[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

aia- aia-; aed- kust läbi `käia, siel on `niisike `aia auk, latti `võeta iest `vällä; vanul inimistel muud `aia`vilja maas ei `õldki kui `kartulid ja kabustad Lüg; `Aia`vitsale `käenatasse `kierud `sisse, siis `annab `painuma IisR; talled keivad läbi, piab aja `aukusid toppima Khk; metsmesilased on pailu suuremad kut ne ajamesilased Kär; küll oo ilus pikk rohi aja `ääri `mööda Mär; mool oo sii ea `olla, teen aga aja `viĺla maha ja söön Vig; külm lööb aea irred `lõhki Tõs; ajavili ja kõik tahas `vihma saada Aud; Terav nina jusku aia irs Hää; too metsast aea `vitsu, kuuse vits on kõege kõbem Nis; ajaviĺjad tänabu üsna kenad Juu; `istus aa ääre vilusse maha JJn; sinna `alla aa `jeare aab lume Kad; aia ernetele pannasse ka kärbisse Pst; Es ole vanast aia`lille midägi Hls; aia mulk, mis `seante üle astutev om; ma‿i ol vi̬i̬l aia `viĺlä tennu maha Krk; mi‿sa `onte künnät kõ̭iḱ aiaveere ja ti̬i̬raa üless Nõo; aia vitsuss võit mi̬i̬st (millest) taht tetäʔ. kadajine vits, tu̬u̬ sais `kauga Har; kunass ma suvõl maka, kae aia`viĺjä, kae eläjiid Rõu; mul oĺl aiavärä˽ka lukuh Plv