kõrd `maaha Räp
3. piltl petma, tüssama; ära kasutama ta nilg lausa `ilmsõ Har; Lasõ õi˽ma joht täl hinnest `paĺlass `nilgu õiʔ Rõu; kaupmi̮i̮s nilg rahvast Vas; Nilgva elävält ärʔ (ülejõu käivatest kohustustest) Räp; ta om minno `nilgnuʔ, nüüd ma saa jo `arvo, et ma `nilgoʔ `hindäst inäp ei lasõʔ Se

nina|pidi 1. ninast kinni; nina ees, ninaga kuskil sees aja lootsik ninapidi `kõrkasse Vän; `vaata, kui võtan su ninapidi `kińni Saa; `kärpsed on `jälle toidu sees ninapidi Tür

2. (ninaga, näoga) õige lähedal(e) kaks tükki on nenapidi kuos, siis `kolmas on `ammaste vahel (räägitakse taga) Lüg; Iga pääv olid ninapidi koos Jäm; Meie egä päe ninäpidi koos Khn; läksin ka ninapidi `sõnna `juure Pai; Eemalt näitas, ega ta su ninapidi ligi lasnud Trm
3. ninapidi vedama petma, tüssama Seda miest ei ole, kes mind ninapidi viab IisR; Pole kena vanad inimest seda`viiti ninapidi vädada Pöi; `laśsis ennast ninapidi vedada Tor; vedas mind ninapidi, läks üksi Lai; ta om ninapidi vedänu - - ütte rumalat inimest Hls
Vrd ninat|pidi, nõna|pidi

nõna|pidi 1. ninapidi peni pageśs kavvete, peĺläśs, et `vänte topiva nõ̭napidi `sisse; aga ütte`viisi na‿m nõ̭napidi ku̬u̬n, ega midägi tettuss ei saa Nõo Vrd nõna|piten

2. nõnapidi vedama petma, tüssama tema laśk ennäst nõnapidi vedada Trv; serände keĺm om - - tükib alati `tõisi nõnapidi vedämä Ran; mia joba nii rumal ei ole, et miä `endä nõ̭napidi vedädä lase Nõo

nöörima `nöörima, (ma) nööri(n) Jäm Khk Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Han Tõs Aud Tor Hää Ris Juu Trm Plt KJn Puh; `nüörima, (ma) nüörin Ris Koe Rak VJg/-üe-/ Iis, `nüörin Kuu/-mä/ RId(-maie Lüg); `nü̬ü̬ŕmä (-r-), (ma) nööri(n) KJn Trv Nõo Ote Krl Har Rõu Plv Se, nüärin Kod; `nü̬ü̬ŕme, (ma) nööri Pst Hls Krk San; `nüermä, (ma) nüeri Khn

1. nööriga siduma, köitma `tarvis `kinni `nüöridä Kuu; [saapad] nii kövasti `kinni nööritud, et punassed armid jalal pεεl Khk; Akkas just `jalgu `kinni `nöörima Pöi; kotti `nöörima Rei; [ta] Oo `koorma `kinni `nöörin, mud́u kukuvad aśsad pialt maha Han; `nööris ta `vankre peale nii kõbaste `kinni Mär; varas nööritse `kinni Tõs; `nüeris enese `keskelt `kinni VJg; nüärib `ku̬u̬rmad Kod; nöörib oma pambu `kinni Plt; nööri kabel kokku Puh; nööri joʔ, kängitse kinniʔ Plv
2. a. krookima; nööriga kaunistama `talve palidu - - sie oli keik tagand `nüöritu VNg; `nüöritud ehk `krousitud `sielik; `naistel õlid `kõrged `mütsid - - `litrid viel pääl, `nüöritud `vällä Jõh; punatse nöörig olli na (särgid) nöörited Pst b. tahmase nööriga joont märkima tule tukkiga `tõmmeti nüör `mustast, siis `nüöriti Lüg; palgile lased riipsud `pεεle, nöörid εε Khk; Tulõ `aita `paĺki `nüeri Khn; no‿mma `liipri nööridüʔ, no‿m vaia nakada iist `lahkma Har Vrd nöörämä2 c. sidust tegema akkan kangast `nüörima Iis
3. soonima, muljuma Kui taluda rasked kotti seljas, siis rihmad akkavad ölade sisse nöörima Khk; Nöör oo `ümbre kaela `nöörin `lambal päris liha `sisse Han
4. piltl liigkasu võtma, koorima; petma, tüssama `kange toist `nüörimä Kuu; Ega ta `õige mies ei ole, `nüörima kippub `palga `maksmisel IisR; nüid seda nöörimist on, kellel `müimist on, nääd sa, kui `körget `hinda `nöutase Khk; selle obuse müimaga ta sai `ulka `nöörida Vll; `nööris ta üsna `paĺlaks kohe Mär; Ää lask ennäst `teisi `nüeri Khn; Ära võta inge`inda, see oo ju juba `nöörimine Tor; mõni, kes vägä `nöörija oli, `tõmmas vahest poole `palka tagasi Ris; nüöris teise paĺlaks Koe; eks siin ole neid inimesi nüöritud eluaja Rak; `mõisnikud õlid talupojade `nüörijad Iis; lina `kiskmisegä ja siŕbi`lõikusega nüäriväd `tü̬ü̬lisi Kod; küll nöörib palga kõik `väĺlä KJn; nöörib tõise käest raha `väĺlä Trv; ta taht tõise käest är `nühki või `nü̬ü̬ri, esi ei viisi `ti̬i̬ni Krk; Ta kisub ja nöörib kõik omale Nõo; näid oless odavamb ka saanu, aga tu̬u̬ olli `nü̬ü̬ŕnu Ote; kaupmihe `nü̬ü̬rvä `matse käest Krl; [tema] `süägi ei olõ siss rahu, ku˽ta tõist `nü̬ü̬ri ei˽saaʔ Har; kül‿ma vi̬i̬l mõista timmä `häste `nü̬ü̬riʔ Plv
6. a. tarvitama `niiskess `riissa alate ei nüäritud Kod b. rügama nöörib ikka edasi, ei tä `vaata tagasi sugugi Aud

nühkima `nühki|ma RId Jäm Khk Vll Pöi Muh Hi hajusalt , Ris HMd KuuK ViK IPõ Plt, -mä Kuu Tõs Juu, `nühk|ma Saa Trv/-h́-/, -mä Vig Khn Kod KJn/-h́-/ Vil TLä TMr Har(-h́-) VId(-h́-), -me Hls Krk(-h́-) Hel, (ma) nühi(n)

1. (edasi-tagasi liigutades) hõõruma Nühi vähäkäse minu `pihtu, `ninda ne kohe alade valutavad Kuu; kes sügeluses on, sie nühi `endast VNg; põrandad `tuhratasse - - nühitasse Lüg; seda sitta ep nühi `ükskid inimene änam käte pεεlt ää; siga nühib ennast `vastu `aida Khk; Teab kus see `nühkimas käind on, riided kõik souega koos Pöi; kuldnokk nühib `vastu moad oma nokka Muh; koosta varred pead liivaga `puhtaks `nühkima Emm; `kange kihelemene ja kiho, kas vöi nühi puroks Käi; keik tahu pial nühiti vikatid (teritamisest) Noa; `enni määriti `saapud sea rasvaga, siis `võeti üks `riide tükk ja nühiti Mar; tule nühi mu `seĺga, mo seĺg naa sügeleb Mär; `Laupa piäb paa `kuäsa liivaga `nühkmä Khn; [roosi raviks] nüheti pliiatsiga mustasse see paber PJg; kengissepp traadid nühib pigiga Hää; lage saab luuaga `nühki, kikk võrgud maha tõmmata Saa; nühi mo `suonesi Ris; seĺg sügeleb, nühin `vasta ahju`müiri Juu; pesu ei saand suuremad virutada, pesu `aitas muedu `nühkimisega Amb; väŕv pialt ää nühitud Koe; terve lammas `villa ära ei aea, kas ta ise nühib või kuhu aeab, aga `villa põle `kuskil näha Sim; siga nühib ennast vasta maja `nurka Iis; nühi ja õõru kõvemass, muss asi Kod; suga nühib `ühte lugu `lõngade seĺlas Plt; nühi pesu `puhtasse KJn; püksi `jalga katik nühit Trv; ma nühi piha `u̬u̬lmit `müüri `vastu; lehm‿o krava puha maha `nühkin - - kaal‿o puha `paĺless nühit Krk; kui ihu sügeleb, siss nühib Puh; mia ole `nühknu küll neid `kässi, a mitte na `puhtass ei lähävä Nõo; Pańni liiva ja˽`lämmä vi̬i̬ kolmjala `sisse ja mugu˽`naksi `tõisi tuustiga˽`nüh́kmä; paŕõmb õdagunõ `huhtmine ku hummogunõ `nüh́kmine Rõu; lat́s nakass jo [tagumiku peal] edesi `nühkmä Plv; `taośsidõga om ar kõh́r nühit Se || (seksimisest) poisiʔ kääväʔ `nüh́kmäh Räp
2. midagi korduvate liigutustega tegema, teha vehkima; kiiresti liikuma nühin tüöd teha VNg; möni läheb nii `nühkides `mööda, äi räägi sönagi Vll; `nühkisin nüid nende tuhliste sees Rid; seäl oo kangest visa ein, nühi seäl `peäle mätäste vahel Vig; Egä tämä kuulõ‿mtõ, lähäb `piäle `nühkis Khn; se `suńdimene `tüitab mu ää - - mudgu lähän `jälle isi `nühkides Juu; vaest oli kuus seetse kangast, no sie `ańdis aga `nühkida koa, `enne kui sa said lõpule VMr; `nühksid `einä ajada Kod; `lõikasin nüri `saedega - - kolm `päeva `nühkisin üht lõhendikku Lai; ein `oĺli nii `veike - - sai igä kord `nühki KJn; mustage muudku nühi (reesõidust lumeta teel) Krk; temäl `aiga ei ole, temä nüh́k tü̬ü̬d ütte`viisi Hel; täl om `ainu külländ, tä jo nühib kraavi`pervi ja `loḿpe; mes i̬i̬st ta ütsindä nühip, me‿less katekeste võenu nu̬u̬ puu ärä lõegata Nõo; nühi no˽sa˽ka˽virgõmbadõ Har
3. petma, tüssama mis sa ennast nii pailu `nühkida lased Vll; kül‿ta ikki `nühkis mind KJn; sina laset egät ütte ennäst `nühki Krk; [ta] laśk ennast `nühki egäl pu̬u̬l, temä `kińdla mõttega inimene ei ole ollu Ran; ta tükke õks alasi `tõisi `nüh́kmä Har

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur