Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
junn4 juńn g juńni Hää Har, g junni Jäm Mih Vas Räp = jonn1; kius ta oli nii `kange junniga Jäm;
juńn oo jumalast `loodud Mih;
mi ollimi muide Jaaniga tu̬u̬kõrd juńnin Har;
junni pääl Vas;
tä ei jätäʔ umma `junne Räp;
junni ajama ajab oma `junni Jäm;
aeab enese `junni peal ja teeb seda mes ta tahab Mih;
lat́s aja umma `juńni Har Vrd joni,
jõnn3,
jönn1
kälis käli|
s Plt, g -kse Lüg Kos;
käliss San Krl, g -e Kam;
kälüs Lei,
kälüss Ote San, g -e;
kälü|
śs g -se Har; pl käli|
sed Kse,
-ssed Lüg Muh Äks, -
ksed Hlj RId Jür Koe VJg Trm,
kälüsse San1. mehe vennanaine, käli me õlime `kolme `vennässe,
igäl ühel õlid `naised,
siis nied `naised õlid käliksed Lüg;
me oleme kälised Kse;
käliste lapsed Kos;
naised on siis käliksed,
kui mehed on vennad Trm;
tuu mul kälüss; [ma] `saie kälüsega kokku Har2. naiseõde –
Kam3. naise õemees, kälimees õlima `Jaaniga kälissed Lüg;
mei olemo käliksed Vai;
kui naised on `õeksed,
siis mehed on käliksed VJg;
minu sõsara mi̬i̬ś om minu mehele kälüss Ote;
tõne tõse sõsare mihe omma kälüsse San Vrd käli,
kälitsed,
kälüsk
labisama, labisema labis|
am(
m)
a Rõu Plv Vas,
-õmma Plv Vas Se; pr (ta) labisass Ote Kan, -
õss San Har Rõu;
labis|
ema VNg Koe Kad TLä Võn,
-eme Krk, -
õmõ Krl; da-inf labist|
a TLä, -
aʔ Rõu Plv Vas, -
e Krk 1. lobisema mida sina labised VNg;
lora-lara inime labiseb pailu Koe;
mis sa iki labiset Krk;
mes sä niipaĺlu labiset,
piä `onte suu `kinni Ran;
miä ei viisi enämb `siuga labista;
mul kaala soone jäävä takast valusass,
ku ma siin `siuga niipaĺlu labise Nõo;
jutt lätt ku labisõss Krl;
aja juttu Jaaniga nigu labisõss Har;
kõnõlõsõʔ ku labisõss Plv Vrd labistama2. ladisema, pladisema `laine käivä kui labisass Ote;
süü õkka˽`suugõ˽ku labisõss San;
`Vihma vali maha˽`taivast ku˽labisass Kan;
ma mõśsi `rõivid nigu vesi labisi Krl;
siss pańd vars ka˽takan nigu labisi enneda viist läbi Har;
sääl mõstass `rõivid `tõlvuga ku labisass Rõu;
si̬i̬st ju̬u̬sk no vesi ku labisass Plv ||
plagisema lätt nigu hobõsõ labisõsõ Se
laps1 laps g lapse p last eP(g -õ Khn)
u, hv Hls Krk, g `lapse R(n `lapsi VNg,
-e Vai)
1. laps, alaealine Laps `juokseb alt `vihma (ei saa märjaks); `Lapsest pääst `neulaga ühes majas eländ (osav nõeluma) Kuu;
oli `lapsenna `niisukene sana`kuulmata et oli äda temaga Hlj;
tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks); Kie `lapsele nuga vai `karjatsele raha [kätte annab]; `Õhtate õli siis `meie `laste tüe,
et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä Lüg;
`Ninda`kaua `üäldi vagane laps (vastsündinu), kui õli `ristimata Jõh; [tal] `Lapsest `auvani `vimpkad sies IisR;
`lapsile `üöldi,
et siul on pobod pääs;
`tuodi `lapse `ristile;
`lapsed `liugud määs Vai;
ma oli laps,
es ole tähelepaneja veel;
liha lapsed mitte mere `ääre Jäm;
lapsed köristavad `ernid painanda sihes Khk;
laps,
kui ta `käibijaks saab,
siis saab nime pärast (nimepidi) `üütud Kaa;
Laps on laps,
täma äi tea veel midagi Pöi;
side `pandi lapse otsa ette,
kiire takka `kinni,
siis lapse pea es lähe kandileseks;
laps ikka änam kut laast (öeld, kui lapsest kasu oli) Muh;
Vεhene laps ja vana inimene aa ühed nödrad mölemad Emm;
`Viipsimine on ikka laste töö olnd Rei;
lapsed on `pähklil; [kui] laps oli `aige,
oli rahutu,
`ööldi et laps on ää imestud Kul;
laps oo nasa·ma nagu koerakutsikas,
kes tämäga‿o `easte,
sellega oo tä ea Vig;
lapsed `oitsid ikke vanemate inimeste seĺla taha Lih;
Lapsel lapse aru Han;
minul põle `voodid ond,
lapsena oli koegas,
pärast oli säńg Mih;
`Lapsna mia käösi korra `Riiges kua Khn;
sii külas `lapsa põle enam Vän;
Lapse küĺm ja koera näĺg on üks ja samma (neid ei panda tähele) Hää;
laps räägib siis,
kui kana kuseb - - lapsel põlegi `õigust `rääkida vana inimeste vahele Hag;
nii kaua on lapsed,
kui leerist `lahti soavad,
siis on täis inimesed Juu;
ma lapsenasa lugesin üht Jenuieva raamatud KuuK;
`enne `lieri põle lapsed `tohtind `lauda `istuda (sõid seistes); ennemast on mõnikord kuri lapsesse pugend JJn;
Kesse läheb kitse pärast lakka ehk lapse pärast `randa (ei tasu vaeva) Kad;
laps akab jo `kuogama,
nää tal jo varekse miel peass VJg;
testod leib süädässe,
kasnud laps löötässe Kod;
ma olin siis vi̬i̬l õege laps,
mis ma olin,
kolme neĺla `aastane Äks;
kui laps veel õieti ei riagi,
siis on tal pudikeel Lai;
laps noor,
jalg `kerge Plt;
lapse jälgedes ~ kingades fig lapseeas Nuar mies,
nuar `tütrik,
`neie `kõhta `üäldi,
et on juba `lapse `kiŋŋadest `välläs Jõh;
ta on veel lapse `jälgedes Khk;
Poiss alles lapse kingades, [aga] juba venitab suitsu Pha;
ma ole ikka lapse `kingis tema `körvas (palju noorem) Rei;
lapselt ~ lapsest lapsena, lapseeas `rougepanijat ma `lapseld `kartsin nigu tuld Jõe;
Oli `lapselt `miski `aigusses IisR;
kεisime sääl lapsest pärast Khk;
lapselt ma ikka `kuultsi Kaa;
ööd-vennad surid titelt ning lapselt ära Pha;
Selg roo oli lapselt viga soand Pöi;
lapseld on neid `asju `kuuldud Phl;
mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih;
lapsest mul `olle kollased `juused oln Aud;
lapsest läksin mehele PJg;
mul on kõik laulud `meeles,
mis ma lapselt õppisin Kei;
ema õpetas meid lapselt Iis ||
suure kooli lapsed leerilapsed –
Muh 2. järglane, poeg või tütar `Lapsel valutab sorm,
emäl süä Kuu;
sie on `lapsita `naine VNg;
`Lapsed on `vaise vara;
Seni `lapse `piake sile,
kuni ema `silmad `lahti (ema elus); `välläst `kõrjetud `lapsed,
neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed) Lüg;
`toine `naine magas oma `lapsega üväst;
tämä `tundes omalt `lapseld üks `märki - -
üks sala`märki Vai;
lapsed piab obusega `kooli `viima Jäm;
me olime Jaaniga `vendade lapsed;
lastega oo üks igavene rist,
jumal `oitka Khk;
`viimne laps `üitasse raabikakk ja tuhakot́t Mus;
See oli siis,
kui ma eese viimist last talusi (kandsin) Kaa;
`meitid oli kuus last,
neli öde ja kaks `venda;
olete siis üksi nende lapseks (ainus laps) Vll;
Esimene laps,
sellepärast `üüti `neitsi laps;
Laps tuli ennem ää kut pulmad olid Pöi;
see oo alt `õlmde laps (vallaslaps) Muh;
Lapsed kut oreli viled (ühtlaste vahedega sündinud) Emm;
üks laps omale,
üks küla poisile,
üks surmale (peres olgu kolm last) Noa;
abielorahva laps;
ära põrund laps oo enne`aegne laps Mar;
see mu enese lihane laps;
need mis omad lapsed oo,
neid näd lugevad veresugulases;
õe venna lapsed oo nõod Vig;
lapse ema `kohta [öeldi] `talve `kanga täis `lõngu,
suvel kuhja täis `einu jääb tegemata,
laps viidab nii pailu `aega ää emal Kse;
Nändel oli `teisi `lapsa ka veel Var;
seal oo kahekortsed lapsed,
muist teese mehe ja muist teese Aud; [nääriööl] küla inimene `soovis `õnne:
üks särk ja ühessa last,
vakk `lapsi ja kilimit `leiba Pär;
`kiski ei tia,
kis lapse isa oo,
`öetasse isata laps;
kis vanaste last `kaotas,
see (abort) `nüidne asi PJg;
korjatud laps või sohelaps Tor;
naene jäänu `aigess last `tu̬u̬ma (sünnitama) Hää;
see nime on tal elu aeg kanda,
et ta lapsega tüdrok on;
lese`pölves viel `korjan miilitsega last omal Ris;
`altkä laps (vallaslaps) Juu;
laps mahub `enne isa `põue,
aga isa ei mahu pärast lapse `õue KuuK;
`korjas omale kua lapse JMd;
ta `oidis oma ainust last nigu oma silmatera Tür;
naene suri ää,
neli last jäid järele Kad;
jäävad ilma lasteta Rak;
laps on vanemal kerstu naelast Sim;
mina ei sua lapsiss kohegi ärä `minnä,
`taĺta ja ari näid;
surm riis lapselt emä ärä;
lapsile viin süädä Kod;
kui pada `põhja sü̬ü̬d,
tulevad musta `piaga lapsed;
mina küll ei saa oma laste `piale nuriseta Pal;
esimese naaśe pooled lapsed - - me vahet ei osanud teha,
et me küll pooled lapsed olime Äks;
laps on üstku ema nokast kukkund Plt;
`laṕsa on tal paelu Vil;
last (käimas) olema (rasedusest) ma ei määleta,
`missugust last ma olin JJn;
ku ma viimäss last õlin,
si̬i̬ õli juśko kõege `raskem Kod;
ta on last käemäs KJn ||
fig Kene laps,
sen nimi [tähendas] kene kraam on,
sie `määrab `hinna ka Kuu;
Nee riipsud mis siit edasi on,
on lapsed,
nii pailu `lapsi on [tulemas] kut neid `riipsusi on [peopesas] Pöi;
Ea lapsel aa mütu nime (kiita annab mitmeti) Emm;
ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed (mitte keegi) Kad3. fig (inimesest, sag tema kuuluvuse või päritolu järgi) Kel `naurajes `augud paletesse `jäävad,
oo `nuore kuu laps Kuu;
`neoksed ääremaa lapsed ja `väikse koha lapsed - - `lähtväd `vällä sulaseks Mar; [ta] oli naasama `vaese `rahva `lapsi Var;
jumala lapsed jo `taevas ikke `öetse olavad Tõs;
ta peab `ilmliku lastest εnam Ris;
aga muidu on ta talu`rahva `lapsi Kei;
ämmad ika peavad `kuńtsi,
et vanakuu laps jääb ruttu vanaks HJn;
eks israeli lapsed ole akand `teisi järele tegema Kad;
ei õle mina vana`rahva `lapsi ja pu̬u̬l `nõida (pole ebausklik ega nõiu); eks kõik õle ühed jumala lapsed Kod;
olime `vaese `rahva `lapsi Lai;
te olete ike talu`rahva `lapsi või Plt4. fig lapsik, lapselik Mis `lapse jutt sie on, et `metsa `veuga `ninda `palju `tienib IisR;
See pole Liisal küll muud kut lapse möte et ta linnast paramad leevab kut tal sii oo Kaa;
see oo lapse juttu (jutuga) Muh;
no ää ole laps ikka Kei;
ta on ikke nii laps alles,
on küll vana inimene Juu;
kui jo kaheksakümmend [aastat vana] siis seda ei maksa jo enam `rääkida,
se on jo laps Pee Vrd lats1
mahkeldama mahkel|dama Plt, -tem(e) Hls Krk; `mahkelda|m(m)a Lüg Jõh, `mahkõldamma Räp
1. askeldama, toimetama küll ta mahkeltep ja askeltep; `täempe olli miul nõnda paĺlu mahkeltemist Hls; küll ta kamalts ja mahkelts sääl ümmer Krk
2. meelitama; mehkeldama Sis kasupoig oma `naisega akkasivad vanamme `ümbär `mahkeldama;
`Lauda ies õli poriauk, vend `ulkus vies, poris ja `mahkeldas minuda ka `sisse `astuma;
`mahkeldab `Antoniga, aga `asja ei õle tulemas Lüg;
kaeʔ, nüüd `mahkõldass joh - - tege `hindä hääst Räp Vrd mahkerdama
miga miga Vai Ote, migä Kuu Lüg Vai Ote mis ei tea, migä lind se on; migä inimene sinä omite oled; vahedid [kalad] `vilja `vasta siel, said rugi ehk `ohri ehk migä siis oli; `Täüdüb merele `mennä, `olgu ilm migä taht Kuu; mikä sene `Mihkli `Antoniga [lahti] on Lüg; migaga voŕstele aeti `su̬u̬rmid `sisse; koodi olli, migaga `lü̬ü̬di Ote || kes mul `vennäd - - `mängisid `palli `oues. ja‿s `kaige `nuoremb, migä viel ei `mängind, sie `istus `toiste `juuress Kuu Vrd migäs(s)