[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

junn4 juńn g juńni Hää Har, g junni Jäm Mih Vas Räp = jonn1; kius ta oli nii `kange junniga Jäm; juńn oo jumalast `loodud Mih; mi ollimi muide Jaaniga tu̬u̬kõrd juńnin Har; junni pääl Vas; tä ei jätäʔ umma `junne Räp; junni ajama ajab oma `junni Jäm; aeab enese `junni peal ja teeb seda mes ta tahab Mih; lat́s aja umma `juńni Har Vrd joni, jõnn3, jönn1
kälis käli|s Plt, g -kse Lüg Kos; käliss San Krl, g -e Kam; kälüs Lei, kälüss Ote San, g -e; kälü|śs g -se Har; pl käli|sed Kse, -ssed Lüg Muh Äks, -ksed Hlj RId Jür Koe VJg Trm, kälüsse San
1. mehe vennanaine, käli me õlime `kolme `vennässe, igäl ühel õlid `naised, siis nied `naised õlid käliksed Lüg; me oleme kälised Kse; käliste lapsed Kos; naised on siis käliksed, kui mehed on vennad Trm; tuu mul kälüss; [ma] `saie kälüsega kokku Har
2. naiseõdeKam
3. naise õemees, kälimees õlima `Jaaniga kälissed Lüg; mei olemo käliksed Vai; kui naised on `õeksed, siis mehed on käliksed VJg; minu sõsara mi̬i̬ś om minu mehele kälüss Ote; tõne tõse sõsare mihe omma kälüsse San
Vrd käli, kälitsed, kälüsk
labisama, labisema labis|am(m)a Rõu Plv Vas, -õmma Plv Vas Se; pr (ta) labisass Ote Kan, -õss San Har Rõu; labis|ema VNg Koe Kad TLä Võn, -eme Krk, -õmõ Krl; da-inf labist|a TLä, -Rõu Plv Vas, -e Krk
1. lobisema mida sina labised VNg; lora-lara inime labiseb pailu Koe; mis sa iki labiset Krk; mes sä niipaĺlu labiset, piä `onte suu `kinni Ran; miä ei viisi enämb `siuga labista; mul kaala soone jäävä takast valusass, ku ma siin `siuga niipaĺlu labise Nõo; jutt lätt ku labisõss Krl; aja juttu Jaaniga nigu labisõss Har; kõnõlõsõʔ ku labisõss Plv Vrd labistama
2. ladisema, pladisema `laine käivä kui labisass Ote; süü õkka˽`suugõ˽ku labisõss San; `Vihma vali maha˽`taivast ku˽labisass Kan; ma mõśsi `rõivid nigu vesi labisi Krl; siss pańd vars ka˽takan nigu labisi enneda viist läbi Har; sääl mõstass `rõivid `tõlvuga ku labisass Rõu; si̬i̬st ju̬u̬sk no vesi ku labisass Plv || plagisema lätt nigu hobõsõ labisõsõ Se
laps1 laps g lapse p last eP(g Khn) u, hv Hls Krk, g `lapse R(n `lapsi VNg, -e Vai)
1. laps, alaealine Laps `juokseb alt `vihma (ei saa märjaks); `Lapsest pääst `neulaga ühes majas eländ (osav nõeluma) Kuu; oli `lapsenna `niisukene sana`kuulmata et oli äda temaga Hlj; tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks); Kie `lapsele nuga vai `karjatsele raha [kätte annab]; `Õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä Lüg; `Ninda`kaua `üäldi vagane laps (vastsündinu), kui õli `ristimata Jõh; [tal] `Lapsest `auvani `vimpkad sies IisR; `lapsile `üöldi, et siul on pobod pääs; `tuodi `lapse `ristile; `lapsed `liugud määs Vai; ma oli laps, es ole tähelepaneja veel; liha lapsed mitte mere `ääre Jäm; lapsed köristavad `ernid painanda sihes Khk; laps, kui ta `käibijaks saab, siis saab nime pärast (nimepidi) `üütud Kaa; Laps on laps, täma äi tea veel midagi Pöi; side `pandi lapse otsa ette, kiire takka `kinni, siis lapse pea es lähe kandileseks; laps ikka änam kut laast (öeld, kui lapsest kasu oli) Muh; Vεhene laps ja vana inimene aa ühed nödrad mölemad Emm; `Viipsimine on ikka laste töö olnd Rei; lapsed on `pähklil; [kui] laps oli `aige, oli rahutu, `ööldi et laps on ää imestud Kul; laps oo nasa·ma nagu koerakutsikas, kes tämäga‿o `easte, sellega oo tä ea Vig; lapsed `oitsid ikke vanemate inimeste seĺla taha Lih; Lapsel lapse aru Han; minul põle `voodid ond, lapsena oli koegas, pärast oli säńg Mih; `Lapsna mia käösi korra `Riiges kua Khn; sii külas `lapsa põle enam Vän; Lapse küĺm ja koera näĺg on üks ja samma (neid ei panda tähele) Hää; laps räägib siis, kui kana kuseb - - lapsel põlegi `õigust `rääkida vana inimeste vahele Hag; nii kaua on lapsed, kui leerist `lahti soavad, siis on täis inimesed Juu; ma lapsenasa lugesin üht Jenuieva raamatud KuuK; `enne `lieri põle lapsed `tohtind `lauda `istuda (sõid seistes); ennemast on mõnikord kuri lapsesse pugend JJn; Kesse läheb kitse pärast lakka ehk lapse pärast `randa (ei tasu vaeva) Kad; laps akab jo `kuogama, nää tal jo varekse miel peass VJg; testod leib süädässe, kasnud laps löötässe Kod; ma olin siis vi̬i̬l õege laps, mis ma olin, kolme neĺla `aastane Äks; kui laps veel õieti ei riagi, siis on tal pudikeel Lai; laps noor, jalg `kerge Plt; lapse jälgedes ~ kingades fig lapseeas Nuar mies, nuar `tütrik, `neie `kõhta `üäldi, et on juba `lapse `kiŋŋadest `välläs Jõh; ta on veel lapse `jälgedes Khk; Poiss alles lapse kingades, [aga] juba venitab suitsu Pha; ma ole ikka lapse `kingis tema `körvas (palju noorem) Rei; lapselt ~ lapsest lapsena, lapseeas `rougepanijat ma `lapseld `kartsin nigu tuld Jõe; Oli `lapselt `miski `aigusses IisR; kεisime sääl lapsest pärast Khk; lapselt ma ikka `kuultsi Kaa; ööd-vennad surid titelt ning lapselt ära Pha; Selg roo oli lapselt viga soand Pöi; lapseld on neid `asju `kuuldud Phl; mina pidasin koa lapselt öhe kuue ära Mih; lapsest mul `olle kollased `juused oln Aud; lapsest läksin mehele PJg; mul on kõik laulud `meeles, mis ma lapselt õppisin Kei; ema õpetas meid lapselt Iis || suure kooli lapsed leerilapsedMuh
2. järglane, poeg või tütar `Lapsel valutab sorm, emäl süä Kuu; sie on `lapsita `naine VNg; `Lapsed on `vaise vara; Seni `lapse `piake sile, kuni ema `silmad `lahti (ema elus); `välläst `kõrjetud `lapsed, neid `üellä välised `lapsed (vallaslapsed) Lüg; `toine `naine magas oma `lapsega üväst; tämä `tundes omalt `lapseld üks `märki - - üks sala`märki Vai; lapsed piab obusega `kooli `viima Jäm; me olime Jaaniga `vendade lapsed; lastega oo üks igavene rist, jumal `oitka Khk; `viimne laps `üitasse raabikakk ja tuhakot́t Mus; See oli siis, kui ma eese viimist last talusi (kandsin) Kaa; `meitid oli kuus last, neli öde ja kaks `venda; olete siis üksi nende lapseks (ainus laps) Vll; Esimene laps, sellepärast `üüti `neitsi laps; Laps tuli ennem ää kut pulmad olid Pöi; see oo alt `õlmde laps (vallaslaps) Muh; Lapsed kut oreli viled (ühtlaste vahedega sündinud) Emm; üks laps omale, üks küla poisile, üks surmale (peres olgu kolm last) Noa; abielorahva laps; ära põrund laps oo enne`aegne laps Mar; see mu enese lihane laps; need mis omad lapsed oo, neid näd lugevad veresugulases; õe venna lapsed oo nõod Vig; lapse ema `kohta [öeldi] `talve `kanga täis `lõngu, suvel kuhja täis `einu jääb tegemata, laps viidab nii pailu `aega ää emal Kse; Nändel oli `teisi `lapsa ka veel Var; seal oo kahekortsed lapsed, muist teese mehe ja muist teese Aud; [nääriööl] küla inimene `soovis `õnne: üks särk ja ühessa last, vakk `lapsi ja kilimit `leiba Pär; `kiski ei tia, kis lapse isa oo, `öetasse isata laps; kis vanaste last `kaotas, see (abort) `nüidne asi PJg; korjatud laps või sohelaps Tor; naene jäänu `aigess last `tu̬u̬ma (sünnitama) Hää; see nime on tal elu aeg kanda, et ta lapsega tüdrok on; lese`pölves viel `korjan miilitsega last omal Ris; `altkä laps (vallaslaps) Juu; laps mahub `enne isa `põue, aga isa ei mahu pärast lapse `õue KuuK; `korjas omale kua lapse JMd; ta `oidis oma ainust last nigu oma silmatera Tür; naene suri ää, neli last jäid järele Kad; jäävad ilma lasteta Rak; laps on vanemal kerstu naelast Sim; mina ei sua lapsiss kohegi ärä `minnä, `taĺta ja ari näid; surm riis lapselt emä ärä; lapsile viin süädä Kod; kui pada `põhja sü̬ü̬d, tulevad musta `piaga lapsed; mina küll ei saa oma laste `piale nuriseta Pal; esimese naaśe pooled lapsed - - me vahet ei osanud teha, et me küll pooled lapsed olime Äks; laps on üstku ema nokast kukkund Plt; `laṕsa on tal paelu Vil; last (käimas) olema (rasedusest) ma ei määleta, `missugust last ma olin JJn; ku ma viimäss last õlin, si̬i̬ õli juko kõege `raskem Kod; ta on last käemäs KJn || fig Kene laps, sen nimi [tähendas] kene kraam on, sie `määrab `hinna ka Kuu; Nee riipsud mis siit edasi on, on lapsed, nii pailu `lapsi on [tulemas] kut neid `riipsusi on [peopesas] Pöi; Ea lapsel aa mütu nime (kiita annab mitmeti) Emm; ei sest soa aru ei Liisu ega lapsed (mitte keegi) Kad
3. fig (inimesest, sag tema kuuluvuse või päritolu järgi) Kel `naurajes `augud paletesse `jäävad, oo `nuore kuu laps Kuu; `neoksed ääremaa lapsed ja `väikse koha lapsed - - `lähtväd `vällä sulaseks Mar; [ta] oli naasama `vaese `rahva `lapsi Var; jumala lapsed jo `taevas ikke `öetse olavad Tõs; ta peab `ilmliku lastest εnam Ris; aga muidu on ta talu`rahva `lapsi Kei; ämmad ika peavad `kutsi, et vanakuu laps jääb ruttu vanaks HJn; eks israeli lapsed ole akand `teisi järele tegema Kad; ei õle mina vana`rahva `lapsi ja pu̬u̬l `nõida (pole ebausklik ega nõiu); eks kõik õle ühed jumala lapsed Kod; olime `vaese `rahva `lapsi Lai; te olete ike talu`rahva `lapsi või Plt
4. fig lapsik, lapselik Mis `lapse jutt sie on, et `metsa `veuga `ninda `palju `tienib IisR; See pole Liisal küll muud kut lapse möte et ta linnast paramad leevab kut tal sii oo Kaa; see oo lapse juttu (jutuga) Muh; no ää ole laps ikka Kei; ta on ikke nii laps alles, on küll vana inimene Juu; kui jo kaheksakümmend [aastat vana] siis seda ei maksa jo enam `rääkida, se on jo laps Pee
Vrd lats1

mahkeldama mahkel|dama Plt, -tem(e) Hls Krk; `mahkelda|m(m)a Lüg Jõh, `mahkõldamma Räp

1. askeldama, toimetama küll ta mahkeltep ja askeltep; `täempe olli miul nõnda paĺlu mahkeltemist Hls; küll ta kamalts ja mahkelts sääl ümmer Krk
2. meelitama; mehkeldama Sis kasupoig oma `naisega akkasivad vanamme `ümbär `mahkeldama; `Lauda ies õli poriauk, vend `ulkus vies, poris ja `mahkeldas minuda ka `sisse `astuma; `mahkeldab `Antoniga, aga `asja ei õle tulemas Lüg; kaeʔ, nüüd `mahkõldass joh - - tege `hindä hääst Räp Vrd mahkerdama
Vrd mahkendama

miga miga Vai Ote, migä Kuu Lüg Vai Ote mis ei tea, migä lind se on; migä inimene sinä omite oled; vahedid [kalad] `vilja `vasta siel, said rugi ehk `ohri ehk migä siis oli; `Täüdüb merele `mennä, `olgu ilm migä taht Kuu; mikä sene `Mihkli `Antoniga [lahti] on Lüg; migaga voŕstele aeti `su̬u̬rmid `sisse; koodi olli, migaga `lü̬ü̬di Ote || kes mul `vennäd - - `mängisid `palli `oues. ja‿s `kaige `nuoremb, migä viel ei `mängind, sie `istus `toiste `juuress Kuu Vrd migäs(s)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur