Leitud 1 artikkel
ei ‹
v,
adv,
s›
1 ‹
v,
adv› ‹
muutumatuna verbi eitava kõne vormides, v.a käskiv kõneviis›
eitussõna, mis annab kogu lausele või küsimuse vastusele eitava sisu;
aitab väidet rõhutada, kinnitada või täpsustada Võrdle ära2en yks.1.p,
et yks.2.p,
ei yks.3.pemme mon.1.p,
ette mon.2.p,
eivät mon.3.p▪ temaga ei saa vaielda hänen kanssaan ei voi kiistellä
▪ lihtsalt aega ei olnud aikaa ei yksinkertaisesti ollut
▪ „Kas sa tuled ka?“ – „Ei“ ”Tuletko sinäkin?” – ”En”
▪ ei, see on pöörane ei, tämähän on mieletöntä
▪ sajad, ei, tuhanded hukkusid satoja, ei vaan tuhansia menehtyi
▪ ei mina ega keegi teine ole teie hädades süüdi en minä eikä kukaan muukaan ole syyllinen teidän ongelmiinne
2 ‹
adv›
esineb sisult jaatavates, täpsustavates lausetesen yks.1.p,
et yks.2.p,
ei yks.3.pemme mon.1.p,
ette mon.2.p,
eivät mon.3.p▪ Kas sa süüa ei taha? Etkö haluaisi syödä?
▪ aitan ikka, miks ei autanhan minä, miksipä en
3 ‹
s›
„ei“-sõna, „ei“-otsus;
eitav, negatiivne otsusei ‹
subst.›
▪ direktor ei ütle kiirustades „ei“ ühelegi uuele tegevusele johtaja ei kiirehdi sanomaan ei, kun uusia toimintoja ehdotetnaan
▪ vastuseks oli kindel ei vastauksena oli jyrkkä ei