[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

klaas klaas, -ś g klaasi Emm Rei spor L(-ae- LNg Mar), K(-oa-, -ua-; -ae- Ris, -oe- Kad) I(-ua- Kod, -oa- Lai) T V/-ś/; `klaasi R(n `klaasi, klasi Vai); klaaƶ̌́, glaaś, -ƶ̌́; Lei; laas, -ś g laasi Jäm Kaa Pöi L(-oa- Var; -ua-, -uä- Khn) VlPõ(-ua- Plt Pil) M San Urv Har; laes g laasi Sa(-oa- Pöi) Tõs; loaes g loasi Pöi Muh(g laasi)
1. tahke läbipaistev habras materjal ühekord kut neid suuremid `aknid aketi tegema, siis `eeti: see oma elu puhas laasist teind, polegid `seina Khk; laes pilab`päigese kää Mus; elmed oo laasist Muh; jää nago klaes, nii `selge, libe ja Mar; raud ia, `sohke libe ia, nagu üks laes Tõs; Luäs lähäb `kergest purus Khn; `laasi pidi `peeneks tegima ja `veega `sisse `võtma, se olli maa`arstide rohe, `püstaja rohe Vän; klaasist kausid Rap; [päikesevarjutust] soab läbi kloasi voadatud Kos; vesi `selge nõnnagu kluaś Kod; timmandi väetsega lõegatas `laasi Trv; tule kivi om `säänte nagu üts laaś Hls; edimene ja tõine soŕt `laasi Krk; põrmand säräne `valge ja iile nigu klaasist kõ̭ik, mugu elgip `vasta Ran; vanast oĺl `loḿpe äste ja `loḿpe pääl niile iä nigu klaas jälle Nõo; timatit pruugitass klaasi `leikamise mano Plv; nu̬u̬ŕ lumi om iäl pääl, a lumõ all om kui klaaś Vas || fig `tüüni `ilma `ninda ku `klaasi Vai; Kas sa oled klaasist (küsitakse sellelt, kes teise vaadet varjab) Mär; Sul ommava käeʔ nigu klaasist (öeld sellele, kes ei taha füüsilist tööd teha) Krl; õdagupu̬u̬ĺ oĺl [ilm] `selge nigu˽klaaś Rõu
2. klaasist ese või selle osa a. ruut, plaat ikkuna klasid Vai; Külm akab `talve `akna`laasisi `roosima Kaa; Vanad `aknad olid - - öhe kahe loasiga. See oli suur ake, kus neli `loasi oli Pöi; Akna luäs must, `valgõ paestagid enäm läbi Khn; pieli klaes klańtsib Ris; niipaĺlu vett om pääl, et sa vahit nigu peeli `klaasi, sa näed, et ta om vi̬i̬`pindin Puh; ku tu räüss tuĺl, sõ̭ss klaasi tiŕrin oĺl inne Rõu b.  jooginõu mõned `juovad õlude `klaasiga Lüg; mis sa kilistad `laasisid kappis, teed muist `katki Khk; piim `ehtis laasi sehes ää Muh; Ää kalla palavad teed `külma `klaasi LNg; `ämrik on laasi `sisse ronind Vän; pisike kabjaga kloaś oli, kabi all Juu; `kortlene klaas viina jaost Kad; laasid `lü̬ü̬däs kokku pulma vai `ristse `aegu Vil; `ju̬u̬dav laaś õlle võtta Hls; sangaline `oĺli piḱk kõrvaga klaas Ran; temä joonu `viina õlle klaasiga nigu vett Nõo; ega `klaase egapäiv joht tarvitõdaʔ ei saaʔ, na omma `väega `kergeʔ kat́ski minemä Räp || klaasitäis `viskab ku `kerisselle `klaasi menemäie (see, kes joob palju viina) Lüg; mis sest klaasist saab, se on ju väga `väike Ann; ärra soovib üks klaaś `külma vett Plt; sai laasi `viina Hls; `viina saanu mestel massap klaas `viina paĺlu Puh; tule juu sa ka klaaś õlut San; kua salgõ `viina, `panti `kirstu klaaś `viina jaltsilõ Lut || fig klaasi põhja vaatama, kaema palju jooma, purjutama Vaatab tubliste klaasi põhja Amb; Liiga klaasi põhja vaadand IisK; See on sügavasse klaasi põhja vaadanud Vil; Nakas klaasi põhja kaema Kam c.  lambiklaas vana pisike lamp `pandi parre `külge, rippuma, pisike laes sial sees Pöi; meil olid laasiga lambid Tõs; sel aal es oole laasiga `lampi ja es oole eli kah Vil; ilma laasõlda˽lambõl om tinõ˛õp tuli, ku˽nail tõisil Urv; meil oĺliva˽tareh klaasiga laḿbiʔ, köögih oĺliva tat́tnõ̭naʔ Räp d.  kupuklaas siis pistab selle paberi raasukese selle klaasi `alla, kus ta kuppu laseb, siis se klaaś ummukses sial kisub ihu üles Ann; Piiretus pandas `paklatükige palama klaasiala, siss kisup vere `klaasi Rõn e.  (väike) pudel si̬i̬ naine es imeta mette, luasiga lakutas last Pöi; sool nesoksed silmäd nagu nõia roho klaes Mar; `ü̬ü̬si laas ikka `kõrbas, siiss põle muud ku püsta suhu [rinnalapsele] Mih; ega kõik inimesed ei imeta last, annavad `klaasi Äks; rohi om ärä `luhtenu, klaasil om koŕk pääld ärä ollu Ran; klaasi suuhe hiidetäss vü̬ü̬ ja `kindaʔ [kosjas] Se f. suurekstegev, suurendaja, suurendamise klaas luup; kiikrilääts `suurendaja klaas Lüg; `kiikril on suurekstegev laes Jäm; suurendamese kloaś, se teeb suureks - - toob nii ligi su `juure Juu; suuresstegev laaś Krk; ma ei˽saa muidu lukõ˽ku˽suurõssteǵevä laasi läbi Har; suurõst tegemisõ klaaś Se g. baromeeter perisärrä `vaatas `kluasi, tuleb kuiv: rahvas jaotükile Kod || hum vere `raad́mise laaś (meesterahva suguliige) Krk
3. prillid Ei selidä kohe enämb `ilma `klaasita midägi `raamadust lugeda Kuu; Ma ei näe laasidega änam koa mitte Han; pane kloasid ette, ehk siis nääd paramini Juu; laasi `siĺme pääl Krk; ma panõ klaaƶ̌́iʔ `šilme‿bäle Lei
4. läbipaistev kile; kattekiht kahe `liikme vahel one klaaś, si̬i̬ libe luu, põlve klaaś Kod; `amba laaś (hambavaap) Hls; sõ̭ss akkass kõru valutem, ku kõrva laasi (trummikile) katik sorgit Krk || si̬i̬ṕ kannap `laasi, nüid om ärä keenü (kolmnurkseks keeratud oksaga katsuti seebimassi, valmis seep jäi kilena oksakolmnurga vahele) Krk || mu siĺmäd on `laasi löönu, ei näe, nagu udu oleks i̬i̬s olnu Saa
5. vesivill, rakk; mull kui `keeba vett `pεεle leheb, siis ajab laasid üles; käsi `laasis puhas Khk; tule laasid Kaa; pisiksed laasid löid ihu `peale, tuule rubi (tuulerõugete lööve) Pha

klaas- klaasist valmistatud klaes`elmed Jäm; laaśslambid Kse; nüid one kluaśs`aknad Kod

klaasine klaasi|ne g -se Jäm Koe VJg Trm/-ua-/, g -tse Nõo, -nõ g -dsõ, -tsõ Krl VId; `klaasi|ne g -se VNg Vai; laasi|ne Khk Muh Hää Plt/-ua-/, -nõ g -dsõ Urv(lasi-) Har(`laasi-)
1. klaasist, klaas- `klaasised `uksed VNg; klaasised `elmed Jäm; Kluasine põld, puust peendrad = aken Trm; klaasine putõl Nõo; klaasinõ sahvti puŕk Krl; mis klaasinõ ei olõʔ, tu̬u̬ om pot́t Räp; klaasidsõ anomaʔ Se
2. klaasitükkidega kaetud pinu mua on klaasine VJg; põrand on luasine, luasitükka täis Plt
3. selge, läbipaistev, klaasitaoline serände niile iä om, serände klaasine, nigu läegup kõ̭iḱ Nõo; es saaʔ `mõrda `pandaʔ, vesi oĺl `väega klaasinõ, klaaŕ Se

lipp1 lipp g lipu eP(lipo Mar Ris) spor eL, lippu Lüg Jõh IisR, libu Jõe Kuu Vai/n lippu/; n, g lippu VNg; ljõpp g ljõpu Khn
1. a. plagu kui on suur pühä, siis on lippud `väljäs Lüg; mis `karva see `Eesti lipp öieti oo Khk; üks mees oli punast lippu `näitand Pha; Tüdruk oli nii lippus (ehitud, hästi riides), tuli tänavas mo `vastu, `ütles `Laimla minavad Pöi; Sittus oma lipu täis (kahjustas oma head nime) Emm; pruudi poolt pulmaleste lipp oli kirstu peal, kui kirst `peime majasse `toodi Vig; lipp `lehvis täna vallamaja peal, tea, mis pää see `jälle on Juu; meie `piame ned punased lipud väĺlas, siis rebane ei tohi `tulla, kardab neid lippusi HJn; pulma aal lehvib lipp katuksel JMd; `tõmma lipp `varda Trm; `surnu maja ilma liputa ei `mi̬i̬ldi `mulle, vanass `surnu majale tõmmati lipp üles; valla kualimajan õli muss lipp, `valge riss `keskel; koer tõssab saba `selgä, lähäb ku lipuga Kod; `pańti lipud ülesse kui pulmaraaḿ `vaĺmis oĺli. lipud `pańti tua `otsa, punane ja `valge SJn; pulma aeg viias lipp tare arja `otsa Hls; aga lippu es olegi, lipp ärä lõegatu, paĺlas vaŕs tüvepidi peon; ku võsistit, siss olliva lehmil anna säĺlän nigu lipumestel lipu Ran; na om mõ̭ni riigipühä, lipuʔ `ülhlen Har; lipp pandass `vällä, ku kroonu pühä um Plv; niguʔ nüüd omaʔ lipuʔ üleväh, nii hibõli rät́t Se || rõiva rippuv või lehviv osa mu rätiku liṕp (nurk) ilberdan nõnna et Muh; mütsi lipud on paelad mütsi taga HJn; `ammõ lipp (meeste särgi seljaosa pikem alumine äär) Har || saba kis kaš́šiĺ lippu nõ̭st, tu̬u̬ eži nõ̭st Lei; lipu alla sõjaväkke vanast lät́sivä kõiḱ lipu ala, nu̬u̬ oĺliva perüss `saisva sõavägi Räp; läbi lipu laskma ~ ajama (kadalipus) peksma `kupjas - - lasi [teolised] läbi lippu ja igaühele `andas simaka, igaühele lei `uobi Jõh; kurja tegija `olli läbi lipu `aetud Muh; vanaste `laśti läbi lipu, pekseti KJn; opetaja [oli] läbi lipu `lastu - - mehed kateld pu̬u̬ld `malkuga löövä Ran; mõisnigu `aieve inemisi läbi lipuʔ Krl; vanast last sääl Pühäjärven inemisi läbi lipu - - `kiäki medä śaksalõ `vasta üteĺ, siss oĺl vitsa`nuhkluss säĺlän Har; `pańti katõ lipu vaihõlt minemä‿s `peśti [mõisas], kõiḱ `leieʔ Se b. tuulelipp lipp `näütäb, kust puolt tuul on Kuu; lipp näidab `pöhja Mus; lipp pannakse puu `otsa, et tuult nääks Vll; `paergus oo tuul vesikares meie lipu järele; lipu nina juba `leanes Muh; Mede ljõpp vist ruõstõtõt, vaga-vaga ei `näütä `õigõd tuult Khn; pisike lekist lipp `näitab katussal tuult Hää; lipp on tuule järel Koe; kohe tuul püäräb, sinna puale one lipp. siäl one vi̬i̬l uassa `number siden, `veski vanadus (tuulelipust veski peal) Kod; lippu panema võrke ühest otsast kinnitama, et need saaksid tuule järele pöörata Panemi täna vörgud lippu Emm; lippus (võrgurivi on ühest otsast kinnitatud ankru külge, teine ots on vabalt) `Praŋŋli mihed `käivad alati lippus. siis on `ainuld üks pikk köis [võrgu] rivi ü˛es `otsas ja `selle `otsas on `ankur; `kolme `muodi `piata `verku: `pohjas, `puoles vies, lippus Jõe; kui [võrgurivi] on ühe `ankuri `otsas, siis `ranna `kieli `üöllä, et on lippus (~ libuss). tuul ja vuo `kierdäb siis ribi kuhu `tahtub, `jusku `tuule lippu Kuu
2. õnge- või võrgutähis igal kala mehel on oma lippu kuppul, `kutsuta kuppu lippust VNg; Põhja`õngede lipul on `raske kivi - - paelaga all `otsas, see peab paigal Pöi; võrgul o märgid, suured pitkad lipud `külges Muh; lipud on vie sies, puu `püsti, korvid `otses. lipu körendad [on] `mitmed `värvi, `näitavad, kus puol krońn on. puol must, puol `valge, puol punane Ris; ku `naatass `konka `järve `atma, sõ̭ss pandass tähüss, sõ̭ss hummogu näet äräʔ, tähüsse otsan om lipp, tõõsõn otsan kivi, tu̬u̬ lätt `põhja (põhjaõngede panekust) Räp
3. malend Kui ma pubalikuga (etturiga) käin, ega sa siis lippu ei saa IisR
4. folkl ussikuninga kroon śuul ollõv kah kuningass õks, tu̬u̬l ollõv verrev lipp pää pääl nigu kikka hari Har; hussi kuningass, lipp ollõv pää pääl vai hari Rõu; lipugaʔ [ussid], na omma väega hulluʔ, noilõ olõ õi sõ̭nno (hammustust ei saa sõnumisega parandada) Se
5. klaasist või vaskrahast ilustis põlle alläärel `seuksed lipud o rõhudega põllel koa `külges, lipud `nolkivad all, nee lipud o laasist `tehtud; lippudele `olli viel kirjad koa `peale `lüödud. lippa `pandi mitu `korda ühedse `alla Muh