Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 30 artiklit
hall2 aĺl g aĺli L K I Puh Kam San V(h-), alli L S/n (h)all Hi/ M T; all, `alli g `alli R(h- Kuu); komp aĺle- Kod Vil M
1. adj a. hall, värvitoon musta ja valge vahepeal ema kosel on `mustakas all Jõe; `lammass on `ninda `tuhkrust mend, vill keik all; `iire`karva `alli obune VNg; sie obone on `ruoste `karva `alli Lüg; vie `karva - -`alli; roda `muodi `alli Vai; lammaskarune aĺl; sedine aĺl udu vöttas viĺla ära Jäm; aĺl kut üljes Khk; `söuke aĺl vöi alli rebu obu Mus; aĺl kae on sool silma pεεl Kaa; undid ollid allid Muh; suitso `karva all Käi; aĺl paio ja punane paio ja remmelpaio `kasvavad `metsas Mar; määr on aĺl Kul; augu lina - - saab [ligunemisel] õbeda `karba aĺl; kurekarva aĺl vars nigu kuŕg Vig; Allim kui rot́t, `kallim kui kuldraha kot́t (silmast); `kosla munad oo nagu ane munad sinised allid Tõs; `pisksed aĺlid parmud Aud; `valge aĺl teene (seaharjas) PJg; uńdi `karva aĺl Tor; Aĺl obune roheliste aiste vahel = jõgi Hää; `lätlasi (sõgelasi) oĺli obese pää kallal kui üks aĺl (väga palju, tihedalt koos) Saa; meri täna üsna aĺl Ris; selg on tal (lestakalal) pia`aegu liiva `karva aĺl HMd; mõned oo mustad varessed, mõned aĺlid; vana aĺl jänes Hag; piimale tuleb kanastand kord `peale, nisuke aĺl libe kord Jür; ahad on allid linnud JõeK; aĺl lips `niuke ein, `niuke `aĺlikas rohelene, käib vikati alt läbi Tür; veked allid jäneksed Kad; aĺl kui kulu VJg; iire `karva aĺl luom Sim; kivide pial on aĺl sammel; aĺl rähn on vähä suuremb ku roheline rähn IisK; `ernid on `muste, `aĺlisid, sinisid Trm; rublatükiline aĺl [hobune]; aĺlid [kanad] nagu pilve sagarad Kod; vesi ka aĺl nigu taevaski; sinine riie on ära `pleekind, aĺlist läind Lai; Tuleb sissi ku aĺl unt (külmast) Trv; tuhaperä `karva aĺl; aĺl savi om `rohkep su̬u̬ savi; alli liiva maa; `lamba keele - - laia lehe, alt om vähä allip ja päält om rohelisep; alli pajodest kah saap `lu̬u̬ka; suurebe alli `rästse om obu `rästse. vähebe alli `rästse õigats laulu `rästse Krk; alli piĺve toove `vihma Hel; kõrvenu aĺl (pruunikashall) Nõo; `vaśklaistõ pesä om sääne haĺl nigu `paakõnõ inne Kan; alliʔ silmäʔ Krl; `taiva `karva haĺl Se || (inimese juustest, habemest jne) mul `läksivad juo usina `juuksed `alli VNg; üks `allis juuks pääs; mina ja vanamor õlema ka `allis juo, vanuss tieb kõik, paneb `alli ja ramu võttab `vällä; Mure tieb `mustast, ädä ajab `alli Lüg; pia `allis `õtsas; `kulmu `karvad `lähväd `alli; `Juuksed `allid kui õbe Jõh; `jiuksed `löiväd `allist Vai; abe lihab alliks Ans; Inimene jääb vanaks, abe öleni aĺl Pöi; all pεε `otsas Emm; see oo nii aĺliks läind jüstku va meegas Mär; aĺl piä, allid `juused Tõs; aĺl ja vana naa et mulla kord peal; abe lähäb allis PJg; `juuksed läksid aĺliks Tür; aĺli abemega vanames Iis; Ta on visa `maksmisega - - võid oodata ennest allist Trm; tämäl õli `juuksite siden `aĺla `karvu Kod; [juuksed] aĺlid nigu õbe; vanast piast lähvad `juuksed aĺlist; igavene vana ja aĺl Lai; pia aĺl ots - - kui `juussed `allid Plt; ta om nõnda aĺl kui üit́s kulu Hls; `auste `alli pääd ja kumarte kulupääd; miu juuss om aĺl, alli `juuse pähän Krk; `juusse läävä murega alliss Ran; miu nättäväst `olli temä esä aĺl Nõo; vana haĺl miherõibõʔ - - pää jo˽haĺl otsan Har; haĺliʔ habõnaʔ Se || piltl aĺl uńt tuleb `sisse [öeld kui] `külma `auru tuli `tarre Kod; see oli `enne muiste, vanal aĺlil aeal (väga ammu) Lai; Võbiseb alli mehe küüdsin (lõdiseb külmast) Trv; aĺl mi̬i̬s `akne taga joba (koidkust) Krk; siast `asja ei ole küll enne alli `taeva all nännu Hel; haĺl mi̬i̬śs küĺmä tu̬u̬, üldäss sügüselt Lut b. luitunud, värvitu; tuhm `Särgid `poistel `mustusest aĺlist läind IisR; Riie oo tükkis alliks ää leekind Kaa; näoss aĺl nagu kuĺatanud sein Kod; kui maea on seist mõne `aasta, siis katuss ja seinad, kõik on aĺlid Lai; vana inimene on aĺli `näoga, näost `otsa lõppend Plt; vili lää periss `näotuss nurme pääl, ärä kolaten, ärä `luitun, alliss lü̬ü̬ Krk c. tuhm, ähmane, ilmetu (pilk, vaade) käi magama, `silmad veda `allist juo VNg; sul on `silmad `allis pääs, sa õled pali `viina juond Lüg; `Aigel on ikke `allid `silmad Jõh; Omal silm aĺl peas, aga ikka ajaks veel [viina] `sisse Pöi; siĺmad on nii aĺlid peas, se akkab ikke surema Juu d. valge ja pimeda vaheapealne; hämar, sombune, pilves ilm on `alli juo, enämb ei nää Lüg; oomigu vaada `akna `pεεle, akab ju alliks `lööma, `koitu akab tegema Jäm; ilm läheb nenda allisk ja ähmuseks Khk; ilm akkas allisk ajama (pilve kirskuma) Mus; elm oo tänä naa aĺl, et üsnä varese `karba - - aga ei saja mette Mar; korra läks naa allisse, aga üüd `tõmmass jälle eledamass Mih; ilm oo aĺl ja ujus Aud; ilm on aĺl, `pilves, vihm tulekus Sim; taevas lähäb aĺlisse kik, päe nigu vivi̬ sihis `taevas ülebäl Vil
2. adj haljas, roheline; toores, valmimata – Khk Muh L pöld akkab `vörtsuma, akkab alliks minema, oras töuseb Khk; ruki ühna aĺl alles, `õitses tänini alles Muh; aĺl vili oo mes põle veel vanadlend mette Mih; kahe`kortsed odrad - - muist `valmis, muist allid; õõna pungad, aga tää ikke aĺl, kõva ja rohelene Tõs; ära lase last neid aĺlisi `marju `kiskuda Aud
3. subst hall loom a. hall hobune, veis pane sie vana all [vankri] ette Lüg; mine too aĺl `metsast ee Khk; aĺl on `aĺli `karva ärg Hag; `rautas aĺli ära Lai; pane allile ravva suhu Hel; olõ õi üt́s haĺl sõah õiʔ, sääl om mito (halle hobuseid sõjas ja lolle inimesi on palju) Se b. euf liik hülgeid – R Jäm Khk Mus Emm Khn Hää `alli `nahkadest tegime omale `pastlad Jõe; `hülged on kaht `seltsi, `viigarid ja `hallid Kuu; `allid `onvatta `nuorenna `üsna `valged VNg; vanad allid Khk; ned vähemäd [hülged] `üütässe mustud, teesed suurõd aĺlid Khn; aĺli liha aiseb Hää c. euf hunt vahi et sedä vana `alli `jälle ei tule pahandust tegemäie (öeld karjapoisile) Lüg; va aĺl käis `karjas, viis talle ää Hag d. täi siis oli meil neid `allisi, tead, mis `vaeva nee veel tegad Ans
4. subst halle riideid kandev isik `Kaimri allid (Kaimri küla meeste hüüdnimi) Jäm
5. euf kurat vana aĺl KJn
6. subst a. kartulisort vεhegeised allid Käi; `väikse alli olli nagu kivi killu, es ki̬i̬ `pehmes ka mitte Hls b. liik seeni `aĺle om jäĺle Kiĺgimäel paĺlu Ran
7. subst =
hallitus –
R Krk Har `enne `lähte `alli `ennegi kodond `ulkele tule;
mesilaise puu oli siest `alli `läinu VNg;
leib - - jääb vanast, viäb `alli juo - - `kuoriku vahed on `allis;
all tieb `kaljale paha mekki;
sa lähäd `viimast `alli juo siin oma `istumisest Lüg;
`riided ovad `alli `aisu täis, `allitanned;
terad `läksivad ome, `läksivad `alli Vai;
piim `tõmbab koa `alli IisK;
leväl lääp aĺl `sissi Krk;
riibuʔ haĺl päält ärä [
moosil]
, nigu haĺlitunu om Har 8. subst =
hall1 Kui aned meilt ää `lendvad, siis tuleb aĺl moha Pöi;
aĺl on maas;
kui esimine aĺl tuleb maha, siis võtab [
kartuli]
`pialsed ära;
juba akkavadki aĺlid `käima Lai 9. subst kae, silmahaigus –
S Hls alli `rohtu ma‿p tεε Jäm;
aĺl on silma `pεεle lasund Ans;
seda silma `alli leigatasse ka;
silmal aĺl pεεl, äi nεε änam mette;
`rihli `tuhka vanad inimised kaabitsesid kui `lamba silmal aĺl pεεl oli Khk;
allid silma munade pial Pöi;
kõlu silmä `pääle kasunu, kel aĺl pääle kasvap Hls Vrd halle2 10. subst suits, mahv suitsu Noris teisteld alli Emm; `Lõuna`tuńdis saab `jälle `aĺli `lasta Jür
11. piltl mis sa aad `alli (uskumatust jutust) Ote
ara1 ara Rei Var KJn; g ara Hää, gpl arade Rõn = haru1 Isa pani vigadi puuarade vahele; Sönniguorgi ara on loudaukse vahel `katki vaet Rei; Einaang `oĺli - - kolmearalene ~ kaks ara ja peial kolmas Hää; [Kaevuposti] arade `vaele `pańti lingupuu `käimä Rõn || aradest saadik (kubemeni) märg KJn
arakane araka|ne g -se Pha Jaa Pöi Muh = haruline1 siis saab kahearakane raud `senna otsa pääle `pandud [adra vandale], mis mulla `sesse lähäb Pha; kolme nelja arakane puu o taku argiks Pöi; arandil oo arakased lehed; nee linad o `mitme arakased, kolm neli aru ühe varre `otsas; tie oo kahe arakane, läheb `kahte aruse; kesk`paikas `olli [Muhu põllel] kahessa arakane mänd (ornament) Muh Vrd aarakane, arakas
haraline arali|ne Sa Rei L K M(-lin Krk) T(g -tse), arale|ne Sa L K, g -se; haralinõ g -dsõ, -tsõ Se, pl -tseʔ Kan a. = haruline1 me kutsume [orasheina] sii sörgrohuks, suur aralene pea on `otses Vll; uśsil on kahearaline keel suus Kul; aralene ja saŕviline känd Mär; mõni oo aralese koonega (lõua otsas on lohuke) Mih; kevadine lammas on araline (lahja, kondine) PJg; jõgi läks kahe araleseks Vän; Lõõg `oĺli kahearaline Hää; ma tegin neid (kootud tekke) igate `moodi, aralesi `roosisi ja Juu; `juukse otsad on aralised VJg; kahearalene ang oli, kolmas aru oli päkk Äks; araliste `kirjege `üüke Trv; kate araline puu ja `kangest `oksline Krk; [piibu] `vanduss `olli serände araline, piip `olli tõõse aru otsan ja vaŕs `olli tõõse aru otsan Nõo; ku lina om õrre, siss om ta aaraline, sis om tal paĺlu kugarid otsan Ote; põdrasarvõ haralitsõʔ Se || piltl tige, õel enne `vihma siis oo [kirbud] kõik naa aralised - - amustabad Mih b. subst üks araline (konn) oli `mõrdas, ei muud põlnd `ühti euf Kul; kas sul täna `ü̬ü̬ssi aralest (meesterahvast) käis ka KJn Vrd aarakline, haaraline, haragliganõ, arakline, haralik, haralikanõ, harglik, arglikanõ, hargline, hargõline, arkiline, arklik, arkline, harklikanõ, harõlikanõ, harõline
ara|vereline = arg1 aravereline kardab `kõiki `asju Lai; ara vereline inime ei `julge `üüsi `keiä üksindä KJn
hargiline argile|ne, -li|ne g -se L; -lene Pil; pl argilised Pha Kad(-ŕ-); hargili|ne g -tse Vas; aŕgile|ni g -dse Krl
1. =
haruline1 `juhtmed `olled sured argilised (
võrkude kuivatamisel)
Pha;
paneme antsid - - õunapuudele `alla - - suured argilesed puud `pandakse `alla Var || kalasabakiri, -muster (näit kangal, vööl) nisuke argilene [
kangas]
, nagu `väiksed argid sees Vig;
argilene `toimne Aud Vrd haraline,
argine,
arkiline 2. puuvankri osa a. esimese telje- ja rõukpaku vahele kinnituv haralise otsaga puu, mille harude vahele on pulgaga kinnitatud vankri vahepuu ots argilene seäl [
vankri]
all, laste oo koa seäl, pulgaga kinni Vig Vrd harakas,
hark b. vankri vahepuu toed, ristpuud –
Kse Vrd hargi|puu,
hark1,
hark|puu 3. harksaha rauapuu aŕksahal oo `vatna asemel argilene Kse
hargline `argli|ne g -se Puh Nõo Rõu/h-/ = haruline1 ei mia saa `lahku seda puut, to om nii `argline Puh; Säänest `harglist puud joht saa aiʔ pliidi `alla toppi Rõu Vrd haraline
harikanõ harika|nõ g -tsõ Urv, -dsõ Rõu = haruline1 vana harikanõ puu. tan om paĺlu sääntsit harikatsi puuäbäkit Urv; lina harikanõ, paĺlu kukkõ otsahn, paĺlu harrõ Rõu Vrd haraline, arikline
arina|kivi arina kivi Lüg Jõh = arin1
arukas2 arukas, pl -kad hrv = haruline1 arukas puu; arukad oksad Khk
-arukline -arukline MMg, pl -aruklidsõʔ Lei = haruline1 katõ aruklidsõʔ Lei
arvik3 arvi|k g -gu = haruline1 puud nönda arvigud, üksik mänd nönda arvik Khk
astel|puu = astel1 `astel puu on pitk kuus `jalga, `süüli puu, `sengä `mõedetasse, mitu `süüli saab Lüg Vrd asterik
ate ate g atte Trv Hel Ran San(atõ); atõʔ, pl attõ Se = ahe1 ate sat́te maha Trv; [pisuhänd] võt́s ku kahin atete sehen Hel; mes rehi `oĺli ülevän, tu̬u̬ `oĺli ate Ran; rihe ate San; atõʔ om kodo tu̬u̬d; attõ ni atusõ pańni üless Se
atlane `atla|ne g -se Lai Kod; -nõ g -dsõʔ Se = atlass1 koe `atlane ja lõime `atlane Lai; kolme niiegä on `atlane Kod
ea ea Rõn, eaʔ San Urv Rõu Vas = ega1 ea˽ńä˽nällätse iks ei olõvõ San; vanast oĺl, ea˽põrõhõlla olõ õ˽`puuki `eieʔ Urv; Ea˽sõ̭ss sängün määnest kot́ti es olõʔ, puha `paĺla˽rüä olõʔ; taa um herävälläʔ, ea˽taa õi˽maka õiʔ Rõu
ealdane `ealda|ne Lüg IisR Vig PJg(`ia-), `iäldä|ne Vig, g -se
1. vanune ühü `iäldäsed inimesed Vig;
minu `ealdane mees PJg Vrd eadlane 2. =
eakas1 Noh, ta on ikke üsna `ealdane inimene VNg eerdmä `i̬i̬rdmä, da-inf eerdaʔ = eerdama1 i̬i̬ŕd `ku̬u̬rma perve alaʔ; eeraʔ sa regi `ümbre Urv
eerusk1 eeru|śk g -ski Krk; eerośk Hls = eerus1 üit́s va eeruśk iki om tõine; va edeve eeruśk Krk
ehendäma ehendäma = ehtima1 Ehendäsima ka `lauba- ja pühäba`õhta `nuores `põlves ku külä `läksimä Lüg
ehitsämä ehitsämä, da-inf ehidäʔ = ehtima1 sääd jo hüvvi `rõivit `säĺgä. mis sa tan ehitsät, kohõ sa läät Lut
eiks = eks1 eiks sa siis jahenda viel `endast, ärä `ninda `kärmest mene VNg
eiss2 = eks1 ku˽tõrõldass kah, eiss olõ `vaiki ja kanata äräʔ Har
eita `eita = eit1 `eita, kalla piim kannust ää Muh
löntka löńtka = lönt1 löńtka, ei ole vanunu ega rõ̭õ̭sk (piimast) Krk
nugitama nugitama = nugistama1 Sen sia `täüdü ärä nugitada, `tuhlid neh said juo `otsa Kuu
piibuska piibuska IisR/`p-/ IisK = piibusk1 `Piibuskad on `lehmadele kevadel esimene toit IisR; piibuska, punase või pruuni kõrrega, pruuń õile õtsas, vaŕs kõige `õilega `kierab `alla `puole IisK
veebiliides
@ veebihaldur