?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 300 artiklit, väljastan 50
ahM
,
ahh1 ‹
interj› ‹
hrl lause algul›
väljendab ning rõhutab mingit tugevat tunnet (nt rõõmu, üllatust, tüdimust, pahameelt)(
ilmaisemassa iloa, yllättymistä, säikähdystä tms.)
oi,
voi,
ai,
haa,
noh,
ah vars. runok.▪ Ah, kuidas mulle see laul meeldib! Oi, miten pidän tästä laulusta!
▪ ah jaa, meelde tuli ai niin, muistui mieleen
▪ ah siis sellepärast haa, siis sen takia
▪ ahh, mul ükskõik noh, minulle samantekevää
▪ Ah või oma raha eest! Vai että ihan omalla rahalla!
2 ‹
adv›
küsilause lõpul kasutatav küsisõna;
ka mittearusaamist väljendav küsisõnakysymyslauseen lopussamitä,
vai,
täh ark.,
häh ark.,
hä ark.(
kysymyslauseen lopussa;
ilmaisemassa ymmärtämättömyyttä)
ai,
siis▪ Mida sa seal näed, ah? Mitäs sinä siellä näet, hä?
▪ Ahh – mis sa ütlesid? Ai mitä sanoit? / Siis mitä sanoit?
aimM
‹
s›
1 aimus, eelaimusaavistus,
ennakko|aavistus,
tunne▪ mingi aim nagu ütles, et täna ta tuleb jokin ennakkoaavistus kertoi, että tänään hän tulee
▪ ehkki maad katab lumevaip, on õhus kevade aimu vaikka maa on lumen peitossa, ilmassa on kevään tuntua
2 ‹
hrl osastavas›
ebamäärane kujutlus või käsitus millestkikäsitys,
mieli|kuva,
ennakko|käsitys,
vihi▪ veidike aimu mul sellest tööst siiski on jonkinlainen käsitys minulla kumminkin on tästä työstä
ajamaM
1 kedagi või midagi kuhugi liikuma sundima või liikuma panemaajaa▪ piletita sõitjad aeti bussist välja liputtomat matkustajat häädettiin bussista / liputtomat matkustajat ajettiin ulos bussista
▪ ajasin lapsed magama ajoin lapset nukkumaan
▪ tuul ajas paadi kaldast eemale tuuli ajoi veneen kauemmas rannasta
▪ liha aeti vardasse liha työnnettiin vartaaseen
▪ Aja püksid jalga! Pane housut jalkaan!
■
(oma keha või kehaosa teatud asendisse viies)kehon tai ruuminosan asennon ottamisesta–▪ ajas jalad harki otti haara-asennon; levitti jalkansa
▪ Aja ennast püsti! Nouse ylös!
■
(sõiduvahendi (või hobuse) juhtimise, ka sõitmise kohta)(
ajoneuvon ohjaamisesta, myös siinä matkustamisesta)
ajaa▪ ajas auto tee äärde ajoi auton tiensivuun
▪ teekäijale aeti otsa jalankulkijan päälle ajettiin
▪ Ajame võidu! Ajetaan kilpaa!
■
(taime kohta:) oma osi kasvatama(kasvista:) kasvattaa osiaan–▪ puu on juured alla ajanud puu on kasvattanut juuret
2 ‹
ka isikuta lauses›
mingit tundmust, meeleolu, seisundit, olukorda, muutust põhjustama, esile kutsumajonkin tunteen, tunnelman, tilan, tilanteen tai muutoksen aiheuttamiseen liittyvissä ilmauksissa–▪ iiveldama ajab tekee pahaa
▪ näkku valetamine ajas ta marru päin naamaa valehteleminen raivostutti häntä
▪ ära aja mind naerma älä naurata
▪ nii kurb lugu, et ajab nutu peale niin surullinen juttu, että itkettää
▪ sa ajad mind segadusse hämmennät minua
▪ viin on mehe hukka ajanud viina on vienyt miehen turmiolle
▪ aja see asi korda hoida se asia
3 ‹
ühendites›
(tegevuse kohta, kusjuures tegevusele osutab nimisõna)jonkin toiminnan yhteydessä–▪ mul on linnas asju ajada minulla on kaupungissa asioita hoidettavanani
▪ mingit äri ta ajab jotain liiketoimintaa hän pyörittää
▪ laps ajab jonni lapsi kiukuttelee
4 ‹
ühendites›
(rääkimise, kõnelemise kohta, kusjuures selle laadile osutab nimisõna)puhumisesta–▪ ajame pisut juttu rupatellaan vähän
▪ Ära aja jama! Älä horise! / Älä puhu pötyä!
▪ Ah, mis sa ajad! Älä viitsi!
■ ‹
ühendites›
(hääle, heli tekitamise kohta, kusjuures selle laadile osutab nimisõna)äänen tuottamisesta–▪ poiss ajab vilet poika viheltelee
▪ kõrvad ajavad pilli korvat soivat
5 ihukarvu raseerides eemaldama(
ihokarvojen poistamisesta)
ajaa,
ajella▪ ajab habet ajaa partansa / ajelee partansa
6 midagi endast eraldama või välja saatmaerittää tai erottaa jotain itsestään–▪ kuusk hakkas juba enne uut aastat okkaid ajama joulukuusesta alkoi varista neulasia jo ennen uuttavuotta
▪ pliit ajab suitsu hella savuttaa
7 ‹
ühendites›
(kellegi või millegi jälitamise, sellele järgnemise kohta, kusjuures selle laadile osutab nimisõna)(
jäljittämisestä, perässä pysymisestä tms.)
ajaa,
ajaa takaa,
jahdata,
seurata▪ koer ajab jänese jälgi koira seuraa jäniksen jälkeä
▪ kass ei viitsi hiiri taga ajada kissa ei viitsi ajaa hiiriä takaa
▪ tüdruk ajas raamatus näpuga järge tyttö seurasi sormella rivejä kirjassa
8 trassi, teed vms hrl otsesuunalist rajamatien, väylän tms. tekemisestä–▪ mutt ajab käike kontiainen kaivaa käytäviä
▪ läbi metsa on siht aetud metsän läpi on raivattu linja
▪ suusarada jäigi sisse ajamata hiihtolatu jäikin ajamatta
9 ‹
ühendverbi osana›
õmmeldes kinnitamakiinnittää ompelemalla–▪ ajas krae külge ja nööbid ette kiinnitti kauluksen ja ompeli napit
10 keetmise teel destilleerima;
utmatislata▪ kartulitest aetud piiritus perunoista keitetty pontikka / perunoista tislattu pontikka
▪ tökatit aeti kasetohust tököttiä hiiletettiin koivun tuohesta
akenM
‹
s›
1 hrl raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks hoone, sõiduki vms. seinas või laes;
selle raamid ja aknalaudikkuna▪ kass istus aknal ja jälgis mööduvaid inimesi kissa istui ikkunalla ja seurasi ohi kulkevia ihmisiä
■
(võimaluse kohta näha või pääseda kaugemale)ikkuna kuv.▪ Eesti on nii mõnegi Venemaa firma jaoks aknaks Euroopasse Viro on useille venäläisille firmoille ikkuna Eurooppaan
2 kindlate piiridega andmeesituse osa arvutiekraanilikkuna tietotekn.▪ brauseri akna ülaääres on menüüriba selainikkunan yläreunassa on valikkopalkki
3 kõnek vähemalt akadeemilise tunni või koolitunni pikkune vaba aeg loengute või koolitundide vahelhyppy|tunti,
vapaa|tunti yleisk.▪ täna on mul üks aken, sel ajal võiksimegi kohtuda tänään minulla on yksi hyppytunti, voisimmekin tavata silloin
alalM
‹
adv›
alles, säilinuna, talleltallella,
tallessa,
säilyneenä▪ toimivat süsteemi on aastaid alal hoitud toimivaa systeemiä on säilytetty vuosia
▪ mul on kõik su kirjad alal minulla on kaikki kirjeesi tällella / olen säilyttänyt kaikki kirjeesi
alla minema ‹
v›
1 allapoole liikumaliikkua alaspäin–▪ lähme alla värsket õhku hingama mennään alas haukkaamaan raitista ilmaa
▪ Ma ei saa trepist alla! En pääse alas portaita!
2 (tasemelt) alanema, langemalaskea,
pudota▪ suve lõpus lähevad hinnad alla kesän lopussa hinnat laskevat
▪ teeninduse tase on alla läinud palvelun taso on laskenut
▪ eelmisel aastal jäi kaal seisma ning tänavu on hakanud vaikselt alla minema viime vuonna paino pysyi samana ja tänä vuonna se on alkanut vähitellen pudota
3 [
kellel] ‹
hrl eitusega›
(söömise ja joomise kohta)‹
tav. kielteisissä yhteyksissä› (
syömisestä ja juomisesta)
mennä alas▪ nii sant oli olla, et ei läinud alla söök ega jook oli niin paha olla, että mikään ei mennyt alas, ei ruoka eikä juoma
▪ leivasupp mul alla ei lähe en pysty syömään leipäkeittojälkiruokaa
armasM
‹
adj›
1 armastatud, südamelähedanerakas,
kallis,
armas vars. ylät.▪ minu armas mees rakas mieheni
▪ mul on sinust nii palju armsaid mälestusi minulla on sinusta niin paljon rakkaita muistoja
▪ armsad asjad muudkui kogunevad rakkaita asioita aina vain kerääntyy
■
(väljendab pehmendavat, iroonilist suhtumist)armas iron.▪ meie armas koolivend valetab, nii et suu suitseb armas koulutoverimme valehtelee niin että korvat heiluvat
■
(pöördumisfraasides, nt kirja või kõne alguses)(
puhuttelusanana)
rakas,
hyvä▪ Tere jälle, armas sõber! Hei taas, rakas ystävä!
▪ Armas rahvas! Hyvät ihmiset!
2 poolehoidu äratav, kena, meeldiv;
lahke, südamliksoma,
suloinen,
herttainen▪ Antti on ju tegelikult sümpaatne ja armas inimene Anttihan on pohjimmiltaan sympaattinen ja herttainen ihminen
▪ armsa näoga neiu sieväkasvoinen tyttö
■
(koha, sündmuse vm kohta:) koduselt, mõnusalt mõjuv, hubaneviihtyisä,
miellyttävä,
kodikas▪ selline väike armas linnake sellainen viihtyisä pikkukaupunki
■
(viisakusväljendites)(
kohteliaisuusfraaseissa)
kultainen,
suloinen,
herttainen,
hyvä|sydäminen▪ Väga armas sinust, et tulid! Niin kultaista sinulta että tulit!
arvamaM
1 ‹
hrl järgneb et-kõrvallause›
oletama, tõenäoseks või usutavaks pidama, isiklikul hinnangul põhinema;
milleski teatud seisukohal olemaolla [
jotakin]
mieltä,
arvella,
luulla,
uskoa▪ teadlased arvavad, et üks kolp kuulus täiskasvanule ja teine noorukile tutkijat arvelevat, että toinen pääkalloista oli aikuisen ja toinen nuorukaisen
▪ perearst arvas, et mul võib mingi allergia olla perhelääkäri arveli, että minulla voisi olla jokin allergia
▪ nii arvan mina, teised ei pea ju nii arvama minä luulen niin, mutta muiden ei tarvitse olla samaa mieltä
▪ kassil arvatakse olevat üheksa hinge kissalla uskotaan olevan yhdeksän henkeä
▪ las nad elavad, nagu õigeks arvavad eläkööt he, kuten parhaaksi katsovat
■
arvates [
kelle]
kellegi arvamusel põhinedes, kellegi meelest[
jonkun]
mielestä, [
jonkun]
käsityksen mukaan▪ minu arvates pole sul õigus minusta sinä et ole oikeassa
▪ ta on enda arvates väga tähtis mees hän on omasta mielestään hyvin tärkeä mies
■
(ükskõiksust väljendades:) suvatsema, sobivaks või vajalikuks pidama(
ilmaistaessa yhdentekevyyttä)
haluta,
tahtoa▪ „Kuidas arvate,“ kehitati õlgu ”Kuten haluatte”, kohautettiin olkia
▪ tee, kuidas arvad tee miten tahdot
2 [
millest/kellest]
kellegi või millegi kohta hinnangut andmaolla [
jotakin]
mieltä [
jostakusta/jostakin],
arvioida [
jotakuta/jotakin],
arvostella [
jotakuta/jotakin]
▪ Mida arvate naistest, kes ise teile ligi ajavad? Mitä mieltä olette naisista, jotka tulevat itse lähentelemään teitä?
▪ Eestist arvatakse maailmas palju paremini, kui me ise endast mõtleme maailmalla on paljon parempi käsitys Virosta, kuin mitä itse itsestämme ajattelemme
3 (millegi põhjal) kellegi või millegi hulka määrama või vastu võtmasisällyttää tai katsoa kuuluvaksi johonkinlukea,
laskea▪ teda pole meie sajandi suurte kunstnike hulka arvatud häntä ei ole luettu vuosisatamme suuriin taiteilijoihin
▪ põhimeeskonda arvatud jalgpallur peruskokoonpanoon kuuluva jalkapalloilija
■
midagi (mingil alusel) arvestama, kokku lugemalaskea,
mitata▪ aega arvati vanasti nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise ennen vanhaan aikaa laskettiin viikkoina yhdestä merkkipäivästä toiseen
asiM
‹
s›
1 hrl olmega või tööga seotud tarbeese, vahend, riist vmstavara,
esine▪ terve tuba oli igasuguseid asju täis koko huone oli täynnä kaikenlaisia tavaroita
▪ pakkis oma asjad kokku ja läks minema pakkasi tavaransa ja lähti
▪ armastab ilusaid asju pitää kauniista tavaroista
■ ‹
hrl ainsuses›
materjal, aine;
söödav või joodavmateriaali, aine;
syötävä tai juotava–▪ igast asjast ei saa maja ehitada taloa ei voi rakentaa mistä vain
▪ peolaud oli uhke, tekkis tahtmine kõiki asju maitsta juhlapöytä oli komea, tuli halu maistaa kaikkea
■
kirjandus- või kunstiteoskirjallisen tai taiteellisen luomistyön tuoteteos,
työ▪ kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad taidenäyttelyssä häntä miellyttivät Vive Tollin työt
2 probleem, juhtum, nähtus, olukord või asjaoluasia,
seikka,
tapaus,
juttu▪ võttis koosolekul asja üles otti asian esiin kokouksessa
▪ ta ei saa paljudest asjadest üldse aru monia asioita hän ei ymmärrä lainkaan
▪ asja tuleb uurida asiaa pitää tutkia
▪ Kuidas ma küll nii lihtsa asja peale ei tulnud! Miten minä en hoksannut näin yksinkertaista asiaa!
▪ püüab asju paremas valguses näha yrittää nähdä asiat paremmassa valossa
▪ asi on hullem kui arvasime juttu on hullumpi kuin luulimmekaan
■
miski kellessegi puutuv;
(midagi tingiv) põhjus või vajadusjotakuta koskettava seikka;
jotakin edellyttävä tarve tai tehtäväasia▪ Mis on teistel sellega asja, millal mina oma töö valmis saan? Mitä se muille kuuluu, milloin minä saan työni valmiiksi? / ei se ole muiden asia, milloin minä saan työni valmiiksi
▪ Mis see sinu asi on? Mitä se sinulle kuuluu?
▪ Kas tulid niisama või oli sul asja ka? Tulitko muuten vain vai oliko sinulla asiaakin?
■
õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vmsasia,
oikeus|asia,
juttu,
oikeus|juttu▪ asi jõudis lõpuks kohtusse asia päätyi lopulta oikeuteen
■
kellelegi või millelegi omased omadused, olukord või situatsioon(
jollekulle tai jollekin luonteenomaisista ominaisuuksista, oloista tai tilanteista)
seikka,
piirreasian|laita,
tilanne▪ vanainimese asi - samm tönts, kuulmine kehv vanhuksen tilanne: kömpelö askel ja heikko kuulo
3 tegemist vajav töö või toimingasia,
homma ark.▪ mul on vaja linnas asju ajada minun on hoidettava asioita kaupungilla / minun pitää hoitaa hommia kaupungilla ark.
▪ selle asjaga pole kiiret sillä asialla ei ole kiirettä
4 miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, kasulikku vmskyllin hyvästä, kelvollisesta, hyödyllisestä tms.–▪ sellest käsikirjast küll asja ei saa siitä käsikirjoituksesta ei kyllä tule mitään
▪ pole tast asja kõnet pidama ei hänestä ole pitämään puhetta
▪ see raamat pole suurem asi se kirja ei ole kovin kummoinen
au1M
‹
s›
1 (kellelegi osaks saav) sügav austus, tunnustav lugupidaminekunnia,
arvo,
glooria kuv.▪ Au ja kiitus neile kõigile! Kunnia ja kiitos heille kaikille!
▪ auhinda ei mäleta, aga au oli suur palkintoa en muista, mutta kunnia oli suuri
▪ Au julgetele! Kunnia rohkeille!
■
auväärne võimalus, juhus jnekunnia▪ mul on au kuuluda sellesse perekonda minulla on kunnia kuulua tähän perheeseen
▪ on suur au olla valitud aasta parimaks sportlaseks on suuri kunnia olla valittu vuoden parhaaksi urheilijaksi
▪ Kristus loobus taevasest aust, et inimesi teenida Kristus luopui taivaallisesta kunniasta palvellakseen ihmisiä
■
lugupidamist, austust äratav isik, tegevus, nähtus vmskunnia▪ minu keel on minu au ja uhkus kieleni on kunniani ja ylpeyteni
■
auks [
kelle/mille]
millegi austamiseks või tähistamiseks[
jonkun/jonkin]
kunniaksi▪ juubeli auks toimuvad kontserdid Eesti suuremates linnades juhlan kunniaksi pidetään konsertteja Viron suuremmissa kaupungeissa
▪ perenaine on külaliste auks kohvilaua katnud emäntä oli kattanut kahvipöydän vieraiden kunniaksi
■
auga täiel määral (ja hästi), igas suhtes (hästi)kunnialla,
kunniallisesti,
hyvin▪ poisid tulid raskest seisust auga välja ja said kolm võitu pojat selvisivät kunnialla vaikeasta tilanteesta ja saavuttivat kolme voittoa
▪ maja pidas maavärinale auga vastu talo kesti maanjäristyksen kunnialla
2 (eetika kategooria);
kellegi hea nimi;
arusaamine enda väärtusest, subjektiivne autunnekunnia▪ perekonna au on rüvetatud perheen kunniaa on loukattu
▪ talupoja au talonpojan kunnia
■
van seksuaalne puutumatus, süütus, neitsilikkussukupuolinen koskemattomuusimpeys,
neitsyys yleisk.
ausaltM
‹
adv›
tõest ja õiglusest juhindudes, mitte valetades;
lepetest ja lubadustest kinni pidadesrehellisesti,
kunniallisesti,
rehdisti,
reilusti,
vilpittömästi▪ ütlen ausalt, et ei tea rehellisesti sanottuna en tiedä
▪ sisetunne käskis mul minna ja kõik ausalt üles tunnistada omatunto vaati minua menemään tunnustamaan kaiken rehellisesti
■
kõnek (ütlusena suhtluses:) (päris) tõesti, tõsijutttodella,
tosi▪ „Kaisa olevat abiellunud.“ – „Ausalt?“ – Kaisa kuuluu menneen naimisiin. – Ihanko totta?
eba|reaalneM
olukorda, tegelikkust arvestades teostamatu, saavutamatu vms Vastand reaalneepä|realistinen▪ tähtaeg oli ilmselt ebareaalne määräaika oli selvästi epärealistinen
■
tegelikult mitteeksisteeriv, näiv, ebatõeline (vastandina tõelisele, tegelikule) Vastand reaalneepä|todellinen,
kuvitteellinen,
mieli|kuvituksellinen,
irreaalinen▪ mul oli tunne, nagu oleksin kusagil ebareaalses maailmas tuntui kuin olisin ollut jossakin mielikuvitusmaailmassa
Seotud sõnad eba|reaalsus ‹
s›
epä|realistisuusepä|todellisuus
eestM
‹
adv›, ‹
postp› [
mille]
1 liikumise või esikülje suunast, eestpoolt küljest Vastand tagantedestä▪ maja eest on lumi roogitud lumi on luotu talon edestä
▪ pluus on eest märg pusero on edestä märkä
▪ pani mul tee eest kinni sulki tien edestäni
▪ kusagilt eest kostab nuttu jostakin edestäpäin kuuluu itkua
▪ buss oli puupüsti täis, hädavaevu saime eest peale bussi oli täpötäynnä, pääsimme juuri ja juuri etuovesta sisään
■
esiküljelt, esipoolelt ära (oma otstarvet täitmast);
küljest äraetupuolelta (täyttämästä tehtäväänsä);
irtoamisesta–▪ võttis prillid eest otti silmälasit päästä
▪ nööp tuli eest ära nappi irtosi
2 (eestpoolt) takistamast, segamast ärapois tieltäedestä▪ Mine eest! Mene pois edestä!
▪ Astuge eest ära! Menkää pois edestä!
3 kättesaamist, tabamist vältida püüdes kellestki kõrvale või kaugemalepakenemisesta, karkaamisesta–▪ üks ajas taga, teised jooksid eest yksi ajoi takaa, toiset juoksivat karkuun
4 (hrl ühenduses verbiga leidma:) varem kohal, ees olevana, varem olemas(tav. verbin leidma yhteydessä:) jo aiemmin paikalla olemisesta–▪ kui randa jõudsime, leidsime sealt palju inimesi eest kun pääsimme rantaan, siellä oli jo paljon ihmisiä
5 varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääbaiemmin itselle ottamisesta, niin että joku toinen jää ilman–▪ varasemad tulijad napsasid paremad kohad eest ära ensinnä tulleet nappasivat parhaat paikat
▪ kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale nopeimmat kahmivat parhaat palat itselleen
6 teatud aeg tagasisitten▪ õnnetus juhtus poole tunni eest onnettomuus tapahtui puoli tuntia sitten
▪ paari aasta eest polnud siin ühtki maja pari vuotta sitten täällä ei ollut yhtään taloa
▪ pidin juba kuu aja eest kodus olema minun piti olla kotona jo kuukausi sitten
7 kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vmssaamasta päätöstä joltakulta, antamasta selvitystä jollekulle, jonkun puheilta tms.–▪ poissi veeti ühe komisjoni eest teise ette poikaa kuljetettiin toimikunnasta toiseen
8 asemel, samaväärse asendajanaasemesta, sijastaedestä,
puolesta▪ Kes selle töö sinu eest ära teeb? Kuka sen työn sinun edestäsi tekee?
▪ ema vastas lapse eest äiti vastasi lapsen puolesta
▪ riis on Jaapanis nii leiva kui kartuli eest riisi korvaa Japanissa niin leivän kuin perunankin / riisiä syödään Japanissa niin leivän kuin perunankin sijasta
■
kellegagi või millegagi võrdseltyhtä paljon kuin joku tai jokin, jotakuta tai jotakin vastatenedestä▪ vägilane sõi kümne mehe eest sankari söi kymmenen miehen edestä
▪ muidu vaikne poiss, aga tööd rabab mitme eest muuten hiljainen poika, mutta raataa usean edestä
9 vastu (andes või saades);
väärtusesjollakin, jotakin vastaan (antaessa tai saadessa);
jonkin arvosta–▪ sentide eest ei saa midagi senteillä ei saa mitään
▪ andis kutsikad ära sümboolse tasu eest antoi koiranpennut symbolisella hinnalla
▪ ega ma siis aitäh eest pool päeva tööd teinud en minä tehnyt töitä puolta päivää vain saadakseni kiitoksen
▪ kaupa on siin praegu 500 euro eest tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron arvosta; tässä on tällä hetkellä tavaraa 500 euron edestä
10 osutab sellele, kelle või mille suhtes midagi tehakse või miski toimub-sta/-stä,
puolesta▪ ilmajaam hoiatas tugeva tuule eest sääasema varoitti voimakkaasta tuulesta
▪ Suur tänu abi eest! Suuret kiitokset avusta!
▪ kassi eest hoolitseb laps lapsi huolehtii kissasta
▪ Kes vastutab projekti juhtimise eest? Kuka vastaa projektin johtamisesta?
▪ võitleb põlisrahvaste õiguste eest taistelee alkuperäiskansojen oikeuksien puolesta
▪ lõunasöögi eest pidi igaüks ise maksma lounas piti jokaisen maksaa itse
■
osutab põhjusele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vmsvuoksi,
takia▪ läks pangaröövi eest vangi joutui vankilaan pankkiryöstön vuoksi
ega kedagi(erilise tähenduseta, üksnes rõhutab eelnevat väidet)vailla erityistä merkitystä, painottamassa edeltävää väitettä–▪ pole mul miljoneid fänne ega kedagi minulla ei ole miljoonia faneja eikä mitään
elatamaM
kellegi eest majanduslikult hoolt kandmaelättää▪ kirjutamisega on ennast raske elatada kirjoittamisella on vaikea elättää itseään
▪ kui kaotan töö, pole mul millegagi last elatada jos menetän työni, minulla ei ole mitään millä elättää lapseni / jos menetän työni, en pysty elättämään lastani
enese|keskneM
ennast keskpunkti asetav, iseenesest lähtuvitse|keskeinen,
minä|keskeinen,
egosentrinen▪ mul on jäänud mulje, et ta on liiga enesekeskne olen saanut sellaisen vaikutelman, että hän on liian itsekeskeinen
Seotud sõnad enese|kesksus ‹
s›
itse|keskeisyys,
minä|keskeisyys,
egosentrisyys
ergasM
‹
adj›
1 vaimult virge, kiire ja teranevireä,
pirteä,
eloisa,
reipas,
valpas▪ teemade pidev muutumine hoiab erksana ka tegijaid aiheen jatkuva vaihtuminen pitää myös tekijät vireinä
▪ ergas mõistus terävä järki
■
(une kohta:) kerge, kergesti katkev(
unesta)
kevyt▪ kaasa on mul erksa unega puolisoni on kevytuninen
2 (valguse kohta:) tugevalt, selgelt valgust kiirgav, säravalt, silmipimestavalt hele(
valosta)
kirkas,
heleä,
räikeä▪ lõin silmad lahti erksas päevalguses avasin silmäni kirkkaassa päivänvalossa
■
(värvi kohta:) puhta, silmatorkava värvitooniga(
väristä)
kirkas,
heleä,
raikas,
räikeä▪ maalid on küllalt erksate värvidega taulujen värit ovat verraten kirkkaat
■
(häälelt) väljendusrikas, ilmekas(ääneltään) ilmaisuvoimainen, ilmeikäseloisa▪ Vilma hääl on ergas ja terav Vilman ääni on eloisa ja terävä
eri|arvamusM
erinev, lahkuminev arvamus või seisukohteriävä mielipide,
eriävä kanta▪ mul on õigus jääda eriarvamusele minulla on oikeus olla eri mieltä / minulla on oikeus pitää eriävä mielipiteeni
esinemis|palavikM
närvipinge või erutus, mida põhjustab kellegi ees avalik esinemineesiintymis|kuume,
esiintymis|jännitys,
ramppi|kuume▪ lavale minnes oli mul kerge esinemispalavik sees näyttämölle noustessa tunsin hienoista ramppikuumetta
ette heitma[
kellele,
mida]
etteheiteid tegema;
millegi puudusi, vigu esile toomamoittia [
jotakuta,
jostakin],
nuhdella [
jotakuta,
jostakin],
kritisoida [
jotakuta,
jostakin],
syyttää [
jotakuta,
jostakin]
▪ USA heidab oma liitlastele ette, et .. Yhdysvallat moittii liittolaisiaan siitä, että...
▪ talle heideti ette lohakust häntä nuhdeltiin huolimattomuudesta
▪ mul polnud kellelegi midagi ette heita minulla ei ollut mitään kritisoitavaa kenestäkään
ette kasvatama ‹
v›
1 taimedel enne väljaistutamist potis kasvada ja areneda laskmasiemenen kasvattamisesta taimeksi sisällä (ennen kasvupaikalle istuttamista)esi|kasvattaa▪ kapsaistikud kasvatatakse ette kas kasvuhoonetes või taimelavades kaalintaimet esikasvatetaan joko kasvihuoneessa tai kasvilavassa
2 (kõhu, habeme kohta:) (suureks, pikaks) kasvada laskma(
antaa kasvaa, esimerkiksi parran, viiksien, vatsan)
kasvattaa▪ mul õnnestus kasvatada ette mingid vuntsid, aga habemega olid lood küll kehvad onnistuin kasvattamaan jonkinnäköiset viikset, mutta parran suhteen tilanne oli kyllä huono
grammM
‹
s›
massi mõõtühik, 0,001 kg○
lühend ggramma■ ‹
adverbilaadselt, eitusega›
(väheseks, ebapiisavaks peetava asjaolu kohta:) üldsegi, natukestki, sugugi‹
adverbin tapaan, kielteisissä yhteyksissä›
hiukka,
hiven,
tippa▪ mul pole grammigi muusikalist haridust minulla ei ole hiukkaakaan musiikillista sivistystä
▪ mina ei usu sensitiividesse mitte üks gramm en usko kaukoparantajiin tippaakaan
■
kõnek (alkoholi kohta)(
alkoholista)
–▪ artiklite kirjutamine on välistatud, kui grammid on sees artikkelien kirjoittaminen ei tule kysymykseen, jos on promilleissa
▪ ma võtan ainult sünnipäevadel ja peietel, kuid ainult 200 grammi otan ainoastaan syntymäpäivinä ja hautajaisssa, mutta vain 2 desilitraa {viinaa}
hakkamaM
1 [
mida tegema] ‹
ka isikuta lauses›
mingi tegevuse juurde asuma;
midagi, mingit uut olukorda alustamaalkaa [
tehdä jotakin],
ruveta [
tekemään jotakin],
ryhtyä [
tekemään jotakin],
puhjeta▪ kõik hakkasid naerma kaikki alkoivat nauraa; kaikki puhkesivat nauruun
▪ päevad hakkavad pikenema päivät alkavat pidetä
▪ hakkame tööle ryhdytään työhön
▪ vihma hakkas sadama alkoi sataa vettä
■
mingisse ametisse, tööalale, olukorda asumaruveta▪ ooperisolist kaotas töö ja hakkas vabakutseliseks oopperasolisti menetti työnsä ja rupesi freelanceriksi
▪ onupoeg hakkas taimetoitlaseks serkkupoika rupesi kasvissyöjäksi
■
algama, peale hakkamaalkaa▪ etendus hakkab kell seitse esitys alkaa seitsemältä
2 ‹
ka isikuta lauses›
väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimistalkaa,
tulla▪ mul hakkas hirm minua alkoi jänistää / aloin pelätä / minut valtasi pelko
▪ haigest kassipojast hakkas kahju sairasta kissanpentua kävi sääliksi; tuli sääli kipeää kissanpentua
▪ kui külm hakkas, läksime tuppa kun tuli kylmä, menimme sisään
3 millestki kinni võtma, kinni haaramatarttua,
iskeä▪ kala hakkas lõpuks õnge lopulta kala tarttui onkeen
▪ krants hakkas säärde rakki iski hampaansa sääreen
4 mõjuma, toimima, mõju avaldamatarttua▪ ületöötamine hakkab tervisele ylirasitus käy terveydelle
▪ ninna hakkas üks tuttav lõhn nenään tarttui tuttu tuoksu
▪ ema ärevus hakkas ka lastesse äidin kiihtyneisyys tarttui myös lapsiin
■
millekski suuteline, küündiv olemaolla johonkin kykeneväinen, pystyä johonkin–▪ minu mõistus selle peale ei hakka minun älyni ei sitä oivalla
5 kõnek,
van sobiv, kõlblik olemasopia yleisk.,
olla sopiva yleisk.▪ see kleit ei hakka mulle üldse tämä mekko ei sovi minulle lainkaan
haru|harvaM
väga, haruldaselt harva või üksikutel juhtudelani harvoin▪ ta käib mul haruharva külas hän käy luonani kylässä ani harvoin
haudM
‹
s›
1 koht surnu matmiseks, hrl maasse kaevatud süvend;
hauaküngashauta▪ viisin lähedaste haudadele lilli vein kukkia läheisteni haudoille
■
(surma, lõpu kohta)kuolemisesta, lopustahauta kuv.▪ nüüd on see võlg mul kaelas hauani nyt tämä on minulla niskassani hautaan saakka
2 sügav koht veekogus, hrl jõessyvä kohta vesistössä, tav. joessasuvanto,
suvanto|kohta▪ sügavate haudadega jõgi joki, jossa on syviä suvantoja
heaM
1 ‹
adj›
meeldivat tunnet tekitav, rõõmu või rahulolu esile kutsuv Vastand halb,
pahahyvä▪ mõni päev toob halbu, teine häid uudiseid toinen päivä tuo huonoja uutisia, toinen hyviä
▪ selles restoranis on alati head söögid-joogid tuossa ravintolassa on aina hyvät ruoat ja juomat
▪ emal on poja edusammude üle hea meel äiti on iloinen pojan edistysaskeleista
▪ jõuluvana küsis: „Kas siin häid lapsi on?“ joulupukki kysyi: "́Onko täällä kilttejä lapsia?”
■ ‹
adj›
sõbralik ja lahke, positiivsete omadustega, moraalselt väärtuslik Vastand halb,
pahahyvä▪ küll sul on ikka hea naine onpa sinulla hyvä vaimo
▪ riikidevahelised head suhted valtioiden väliset hyvät suhteet
▪ ole hea tüdruk, ära kiusa väiksemaid ole kiltti tyttö, älä kiusaa pienempiä
■
lähedane või intiimnehyvä▪ ta on mu hea kolleeg, julgen kindlasti abi paluda hän on hyvä kollegani, varmaankin uskallan pyytää apua
▪ igaühel peaks mõni väga hea sõber olema jokaisella pitäisi olla muutama erittäin hyvä ystävä
2 ‹
adj›
oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav Vastand halbhyvä▪ uues filmis teevad kaasa väga head näitlejad uudessa elokuvassa ovat mukana erittäin hyvät näyttelijät
▪ mul on üsna hea tervis minulla on aika hyvä terveys
▪ tema head maitset tasub usaldada hänen hyvään makuunsa on syytä luottaa
▪ heast kangast ülikond hyvästä kankaasta tehty puku
▪ poisil on head kombed pojalla on hyvät tavat
▪ see on tõeliselt hea raamat se on todella hyvä kirja
■ ‹
s›
„rahuldavast“ kõrgem hinne (4), hrl koolisarvosanahyvä,
hyvät tiedot■ ‹
adj›
mingis suhtes soodus, kasulik või sobivhyvä▪ tänu heale juhusele leidsin uue töökoha onnellisen sattuman kautta löysin uuden työpaikan
▪ väga hea, et sa tulid erittäin hyvä, että tulit
3 ‹
adj›
mugav, lihtne ja kergehyvä▪ Sul hea naerda! Hyvä sinun on nauraa!
▪ jalgrattaga on hea koolis käia pyörällä on hyvä käydä koulussa
4 ‹
s›
miski väärtuslik, hinnatav, meeldiv või kasulikhyvä▪ võitlus hea ja kurja vahel taistelu hyvän ja pahan välillä
▪ tema kohta olen ma ainult head kuulnud olen kuullut hänestä ainoastaan hyvää
▪ katsuks õige heaga läbi ajada jos yritettäisiin tulla toimeen hyvällä
▪ Mis hea pärast ma peaksin talle andestama? Mistä hyvästä minun pitäisi antaa hänelle anteeksi?
5 ‹
adj›
(kogust, kvantiteeti, hulka märkivalt või rõhutavalt:) rohke, tugev või suurhyvä▪ mitu head aastat tagasi monen monta vuotta sitten
▪ mul oli teiste ees hea edumaa minulla oli hyvä etumatka muihin
■ ‹
omadussõna vm sõna ees›
kõnek (intensiivistab sellega väljendatut:) üsna, võrdlemisivahvistussanana–▪ hilinesin hea mitu korda myöhästyin aika monta kertaa
6 ‹
adj›
murd (suuna kohta:) parem Vastand kura(
suuntaan viittaamassa)
oikea yleisk.
helgeM
‹
adj›
(värvi, valguse kohta:) (rõõmsalt) hele ja selge(
väristä, valosta:)
heleä,
kirkas▪ kunstniku maalid on heledates ja helgetes toonides taiteilijan maalausten sävyt ovat kirkkaita ja heleitä
▪ nägin enda ümber säravat helget valgust näin ympärilläni loistavaa heleää valoa
■
(meeleolu, tundmuste kohta:) õnnelikuks, rõõmsaks tegev(
mielialasta, tunteista:)
seesteinen,
valoisa kuv.▪ lapsepõlve helge mälestus onnellinen lapsuusmuisto / seesteinen lapsuusmuisto
▪ eilne võit oli tänavuse hooaja esimene helge hetk eilinen voitto oli tämän kauden ensimmäinen valoisa hetki kuv.
▪ hinge jäi helge tunne jäi onnellinen tunne
■
(mõistuse kohta:) terane ja arukas, lahtise mõistusega(järjestä:) terävä–▪ mul on professorile sobiv helge mõistus minulla on professorille sopiva terävä pää
▪ kõikides koolides on nii helgeid kui ka vähem helgeid päid kaikissa kouluissa on sekä niitä, joilla on terävä pää, että niitä, jotka eivät ole niin välkkyjä
Seotud sõnad helgelt ‹
adv›
valoisanvaloisasti,
seesteisestihelgus ‹
s›
seesteisyys,
onnellisuus
hellitus|nimiM
hüüdnimi, mida kasutatakse näitamaks, et keegi või miski on armaslempi|nimi,
hellittely|nimi▪ Topi on Toivo hellitusnimi Topi on Toivon lempinimi
▪ mul on oma arvutil hellitusnimi, mida kasutan kodus ja teistele ei ütle tietokoneellani on hellittelynimi, jota käytän kotona enkä kerro muille
hirmM
‹
s›
1 [
mille ees,
millest]
erutusseisund, mida põhjustab selgesti tajutav oht, suur kartuspelko [
jotakin kohtaan],
kauhu,
kammo,
pelon|tunne▪ mul on hirm minua pelottaa
▪ mind valdas halvav hirm lamaannuttava pelko valtasi minut / lamaannuin kauhusta
▪ kaunitar tundis kohutavat hirmu vananemise ees kaunotar tunsi suunnatonta pelkoa vanhenemista kohtaan
▪ sõjahirm sodan pelko
▪ laps väriseb hirmust lapsi vapisee pelosta
▪ ajasin talle hirmu peale pelästytin hänet
▪ tal pidi hirmust süda seisma jääma hänen sydämensä oli pysähtyä pelosta
■
hirmuks hirmutamiseks[
jonkun]
kauhuksi▪ rahulolematu töötaja lasti teiste hirmuks kohe lahti tyytymätön työntekijä irtisanottiin toisten kauhuksi välittömästi
2 hirmuäratav olend või esepelottava olento tms.kauhu,
kauhistus,
hirmu▪ see koer on meie tänava hirm se koira on katumme kauhu
■
hirmuvalitsus;
nuhtlus, (kehaline) karistushirmu|valta,
terrorikuritus,
rangaistus▪ pätikamp hoidis tervet küla hirmu all roskajoukko piti koko kylää hirmuvallan alla
▪ isa jagas lastele nii hirmu kui armu isä antoi lapsille sekä kuritusta että rakkautta
hunnikM
‹
s›
hulk ühtekokku või üksteise otsa kuhjatud esemeid või mingit ainetkasa,
röykkiö,
vuori,
läjä ark.▪ liivahunnik hiekkakasa
▪ killustikuhunnik sepelikasa
▪ hunnikusse koguma koota kasaksi
▪ nurgas vedelesid musta pesu hunnikud nurkassa lojui likapyykkivuoria
■
(roojahunniku kohta)uloste|kasa,
läjä ark.▪ ta tegi oma hunniku põõsa alla hän teki ulostekasansa pensaan juureen
■
hunnikus (väljendites tihedalt koos olemise kohta)yhtenä kasana,
yhtenä rykelmänä,
kasassa▪ kanad trügisid hunnikus õuele kanat tungeksivat yhtenä kasana pihalle
■
hunnikusse (väljendites tihedalt koos olemise kohta)yhdeksi kasaksi,
yhdeksi mytyksi,
kasaan▪ mees vajus nurka hunnikusse (kägarasse, kokku) mies vajosi nurkkaan yhdeksi mytyksi
■
piltl (suure hulga kohta)kasa,
röykkiö,
tukku▪ pärast jõule on mul kodus hunnikute viisi asju joulun jälkeen minulla on kotona kasapäin tavaraa
▪ ma ostan selle hunniku raha eest maja ostan sillä rahakasalla talon
huviM
‹
s›
1 [
mille vastu]
soov, tahtmine midagi teada saada või tundma õppida;
millegi harrastaminemielen|kiinto [
johonkuhun/johonkin,
jotakuta/jotakin kohtaan],
kiinnostus [
johonkuhun/johonkin,
jotakuta/jotakin kohtaan],
viehtymys [
johonkuhun/johonkin]
[
jonkin]
harrastus, [
jonkin]
harrastaminen▪ olen Idamaade filosoofia vastu kogu aeg huvi tundnud olen aina ollut tuntenut kiinnostusta itämaiseen filosofiaan
▪ väike huvi mul on minulla on hieman kiinnostusta
▪ jään huviga ootama jään mielenkiinnolla odottamaan
▪ spordihuvi urheiluharrastus
▪ kunstihuvi taideharrastus
■ [
mida teha]
tahtmine, soov midagi tehahalu,
tahto,
tavoite▪ tema huvi on kirikutüli lahendada hänen tavoitteenaan on ratkaista kirkkoriita
2 huvid pl see, mida keegi taotleb, hrl kasu vm soodsad asjaoludetu yks.,
intressi yks.,
pyrkimys yks.,
pyyde tav. mon.▪ selline seadus rikuks valijate huve sellainen laki loukkaisi äänestäjien etuja
▪ mul on omad huvid ka kaubanduses minulla on intressejä myös kaupan alalla
▪ finantshuvid taloudelliset intressit
▪ julgeolekuhuvid turvallisuuspyrkimykset
■
huvides [
kelle/mille]
kellegi, millegi kasuks või hüvangukshyväksi,
eduksi,
hyödyksi,
vuoksi▪ Kelle huvides see toimus? Kenen hyväksi se koitui?
▪ võistlemine keelatakse tervise huvides kilpaileminen kielletään terveyssyistä
hõiskamaM
rõõmsaid, helehäälseid hüüdeid, hõikeid kuuldavale tooma;
sel viisil midagi teatamahihkua,
huudahdella,
hihkaista▪ rahvas hõiskas ja laulis kaasa ihmiset hihkuivat ja lauloivat mukana
▪ minu õnneloos, hõiskas ta mulle onnenarpani, hihkaisi hän minulle
■
oma sisemuses rõõmustama, millestki vaimustuses olemariemuita sisimmässään, olla innoissaan jostakin–▪ süda lausa hõiskab suurest rõõmust sydän vallan riemuitsee
▪ Hing hõiskab, sest aasta kõige ilusam aeg on käes! On vuoden kaunein aika ja sielu riemuitsee!
■
(lindude häälitsemise või muusikariistade heleda, rõõmsalt kõlava heli kohta)linnunlaulusta tai soitinten heleästä, iloisesta äänestä–▪ ööbikud hõiskavad satakielet laulelevat
▪ pulmamarsi fanfaarid hõiskavad häämarssin fanfaarit soivat
▪ lubage mul trummide põrisedes ja trompetite hõisates esitleda selle hooaja võitjat sallikaa minun rumpujen päristessä ja trumpettien soidessa esitellä tämän kauden voittaja
häda|olukordM
hrl inimese tervisele või heaolule suurt riski põhjustav, kiiret sekkumist vajav olukordhätä|tilanne,
hätä|tila,
hätä|paikka ark.▪ mul on sind ülikiirelt vaja, praegu on hädaolukord tarvitsen sinua heti, nyt on hätätilanne
▪ riigi idaosas kuulutati paduvihmade tõttu välja hädaolukord maan itäosaan julistettiin hätätila rankkasateiden vuoksi
hääM
‹
adj›
lõunaeestiline sõnakuju sõnast „hea“etelävirolainen muoto sanasta ”hea”hyvä▪ mul on igati hää meel selle üle minulla on siitä kaikin puolin hyvä mieli
▪ oma kana muna on muidugi hää omien kanojen munat ovat tietenkin hyviä
Seotud sõnad häädus ‹
s›
hyvyys
iga|suguneM
‹
adj›,
iga|sugu ‹
adj› ‹
indekl›
igat liiki, kõige erisugusemat liiki või laadikaiken|lainen,
kaiken|moinen,
monen|lainen▪ te rääkisite igasuguseid asju puhuitte monenlaisia asioita
▪ eriti suurt huvi tundis ta igasuguste masinate vastu hän oli erityisen kiinnostunut kaikenlaisista koneista
▪ mul on olnud igasugu hulle unistusi minulla on ollut kaikenlaisia hulluja unelmia
■
mis tahes, ükskõik milline, määratlemata omadustegamillainen tahansa,
millainen hyvänsä,
millainen vain▪ selleks ei kõlba igasugune riie, vaid ainult linane siihen ei kelpaa millainen kangas tahansa, ainoastaan pellavainen
■ ‹
jaatavates lausetes koos sisulise eitusega, keeluga vms›
(midagi välistavalt:) vähimgi, väiksemgikaikki mahdollinen,
vähäisinkin▪ tuisk hävitas igasugused jäljed pyry peitti kaikki mahdolliset jäljet
▪ ta oli kaotanud igasuguse huvi meie vestluse vastu hän oli menettänyt vähäisimmänkin mielenkiinnon keskusteluamme kohtaan
■ ‹
s›
(kahtlaseks peetava inimese kohta)(
epäilyttävän oloisesta ihmisestä)
kaiken|lainen ‹
adj.›,
kaiken|moinen ‹
adj.›,
kaiken|karvainen ‹
adj.›
usein halv.▪ siin liigub ringi igasuguseid täällä liikuskelee kaikenmoista väkeä
iidolM
‹
s›
1 erilise austamise või jumaldamise objektidoli▪ teismeliste iidol teini-ikäisten idoli
▪ mul pole kunagi olnud iidoleid, kelle järgi tegutseda minulla ei koskaan ole ollut idoleita, joita jäljitellä
2 jumalat kujutav skulptuur või nikerdisjumalaa kuvaava veistos tai (puu)esinejumalan|kuva▪ valitseva võimu käsul asuti hävitama kõiki väärusuliste iidoleid Afganistanis vallassa olevan hallinnon käskystä Afganistanissa alettiin hävittää kaikkia vääräuskoisten jumalankuvia
illustreerimaM
1 teksti juurde pilte, jooniseid vms tegema, teksti nendega varustamakuvittaa,
illustroida▪ rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud algteadmistega õmblejaile runsaasti kuvitettu kirja on suunnattu alkeet osaaville ompelun harrastajille
2 selgitavaid näiteid esitamahavainnollistaa,
selventää,
illustroida▪ lubage mul oma mõtet illustreerida sallikaa minun havainnollistaa ajatustani
inter2M
‹
s›
kõnek internaatasuntola yleisk.▪ mul oli Tartu äärelinnas üürikorter, kuid rohkem liikusin ringi Pälsoni vanas intris minulla oli vuokra-asunto Tarton laitakaupungilla, mutta pyörin enemmän Pälsonin vanhassa asuntolassa
jagamaM
1 tükkideks või (mõttelisteks) osadeks tegemajakaa,
osittaa,
pilkkoa,
paloitella,
lohkoa▪ jagasime õuna neljaks jaoimme omenan neljään osaan
▪ aasta on jagatud 12 kuuks vuosi on jaettu 12 kuukauteen / vuosi jakautuu 12 kuukauteen
■
rühmadeks liigitamajakaa,
jaotella,
ryhmitellä,
lajitella▪ häälikud jagatakse täishäälikuteks ja kaashäälikuteks äänteet jaotellaan vokaaleiksi ja konsonanteiksi
■
mitmele või paljudele midagi (osade kaupa) andmaantaa (osia jostakin) useallejakaa,
jaella▪ lastele jagati kaardid ja mäng võis alata lapsille jaettiin kortit ja peli voi alkaa
▪ riik jagas järjekordseid teatripreemiaid valtio jakoi perinteiset teatterialan palkinnot
▪ vanaisa armastas õpetussõnu jagada isoisä jakoi mielellään viisauden sanoja
2 antud arvu teatav arv kordi vähendama Võrdle korrutama (
2. täh)
jakaa mat.▪ kümme jagada kahega on viis kymmenen jaettuna kahdella on viisi
3 ühiselt kasutama või omama;
kellelegi enda omast osa loovutamakäyttää tai omistaa jotakin yhteisesti;
antaa jollekulle omastaanjakaa▪ ülikooli ajal jagasin korterit hilisema õppejõuga yliopistoaikoina jaoin asunnon myöhemmän yliopistonopettajan kanssa
■
kellegagi koos või ühtmoodi läbi elama;
tundma sedasama mis keegi teinekokea yhdessä jonkun kanssa;
tuntea samoin kuin toinenjakaa▪ tema ei jaga oma muresid kellegagi hän ei jaa murheitaan kenenkään kanssa
4 kõnek taipama, aru saamahoksata,
kekata,
kässätämennä jakeluun▪ poisil pea jagab, ta peaks kindlasti edasi õppima pojalla on hyvät hoksottimet, hänen pitäisi ehdottomasti opiskella pidemmälle
▪ muidu hea ülemus, aga majandusasjadest ei jaga ta midagi muuten hyvä esimies, mutta talousasiat eivät mene hänellä ollenkaan jakeluun
5 kõnek jagelema, tülitsema, sõnelematapella,
kränätä,
kiistellä yleisk.,
kinastella yleisk.▪ Justkui mul poleks targemat teha kui sinuga jagada! Ihan kuin minulla ei olisi parempaa tekemistä kuin tapella kanssasi!
jaht1M
‹
s›
1 metsloomade küttiminemetsästys,
jahti,
riistan|ajo,
riistan|pyynti▪ vanaisa käis igal nädalavahetusel jahil vaari kävi joka viikonloppuna metsästämässä
▪ kass peab hiirtele jahti kissa jahtaa hiiriä
▪ pardijaht sorsajahti mets.; sorsanmetsästys / sorsastus
■
(inimeste jälitamise ja tagaajamise kohta)ihmisten jäljittämisestä ja vainoamisesta–▪ salapolitsei jätkas jahti luureagendile salainen poliisi jahtasi edelleen vakoilijaa
2 aktiivne tegutsemine mingi eesmärgi saavutamiseks, millegi kättevõitmisekssaalistus▪ see naine peab jahti rikastele meestele tämä nainen saalistaa varakkaita miehiä
▪ rahajaht rahan saalistus
3 kõnek sekeldus või jändaminesähläys,
ruljanssi▪ Oli mul kogu seda jahti vaja! Olipas aika sähläystä!
jahtimaM
1 püüdma kedagi või midagi kätte saadaetsiä, tavoitella jotakuta tai jotakinjahdata kuv.,
metsästää kuv.,
pyydystää kuv.,
saalistaa kuv.▪ raskekaalus asub esikohta jahtima kolmkümmend meest kolmekymmentä miestä ryhtyy jahtaamaan raskaan sarjan kärkipaikkaa
▪ Brasiilia politsei jahib blondiinidest gangsterijõuku Brasilian poliisi metsästää blondeista koostuvaa gangsterijoukkiota
2 vabas looduses elavatele loomadele ja lindudele jahti pidamapyytää luonnonvaraisia eläimiämetsästää,
saalistaa,
pyydystää,
jahdata▪ sel talvel tuli rohkem metssigu jahtida sinä talvena piti metsästää enemmän villisikoja
▪ kass jahtis öö läbi hiiri kissa saalisti hiiriä koko yön
3 kõnek millegagi või kellegagi tegelema, sekeldama või jändamatoimia, häärätä tai nähdä vaivaa jonkun tai jonkin kanssa–▪ Oli mul üldse tarvis sinuga jahtida! Että pitikin ruveta pelleilemään sinun kanssasi!
januM
‹
s›
1 vajadus juuajano▪ matkajaid vaevas nälg ja janu retkeläisiä vaivasi nälkä ja jano
▪ kustutasime janu allikaveega sammutimme janon lähdevedellä
▪ mul hakkas janu minulle tuli jano
■
van ühe korraga, jooginõud suult võtmata joodav kogussuullinen yleisk.,
kulaus yleisk.▪ mees jõi mitu janu õlut, kuni peas hakkas kihama mies joi monta suullista olutta, kunnes päässä alkoi kieppua
2 himu, igatsus või soov millegi järelejano kuv.,
halu,
himo▪ noori ühendas janu teadmiste järele nuoria yhdisti tiedonjano
▪ elamustejanu elämysten jano
jube ‹
adj›
1 ‹
adj›
suurt hirmu, kartust, õudu tekitavsuurta pelkoa tai kauhua herättävähirveä,
karmea,
kauhea,
kauhistuttava,
järkyttävä▪ mõrvapaigas avanes jube vaatepilt murhapaikalla avautui karmea näky
■ ‹
adj›
väga ebameeldiv, vastikerittäin epämiellyttävä, vastenmielinenhirveä,
kamala,
kauhea,
kammottava▪ jube ilm: torm, külm ja vihm hirveä sää: myrsky, kylmyys ja sade
▪ kodutul olid seljas mingid jubedad kaltsud kodittomalla oli yllään jotkin kamalat rytkyt
2 ‹
adj›
väljendab millegi intensiivsust, suurt määra või ulatustilmaisemassa jonkin intensiivisyyttä, runsautta tai suuruuttahirveä vars. ark.,
kauhea vars. ark.,
kamala vars. ark.,
hirmuinen vars. ark.▪ jube hais levis linna kohal hirveä haju levisi kaupungin ylle
▪ mul on jube janu minulla on hirmuinen jano
▪ lihtsalt jube, kuidas ma kõrgust kardan ihan kauheaa, miten minä pelkään korkeita paikkoja
3 ‹
adv›
kõnek väga, eriti, hiiglavahvistussanana: hyvin, erittäin, kovinhirveän,
kauhean,
kamalan,
hurjan,
hirmuisen▪ toitumisharjumuste muutmine tundub jube raske ruokailutottumusten muuttaminen tuntuu hirveän vaikealta
▪ film oli kohati jube naljakas elokuva oli paikoitellen kamalan huvittava / elokuva oli paikoitellen hurjan hauska
▪ jube ilus tüdruk hirmuisen nätti tyttö
julge|olekM
1 riigi kaitstus, ohutusturvallisuus,
turva▪ komisjon arutas Balti riikide julgeoleku küsimust lautakunta käsitteli Baltian maiden turvallisuutta
2 (Nõukogude Liidus:) asutus, mis vastutas riigi kaitstuse ja ohutuse eestNeuvostoliiton valtion turvallisuuskomitea (KGB)–▪ isa käis mul kommunismi ajal iga kuu julgeolekus aru andmas isäni kävi kommunismin aikana kerran kuukaudessa turvallisuuselimissä raportoimassa
järele vaatama1 midagi kontrollima, millegi kohta selgust hankimakatsoa,
tarkistaa,
tsekata slg.▪ tuleb järele vaadata, ega midagi pihta pole pandud pitää katsoa, ettei mitään ole varastettu
▪ mine vaata järele, kas söök on valmis käy katsomassa, onko ruoka valmis
▪ võite sõnastikust järele vaadata, kui ei usu voitte tarkistaa sanakirjasta, jos ette usko
2 [
kellele/millele]
kedagi pilguga saatma, kellegi minekut silmadega jälgimaseurata jotakuta katseellaan–▪ Millisele mehele vaatad tänaval järele? Millaista miestä katsot kadulla? / Millaista miestä jäät kadulla katsomaan?
▪ kelner vaatas minejale järele, kuni see pimedusse kadus tarjoilija seurasi kulkijaa katseellaan, kunnes tämä katosi pimeään
3 [
kelle]
kellegi eest hoolitsema, kedagi valvamahuolehtia [
jostakusta],
vahtia [
jotakuta],
katsoa [
jotakuta],
pitää silmällä [
jotakuta]
▪ ta käskis mul sinu järele vaadata hän käski minun huolehtia sinusta
▪ ei ole mõeldav, et üks inimene vaatab laste järele ja teeb samal ajal süüa ei ole ajateltavissa, että yksi ihminen vahtii lapsia ja tekee samalla ruokaa / ei voi ajatella, että yksi ihminen katsoo lapsia ja tekee samalla ruokaa
kaasasM
‹
adv›
⇒
Samas sarjas kaasa1kellegagi või millegagi koos;
enda juures, endaga koosmukana,
kanssa,
kera ylät.▪ Kes sinuga kaasas oli? Kuka sinulla oli mukanasi? / Kenen kanssa sinä olit?
▪ mul pole täna raha kaasas minulla ei ole tänään rahaa mukanani
■
millegi lisaks, millegi saateks, millegagi koos (esinedes, toimudes, mõjudes)(esiintymisestä, tapahtumisesta:) jonkin lisäksi, yhdessä jonkin kanssa–▪ majanduslangusega käib kaasas tööpuuduse kasv talouden taantuma liittyy työttömyyden kasvuun / talouden taantuma ja työttömyyden kasvu kulkevat käsi kädessä
▪ talle meeldib kõik, mis käib kaasas hea eluga hän pitää kaikesta hyvään elämään liittyvästä
kahjuM
‹
s›
1 häda tekitav, kahjustav nähtus või olukord, miski halbhaitta,
vahinko▪ temast on rohkem kahju kui kasu hänestä on enemmän haittaa kuin hyötyä
▪ vale ravi võib tervisele kahju teha vääränlainen hoito voi olla haitaksi terveydelle / vääränlainen hoito voi vahingoittaa terveyttä
■
majanduslik kaotus, varanduse vähenemine või häviminetappio,
menetys,
vahinko,
haitta▪ ettevõtte kahju oli üle saja tuhande euro yrityksen tappiot olivat yli satatuhatta euroa
▪ põuase suve tekitatud kahjud on kokku arvamata kaikkia poutaisen kesän aiheuttamia vahinkoja ei ole vielä arvioitu
▪ kindlustusfirma lubas tekkinud kahju hüvitada kahe nädala jooksul vakuutusyhtiö lupasi korvata aiheutuneet vahingot kahdessa viikossa
■
kahjuks2 [
kelle/mille]
kellegi, millegi suhtes ebasoodsalt või halvasti[
jonkun/jonkin]
tappioksi, [
jonkun/jonkin]
vahingoksi▪ mäng lõppes 3:0 meie meeste kahjuks peli loppui 3–0 meidän miestemme tappioksi
▪ faktid räägivad tema kahjuks faktat puhuvat häntä vastaan
2 rahulolematus, nukker meel millegi pärastharmi,
mieli|paha,
sääli▪ mul on kahju, et nii läks minua harmittaa, että kävi niin
▪ kahju raisatud ajast mielipaha tuhlatusta ajasta
▪ kahju on sõpradest lahkuda on ikävä erota ystävistä
■
kaastunne (teise inimese) kurvastuse, õnnetuse, halva olukorra puhulsääli,
surku▪ lausa kahju hakkas puu otsas näuguvast kassipojast kävi ihan sääliksi puussa naukuva kissanpentu
▪ täitsa kahju inimesest, kes enda eest ei oska seista suorastaan säälittää ihminen, joka ei osaa pitää huolta itsestään
kahtlusM
‹
s›
arvamine, et miski ei pruugi tõele vastata, millegi küsitavaks, ebakindlaks pidamineepäilys,
epäily▪ katsun oma kahtlusi põhjendada yritän perustella epäilyksiäni
▪ mul on kuri kahtlus, et täna õhtul ma nälga jäängi pahoin epäilen, että tänä iltana jään kuin jäänkin nälkäiseksi
kaksM
1 ‹
num›
põhiarv 2perusluku 2kaksi,
kaks ark.▪ kakskümmend kaks kaksikymmentäkaksi
▪ kaks pluss kaks kaksi plus kaksi
■
(kellaaja kohta:) päeval või öösel kell 2(
kellonajasta)
kaksi▪ lõuna on kell kaks lounas on kello kaksi / lounas on kello kahdelta / lounas on kahdelta
■
hulgalt, koguselt 2kaksi▪ mul on kaks last minulla on kaksi lasta
▪ olin kaks nädalat haige olin kaksi viikkoa sairaana
■
(vastava arvulise järjekorra kohta)kaksi▪ tramm nr 2 raitiovaunu numero 2 / kakkosen raitiovaunu; kakkosratikka ark.
▪ paragrahv kaks pykälä kaksi / toinen pykälä
2 ‹
s›
number 2kakkonen▪ rooma kaks roomalainen kakkonen
▪ viskasin täringuga kahe heitin nopalla kakkosen
■
puudulik hinne viiepallilises hindamissüsteemisriittämätön arvosana viisiportaisessa arvioinnissakakkonen▪ sain matemaatikas kahe sain matematiikasta kakkosen; sain matikasta kakkosen ark.
▪ poisil oli tunnistusel mitu kahte pojalla oli todistuksessa monta kakkosta
kallikeM
‹
s›,
kallikene ‹
s›
armastatud inimene, armastaturakas,
rakastettu,
kulta,
armas vars. ylät.,
mieli|tietty vars. ylät.▪ mul on nüüd kallike, kes on kui lilleke minulla on nyt rakas, joka on kuin kukkanen
■
(hellitus-, meelitussõnana:) kullake, kallis(
hellivänä puhuttelusanana)
kulta,
muru,
murunen,
sydän|käpy▪ Minu kallikene! Muruseni!