[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

meeter `meeter Mär/-d-/ Kos, g `meetr|i Jäm Khk Vll Pöi Käi Rei/n meeter/ Vig Tõs Trm Kod Lai, -e Vän Tor Saa Rap KJn; `mieter VMr, g `mietri R; `mi̬i̬ter g `mi̬i̬tre Trv Krk; n, g `meetri Har Rõu Plv, `meedri Nõo Kam; meeder g `meedri Har; p `meetert Vil, `mietret HJn uus pikkusühik sada `mietri on üks köis pikk Jõe; `kõige `rohkemb `mõedeti `riiet `mietriga Lüg; nüid oo `meetrid, enne olid ikka süllad Vll; `kallima `riide `meetrist `veedi sada rubla Käi; selle aua juurest kakskümmend `meetert küla `poole `künti üks puu kaśt rahadega `väĺla Vig; ema osnd `meetre püksiriiet Vän; `meetre pääle läheb kaks küinart. jakis `võeti `enne neli küinart, nüid `võetse kaks `meetert Saa; neli `sammu oli küĺvirind lai. see teeb nüid `väĺla neli `meetert jah, üks samm `luetakse jo `meeter Kos; `meeter one pitkem `aŕssinass. näväd küsiväd puadin mitu `meetert tahad [riiet]. pidägä `meetrid õma tiedu `piäle, `mulle `antka `aŕssinaga Kod; kubjasse kepp oli pugalatega, ta ikke `meetri pikkune oli Lai; vanast olli küünär, nüid om `mi̬i̬ter Krk; me lõegassime puid, pańnime `süldä, nüit [öeldakse] `meedride Kam; mitu `meedrit om `korgõ Har || mõõtmisvahend `enne oli küinarbu, nüid - - `üita `mieter VMr

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur