[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

ergul ergul VJg Trv Krk, -ol Kod ärevil; kehkvel nõnna `uhke, et aeva kael `rõngas kohe. [inimesel] kes peab ennast kekul ja ergul VJg; `vaata kui ilos lill, `valge kõllase südämegä nagu ergol; nu̬u̬r obene oo erevel ja ergol Kod; mõni `ü̬ü̬se `virbumisi makkat - - sõss olet ergul Krk Vrd ergon, ergus1
kelm2 keĺm g kelme Trv T VLä, keĺme TLä, kelmi Puh, keĺmi Krl; ḱelm g ḱelme Se; `kelmi Vai, `kelm(e) Jõh Kod, g `kelme kelme a.  õhuke kiht, kile `piimäl on `allidus `kelmi pääl Vai; tal om nii `õuke nahk kui üt́s keĺm Krl b.  (elundi) kattekile; vaheliha mao pääl on mao `kelmi, sedä `kelme älä rigo Vai; nahakett ehk kelm on niärul piäl Kod; täl kõtu keĺm om `kat́ski `lännu Rõn; kuulmass, ku tu̬u̬ keĺm ukka lätt, sõss ei kuulõʔ; sisen tu̬u̬ keĺm lätt `lahki, mao keĺm; peki ja laiha vahe pääl kelme tükükeseʔ Krl c.  kae, teat silmahaigus ei ole `kelmi pääl, aga siĺmä nägemine kaob esi`endusi ärä Puh; mõnel kasvap jälle keĺm siĺmä `pääle, siss om siĺm nigu `valge, ei ole silmä terä nii must; kui keĺm siĺmä pääl `olli, `panti väedse otsaga toda keedetut peenikest `su̬u̬la `siĺmä; ku lehmäl vai `lambal keĺm siĺmä pääl om, siss `puhka peenikest `suhkrut `siĺmä Nõo; keĺm om üle kõge siĺmä Ote; keĺm silmä pääl, `aigusõga tulõ ja ikust ja kõ̭gõst Krl; taal jo silmä nägo otsah, `minkass inäp näet, ku ḱelm pääl Se
kesk|viik kesknädal kesk `viigol jo `peigo mies kävi `pulmalisi `kutsumas Vai

nimi nimi g nime üld(g nimi Ris, nimõ Krl); n, g nime Vai Var PJg Vän Tor Hää Saa Ris VlPõ; p nimme hajusalt T(`nimme), V

1. a. pärisnimi `ütle `täie nimega Juhan, ära Jukkust `ütle Lüg; `eiga nimi miest ei rigo Vai; Εεl lapsel on pailu nimesid Jäm; nüid on sihandussi imelissi nimesid, p‿`tεεgid, on nad isased vöi emased Khk; kui isa vötab teise naise, siis on lapsed ühe nime `otsas (ühenimelised) Kaa; Aleksei on ikka ta päris nimi, Seiuks `üütakse; Nee läksid valla eluse lapsele nime panema, nüid pannakse nimi valla elus; Pane siis `eese nimi (allkiri) `alla koa Pöi; olete neid emaste nimesid koa kuulu, Laene, Ilja, Eldi, Elju, nee oo `nüitsed nimed Muh; vanast oli `lapsi nii `palju, et tegu oli, et sa nad keik nimedesse saad Käi; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane, kuda ta oo; tä eläb `võera nime all Mar; kirikärrä paneb `meite `tahmese järele nime Tõs; Paelud panid laeva nimeks naestõ nimed Khn; nime ei jäänd `meele Vän; igal ühel oma nime, mõnel kaks kolm nimet Tor; köik [talud] on selles nimes, mis `enne on oln (kõiki kutsutakse nii nagu varemgi); sellel mitu nimi, mõlemaid nimi `üitakse Ris; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; mis pääva ligidal laps `süńdis, sie nimi `pańdi, joani pääva aal Joań, `moarja pääva aal Mari Jür; ma põle seda nimet kuuld Amb; mul põld mägede nimesid enam `mieles VMr; ma tema esimist nime ei tea Kad; laps ilma nimetä, `rismätä; si̮i̮ kutsutasse `mitme nime piäl (mitme nimega); sedäsi ti̮i̮ń (teenis) õmale nime (hüüdnimest) Kod; olgu nimi mis taht, nimi meest ei riku, ku mees ennast ei riku Äks; igal maal pidi oma nime olema Plt; menu nime on ikki `süńdind nime SJn; Kes teisel nime annab, see ise sedä kannab Pst; om ennäst `võõra nime all üless `anden; küll‿o kurat, mea `ütli periss musta nimege Krk; mul ei ole temä nime meelen; võhi`võ̭õ̭ra inimese, mia nüid nende nimesid tiiä Puh; vanast üteldi, et ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn; nii vene nime om `irmsa, ei paenu ki̮i̮l `ütlemä `tõisi Nõo; egäl ütel om kaits `nimme, edimäne nimi ja väärnimi; ääl latsel iks paĺlu nimesit Kam; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; väikõni lat́s om vi̮i̮l nimõdõ Krl; pühäbä riśtiti kat́s last, `pańti mõlõmbõilõ Jaań nimess Har; `ausa nimi um paŕõmb ku kuld Rõu; ma˽saa õi˽sullõ umma nimmegi üldäʔ, mia mul om, meelest um är˽lännüʔ; sõrmuśsil oĺli˽nime˽siseh Vas; mi olõ üte nime all, meil mõlõbil üte nimeʔ Se; nime all ~ alla (panema) (ristimisest) laps saab nime `alle `pandu VNg; laps `päivä eläs `vaide - - ei `jõudand viel `saada nimegi `alle Lüg; ta sai nime `alla Muh; tänä pannasse tä nime `alla Mar; `tahme täna teist nime alla `panna Koe; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr b. kellegi valduses olekust, valdusse minekust; kellelegi, millelegi kuulumisest eks sa `kirjutand `luomad oma nimesse Kuu; isa `kinkis oma koha poja nimele Lüg; nüid oli kuha poea nimele kirjutand Khk; tegi kõik minu nime peale Mär; `tõstament `tehti siis tä nimele Kse; kui emä ää sureb, eks sis tütär soa oma nime `peäle Juu; kolm tükki (talu) oo vi̮i̮l selle külä nime piäl Kod; temä kirjut́ talu oma nime `pääle Trv; mõni tegevat kõ̭ik vara tõese nime pääle ja esi om nii puhass ja paĺlass, et temä käest mitte midägi võta ei ole Nõo; timä oĺl mu˽nime pääle poodist `võlgu võttanu Har
2. a. üldnimi, nimetus siis viel sidä vanaemä nime ka [ei] old, mei `hüüsimme igä `eideks Kuu; pöllu pεεl `kasvab rohi, ega ühel oma nimed Khk; eks need punased ussid kanna tuli`kaarna nime Mus; köśt ikka oo ta (pärmi) nimi Muh; püüginaesed keisid `püükis, aga meie `kantsime pesunaeste nime Mar; süĺg ja ila, see kannab `kahte nime; ta kannab `puhta nime (puutumata, süütust tüdrukust) Ris; toimiseks `üöldi ikke ja `murdmaseks ja, neid oli mitu nime viel (kangast) KuuK; ma ei tia selle puu nimet Amb; tämä pereme nime (peremehe õiguse) annab [pojale] ärä Kod; muud ei ole tema (rändroti) nimeks mina kuulnd Pil; kahe või kolme `aastased on ikke sälud, `enne kui obese nime kannab KJn; lõhmus on puu nime; pruudi nimet ei olnd `kuśkil kuulda, [olid] noorik ja peidmees SJn; undil om jo mitu `nimme, susi, uńt ja końtjalg Puh; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu, magudel om egäl ütel nimi kah Nõo; `tu̬u̬bril ei ole muud `nimme olluki, iks `tu̬u̬bri Kam; mitusugust nimme oĺl noil ḱakkõl, mõ̭ni üteĺ ḱakuʔ, mõ̭ni üteĺ lutsaguʔ Krl; `olkõ puu vai mia taht, egäl aśal om õks uma nimi kah Har; ma olõ nüüd mõrdsuka nime all; huĺu oĺl soe nimi; naidõ `tsirke nimmi jõvva õi kiäki teedäʔ Rõu; laisa nimme ka‿ks vi̬i̬l kańni Vas; uhõŕdi nimme ei tunnõki noorõmba Räp b. piltl (millestki vähesest, viletsast või olematust) Sidä raha `anneti neh sen `kerra `vaide nimeks, mes sest `ostada saab Kuu; Nattuke `törtsis seda `piima suppile, sest saand kedagi, sie nigu nime `puolest IisR; See pireke tööd, mis sa niid sii teind oled, pole muud kut paljast nime tegemine; Mis `asja ma säält - - saand ole - - nime pärast natikse tühja kola Kaa; mul ei õle raha nime, kellegä ma õssan; en sua minä kedägi tehä õõnale, `amba nime põle, kuda sa sü̬ü̬d tädä Kod; võt́tis nime poolest töö, aga ise õieti ei teind kedagi Plt; nõnda paĺlass muld, einä nime ka ei ole sääl Krk; Ü̬ü̬ pääle koŕass üt́s inemine pu̬u̬l vakka `vähki ärʔ, kiä virk `korjaja oĺl, laisk saa õs nimmegiʔ Rõu; no olõ õi˽kirbu nimme kah Vas
3. nimel 1. kellegi poole apelleerides jumala nimel õlen ma `õige Lüg; ää tee sedä, jumala nimel Tõs; palusi küll jumale nimel, aga ta mitte es anna Krk 2. mingit eesmärki silmas pidades Angerja nimel `oĺlid ikki väĺlal (tulusel käimisest) Hää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur