[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

ahtike(ne) ahti|ke Saa Hel, g -kse Hls Krk(n -ti|k); `ahti|ke g -kse Hls Krk(n -ti|k); `ahtikene Rei; ahtikõ|nõ g -sõ San Urv Har/`ah-/ ahas, kitsuke `kangesti `ahtikene Rei; kääń om `ahtike raud; Meil käüś sält `ahtike tanum `alla `usse Hls; rihatse otsan olli ahtik aganik; `ahtik sild; `ahtikse puustege Krk; ahtikõsõ, nii katõ sõrmõ `laiu San; Tu̬u̬ (särgikrae) lõigati ahtikõsõst `rõivast Urv Vrd ahtake(ne)

arbile `aŕbile, `aŕbilõ, aŕbilõ tu̬u̬ läts vana baaba poolõ `aŕbilõ (targalt, posijalt abi saama) Lut

argine argine = hargiline lodja ees `otsas oli argine raud [mille peal põles ahingupüügil tuli] Rid

argis argis g -e kärbis Argis on `seuke puu nägu karbis, et üks kuust või lepp on ära laaksitu ja oksa`tüikad küĺles, kus `roekad pääl `pańti ja vili `pańti pääl kuivama Hää Vrd hark1, arkel2

arist arist g -e Emm (laeva)ahter laeva arist, ariste loud (laud, mille külge kinnitati osa laeva- ~ paadilaudu) on taga `otsas, arist on paadi tagomene ots Emm

armike oh sa armike ((emf hüüatus)) Mus

armis `armis (armiline, armidega kaetud) nägu Krj

arrile = harali tämä `saisa jalad `arrile Vai

arts arts, `artsi Jõe Kuu kampol Pane siis `siebi sise `artsi ka Kuu

arutist arutist väga palju – Var

kütise- küt́isseater õli nagu kartuliater, on `sahkegä `kurge vahel; `kütse õdrad lõegati sirbigä, mätäsline mua, et vikatiga ei sua `aada Kod; minge `laotage kütüsse tuhk laḱka Trv; ku ma keväje vi̬i̬l manu kütä, saa kütüse `kesvä tetä; kütüse suidsul om tõist`mu̬u̬du ais man, maa ais Krk; kütüse kesev oĺl õigõ ää Urv; kütüse `turbaʔ `olli ärä kuiunuʔ sõss `pańti [haokoo] pääle; `laotõdass `lapjuga tu̬u̬ tuh́k laḱka, siss võit kütüse`villä pääle tetäʔ Har; Kütüsse unik tet́ti näet nii, et `turba˽`säeti ilustõ põhja pääle ärʔ, kubu `pańti sinna˽pääle ja matõti `turbidõga kińniʔ, mugu˽mulk `jäeti innõ, kost perän tuli `sisse tsusati; kütüse kesvän kasusõ magusamba `nakrõʔ ja hoolika imä põllõ vaŕon tegüsämbä˽`tütreʔ Rõu