[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

tiik, tiigi 'kaevatud veekogu' < kasks dîk 'Teich'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb IV 1638: 245) Sehl olli üx Jnnimene Tihcki jures 'Es war ein Men∫ch bey dem Teich'; (Gutslaff 1648: 241) Dîck 'Teich'; (Gutslaff 1648-56) ninck istsit töiset sehl pohl, töiset tohl pohl sedda dihke; ninck pannit neitsammat ülles se tihke pähl HEbronnin; (Göseken 1660: 299) tijhki 'Teich'; (Göseken 1660: 664) Tijhki 'Teich / Fisch teich (piscina)'; Tijhki kalla 'teich Fisch (piscinalis)'; (Virginius 1687-1690) needsinnased jäiwad selle poole Tiiki, ja töised töiselle poole Tiiki seisma; (Vestring 1720-1730: 248) Tiik, -ki 'Der Teich'; (Helle 1732: 188, 323) tiik 'der Teich'; (Piibel 1739) nemmad said teine teise wasto Kibeoni tigi jures; (Hupel 1780: 284) tiik, -i r. 'der Teich'; (Hupel 1818: 245) tiik, tigi r. d. 'der Teich'; (Lunin 1853: 193) tiik, tigi r. d. 'прудъ'
• Murded: tiik, `tiigi R(`tiiki Vai); tiik, tiigi S L(tiik, tiige); tiik, tiigi (tiige) KPõ I VlPõ; tiik (tiik´), tiigi eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1285 tīk, tīgi 'Teich'; jumala tīk (D) 'das Meer'; Wiedemann 1893: 1163 tīk, tīgi 'Teich'; jumala tīk (D) 'das Meer'; ÕS 1980: 711 tiik;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dîk 'Teich und Deich'; Schiller-Lübben dîk 'Teich'; MND HW I dîk 'Teich'
• Käsitlused: < kasks dîk 'Teich' (EEW 1982: 3154); < kasks dîk (Raun 1982: 175; Ariste 1963: 105; Liin 1964: 61); < asks dīk 'tiik; (tõkke)tamm' (EES 2012: 527)
• Läti keel: lt dĩķis [1638 Dickis] Teich < mnd. dīk 'Teich' (Sehwers 1918: 53, 86, 146; Sehwers 1953: 27); dīķis Teich < mnd. dîk (Jordan 1995: 60);
• Sugulaskeeled: sm (dial.) tiikki < ee tiik (SKES: 1290); lvS dihki (1829) Teich (SLW 2009: 53); lv dīk̀ Teich < kasks dīk (Kettunen 1938: 38); dīk tiik; dīķis (LELS 2012: 53)

treial, treiali < kasks dreier 'Dreher, Drechsler'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 667) Treijer (treial) 'dreschler (tornator)'; (Vestring 1720-1730: 255) Treier, -ri 'Der Drechsler'; (Helle 1732: 191) treial 'der Drechsler'; (Hupel 1780: 288) treial, -a r., d.; treijäl d.; treier, -i r., d. 'der Drechsler, Dreher'; (Hupel 1818: 252) treial, -a, -i; treier, -i r. d.; treijäl, treijer, treiman, -ni d. 'Dreher, Drechsler'; (Lunin 1853: 199) treial, -a; treier, -i r. d.; treiman, -i d. 'токарь'
• Murded: `treial, -i R Emm Lä Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt Hel Puh San; `treiel, -i Jäm Juu; `treiäl, -i Rõu Plv; `reial, -i Khk Tor Kõp Trv; `reiel (`reiäl), -i PJg KJn Trv Hls Krk; `reiär, -i Kõp; `reija Khk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1321 treial, treiali 'Drechsler'; treier, treieri 'Drechsler'; Wiedemann 1893: 1195 treial, treiali 'Drechsler'; treier, treieri (treiman, trīl´) 'Drechsler'; ÕS 1980: 725 treial;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dreier (dreger) 'Drechsler, tornator'; Schiller-Lübben dreier 'Dreher, Drechsler'; MND HW I dreyer, drêger 'Drechsler'
• Käsitlused: < kasks dreier (dreger) 'Dreschler' (EEW 1982: 3265); < kasks dreyer (Viires 1960: 183); < kasks dreier (Raun 1982: 181; EES 2012: 544); < kasks dreyer, drêger (Liin 1964: 51)
• Läti keel: lt dreĩmanis [1638 Dreymanis] Drechsler, Dreher < mnd. dreier (Sehwers 1918: 86); lt dreijeris Drechsler < mnd. dreyer 'Drechsler' (Sehwers 1953: 28);
• Sugulaskeeled: lv dreì̯man´ Drechsler [lt dreì̯me̬ns, ee treiman] < sks... (Kettunen 1938: 40); vdj dookkari treial; докарь (VKS: 184)
• Vt treima

triiki 'pilgeni (täis), ääretasa' < kasks strîk-vul, striken-vul 'gestrichen voll'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `triiki R Jäm Hi Lä Ha JMd VJg I Äks Plt Ran sporV; `riiki Sa Pä KJn SJn Vil Hls Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīk, trīgi 'Streichen'; trīki täiz´ 'gestrichen voll, bis an den Rand voll'; Wiedemann 1893: 1997 trīk, trīgi 'Streichen'; trīki täiz´ 'gestrichen voll, bis an den Rand voll'; EÕS 1937: 1569 triiki 'ühetasaselt ääreni [täis]'; ÕS 1980: 726 triiki [täis] 'ääretasa, pilgeni';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 strîk-vul, striken-vul 'ganz bis an den Rand voll, gestrichen voll'; Schiller-Lübben striket-, strick(en)-vul 'ganz bis an den Rand oben voll, gestrichen voll'; MND HW III strîk(e)vul, strîken- 'vom Stand eines Getränkes in einem Gefäß: bis an den Rand voll'
• Käsitlused: < kasks strîk- 'Streichen' [triiki täis ‹ kasks strîk-vul] (EEW 1982: 3269); < asks strīk-vul 'ääreni täis' (EES 2012: 545)
• Läti keel: lt † strĩkuls, strĩkuõls [1638 Striekoltz] Streichholz für das Getreidemaß < mnd. strīkholt (Sehwers 1918: 97, 160); lt strīķeris wer (das Getreidemaß) abzustreichen hat < mnd. strîker 'Streicher' (Sehwers 1953: 125; Jordan 1995: 97);
• Sugulaskeeled: lv strīk̆kit̀ streichend (voll) < vrd lt strīk̆´k´it̀ pil̄s 'streichend voll' (Kettunen 1938: 383)
• Vrd triikima

triip, triibu 'joon' < kasks strîpe 'Streifen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 252) tripolinne r. 'streifig'; (Lunin 1853: 199) tribuline d. 'полосатый'
• Murded: triip, `triibu (`triipu) R; triip, triibu Jäm Hi Lä KPõ I Plt San Krl Rõu Vas Lei(streip, streibi); riip, riibu Khk Jaa Pöi Muh Pä KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīp, trību 'Streifen, Strich'; Wiedemann 1893: 1197 trīp, trību 'Streifen, Strich'; ÕS 1980: 726 triip;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stripe 'Streifen, bes. am Zeug'; Schiller-Lübben stripe 'Streifen'; MND HW III strîpe 'eingewebter Streifen bes. in Leinen- und Wollgewebe; Streifen auf der Körperhaut; Bandstreifen; schmaler Landstreifen'
• Käsitlused: < kasks stripe, vrd sks Streifen (EEW 1982: 3270); < kasks stripe (Raun 1982: 181; EES 2012: 545); < asks stripe 'triip, viir, jutt, riba' (EKS 2019)
• Läti keel: lt strĩpa Streifen < mnd. strīpe (Sehwers 1918: 48, 160); strĩpa, strĩpe Streifen, Strich, Linie < nd. strīpe 'Streifen' (Sehwers 1953: 125; Jordan 1995: 98);
• Sugulaskeeled: lv rip̆pù(š)-strīp̆pə̑ᴅ Streifen im Frauenrock < kasks stripe; strīp̀ Strich, Besatz < kasks stripe (Kettunen 1938: 338, 383); lv trīp Strich, Besatz (Raag 1987: 328); strīp triip, joon; svītra, līnija; strīpli, strīplimi triibuline; strīpains (LELS 2012: 305)

triiv1, triivi 'triivimine' < kasks drîf 'Trift'

• Murded: triiv, triivi (`triivi) Kuu Emm Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1569 triiv 'ajumine; laev. kõrvalekaldumine kursist'; ÕS 1980: 726 triiv 'triivimine'; Mereleksikon 1996: 441 triiv '(hol drijven 'ujuma, ajama')'; VL 2012 triiv '(rts driva ‹ hjl drijven)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drift 'das Antreiben von Gütern an den Strand'; drîfachtich 'treibend, triftig'; MND HW I drift 'Antreiben, Herantreiben (eines Schiffes an ein anderes, von Gütern an den Strand)'
• Käsitlused: < kasks drîf (EEW 1982: 3271)
• Läti keel: lt dreifs (LELS 2012: 55);
• Sugulaskeeled: lv drīv triiv, triivimine; dreifs (LELS 2012: 55)
• Vt triivima1

triiv2, triivi '(laeva, paadi) tihtimismaterjal' < asks Drīve

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: triiv, `triivi 'pragude täide' Jõe Kuu Hlj VNg; triiv, triivi Jäm Hi Rid Mar Hää Ris JõeK(triive); riiv, riivi Khk Mus Jaa (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīw, trīwi 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; Wiedemann 1893: 1198 trīw, trīwi (rīw) 'Kalfatern, Alles, womit kalfatert wird'; trīw-raud 'scharfes Kalfatereisen'; EÕS 1937: 1569 triiv 'triivimis-, tihtimismaterjal, -aine'; ÕS 1980: 726 triiv 'tihtimismaterjal';
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Drīve 'Gerät des Dachdeckers, womit er die Stroh- und Reetlagen eben klopft'
• Käsitlused: < asks drîven 'stossen, klopfen, schlagen' (GMust 1948: 22)
• Läti keel: lt drīve (LELS 2012: 55);
• Sugulaskeeled: sm rive [1880 triivi] tilke / Dichtungsmaterial < rts driv 'tilke' (SSA 3: 85); lv drīv triiv, tihtimismaterjal; drīve (LELS 2012: 55)
• Vrd triivima2