[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

priske, priske 'täidlane, jõuline; terve' < kasks vrisk 'frisch'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 30) Kui sa terwe olled siis sa sööd kül priskeste; (Hupel 1780: 247, 317) prisk (lehhast) r., d. 'frisch'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; (Hupel 1818: 191, 293) prisk, -e od. -i r. d. 'frisch, lebhaft'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; (Lunin 1853: 148, 235) prisk, -e od. -i r. d. 'живый, скорый, проворный'; wrisk d. 'свѣжiй, живый'
• Murded: prisk, `priski Kuu Hlj VNg Lüg Jõh; `priski Vai; `priske (-s´-) VNg Jõh IisR sporeP Hls TLä San Krl; pris´k, pris´si Har; `pris´ki Rõu Plv Vas; pris´s, pris´si Krl Rõu; `priska Jõe; `riske Khk Vll Jaa Pöi Muh Mih PJg Tor KJn M (EKI MK; EMS VII: 753)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966, 970, 1058, 1557 priske, priske 'frisch, munter, kräftig'; prüske (O) '= priske'; riske '= priske'; wriske '= priske'; Wiedemann 1893: 876 priske, priske (wriske, prüske, riske) 'frisch, munter, kräftig'; ÕS 1980: 535 priske;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrisch 'frisch, neu, jung'; vrisch-, vrislig 'frisch, jung, rüstig, gewandt'; Schiller-Lübben vrisch 'jung, frisch, wohlgemuth (wie hochd.)'; MND HW I vrisch, vris, vresch 'frisch, soeben hergestellt; neu, ungebraucht; gesund, kräftig';
• Käsitlused: < ... 'frisch' (EEW 1982: 2176); < kasks vrisch (Raun 1982: 128); < asks vrisch 'noor, värske, rõõmus' (EES 2012: 385)
• Läti keel: lt prišs frisch (Sehwers 1953: 95); brišs, prišs [1697, 1761 frisch] < mnd. vrisch (Sehwers 1953: 17, 95); brišs frisch < mnd. vrisch (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm friski, priski, riski (1786) raikas, raitis; terve, reipas, vahva ja suuri / frisch, kalt; stark, groß < rts frisk 'tuore, viileä, raikas; terve' (‹ kasks vrisch = küsks frisc, sks frisch); is riski voimakas; krj riski, priski, priški rivakka, reipas, sukkela, terve, eloisa, vilkas, ahkera < sm (SSA 1: 118); lv priš̄, pris̄k frisch (Kettunen 1938: 312)
• Vrd värske

pruun, pruuni < kasks brûn 'braun'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 209) kerp /e 'braun'; (Helle 1732: 116) körb 'braun (Pferd)'; (Helle 1732: 164) punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; (Helle 1732: 171) ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; (Hupel 1766: 72) Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; (Lithander 1781: 509, 516) woetakse - - üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Wotta 16 Loti nisso saia - - ja te poole ossa pankoki panno sees woiga pruniks; (Hupel 1818: 192) pruun, -i r. d. 'braun'; (Lunin 1853: 148) pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
• Murded: pruun, `pruuni R(`pruuni Vai); pruun, pruuni Jäm Khk Hi L K I Hel T Kan Krl Har; ruun, ruuni Sa Muh Tor M; pruum, pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-m´); ruum´, ruumi Trv (EKI MK; EMS VII: 771)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūn´, prūni 'braun'; Wiedemann 1893: 880 prūn´, prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
• Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun (EEW 1982: 2186); < kasks brûn (Raun 1982: 128); < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' (EES 2012: 387)
• Läti keel: lt brũns braun < mnd. brūn (Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19); brũnis ein braunes Pferd < nd. brūne 'das kastanienbraune Pferd' (Sehwers 1953: 19); brūns braun < mnd. brûn (Jordan 1995: 57);
• Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] (tumman)ruskea / (dunkel)braun; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mrts brun 'ruskea' (SSA 3: 114); vdj bruun < ee pruun (VKS: 172); lvS brūn ~ brūni braun (SLW 2009: 52); lv brūni braun < kasks brūn (Kettunen 1938: 30); brūni pruun; brūns (LELS 2012: 49)

rest, resti 'võre' < ? kasks röst

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 301-302) monikat Risti Inimeßet v̈che Palawa Roste pæle panni; (Müller 1600/2007: 276) v̈che Palawa Roste pæle (19.08.1603) 'raudresti'; (Göseken 1660: 93) Rosti 'Roste'; (Göseken 1660: 594) rosti 'rost (craticula)'; (Hupel 1818: 205) rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; (Lunin 1853: 158) rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'
• Murded: rest, `resti 'traadist võre' Kuu VNg Lüg; res´t, resti Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran Kan Har Rõu; pres´t, presti Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049 res´t, res´ti; reste, pl. rested; Wiedemann 1893: 951, 1081 res´t, res´ti; reste, pl. rested '= rös´t'; rös´t, rös´ti (reht, rest) 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 951, 979 res´t, res´ti; reste, pl. rested '= rös´t'; rös´t, rös´ti (reht, rest) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; ÕS 1980: 587 rest 'varbadest võre, aukudega plekk';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ○ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
• Käsitlused: < kasks roste [rest = röst] (EEW 1982: 2461; EES 2012: 425, 448); < asks Röst (Raun 1982: 141); < asks roste 'rest' (EKS 2019)
• Läti keel: lt reste [1638 Ru∫tes] Rost (Bratrost), Gitter < mnd. roste (Sehwers 1918: 93, 156); reste Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter < mnd. rôste, roste Rost, eisernes Gitterwerk (Jordan 1995: 85);
• Sugulaskeeled: lv res̄t Gitter < sks Röste (Kettunen 1938: 333); lv rest, riestā raudvarb, trell; dzelzs stienis, reste; rest rest, varbvõre; restes, režģis (LELS 2012: 266-267)
• Vrd röst

roos, roosi 'lill; haigus' < kasks rose, sks Rose

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 301) Roside pæl piddame keuwma; (Müller 1600/2007: 582) Roside pæl piddame keuwma (26.07.1605); (Stahl HHb II 1637: 107) taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; (Stahl HHb II 1637: 156) kudt üx punnane rohs 'wie ein Ro∫en roth'; (Stahl 1637: 101) Rohse, rohsi∫t 'Rose'; (Gutslaff 1648: 232) Roseninni 'Rose'; (Göseken 1660: 295) Roese 'Rose'; (Göseken 1660: 599) Rohse 'rose (flos)'; Rosanini (roosiõis) 'rose (flos)'; (Virginius 1687-1690) itkege Sauli perrast, ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; (Vestring 1720-1730: 209) Roos, -si 'Eine Rose'; (Hupel 1780: 259, 260) roos, -i r., d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r., d. 'der Rosenstock'; (Lenz 1796: 21) Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; (Hupel 1818: 209) roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; (Lunin 1853: 162) roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
• Murded: ruos, `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes, roosi Sa Muh Lä; roos, roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬s´, roosi Hää Kod KJn eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´, rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; Wiedemann 1893: 978 rōz´, rōzi (krōz´) 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), ○rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
• Käsitlused: < sks Rose (SKES: 891; EEW 1982: 2537); < kasks rose (Raun 1982: 145; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raag 1987: 325; EES 2012: 436)
• Läti keel: lt ruõze [1585 ∫eouwe ro∫e] Rose < mnd. rōse (Sehwers 1918: 81, 157); † ruõdze Rose (Krankheit) (Sehwers 1918: 54, 157); lt ruõdze Rose; Rotlauf (Sehwers 1953: 103); ruoze Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf < mnd. rose 'Rose' (Jordan 1995: 86);
• Sugulaskeeled: sm ruusu [1622; Agr rosi] ruusukukka; ruusutauti / Rose < mrts rōs, rōsa 'ruusu' (‹ kasks rose, ruse); is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' (‹ sks rose) (SSA 3: 115); lvS ruoš, ruož Rose (auch die Krankheit) (SLW 2009: 167); lv rùo̯ž Rose; Krankheit < sks (Kettunen 1938: 348); lv rōza, rōzalikki rosenfarbig (Kettunen 1938: 344); rūož roos; roze (Rosa); rūož roospõletik, roos, erüsiipel; roze (LELS 2012: 278)

röst, rösti 'rest' < kasks röste 'Rost'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 301-302) monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; (Müller 1600/2007: 276) üche Palawa Roste pæle panni (19.08.1603) 'resti'; (Stahl 1637: 101) Ro∫t, ro∫ti∫t 'Rö∫t'; (Gutslaff 1648: 233) Rösti 'Röste'; (Gutslaff 1648-56) Sinnu offr om ütz ruhwoffr se rösti pähl kützma; (Göseken 1660: 295) Rosti 'Roste'; (Virginius 1687-1690) sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; (Hupel 1780: 258) röst, -i d. 'der Röst, Rost'; (Lithander 1781: 542) panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; (Hupel 1818: 208) röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; (Lunin 1853: 161) röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rös´t, rös´ti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 rös´t, rös´ti (reht, res´t) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1937: 1206 röst 'praadimisraud (Bratrost)'; röste 'röstimine'; ÕS 1980: 607 röst 'kok. rest toitude röstimiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ○ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
• Käsitlused: < kasks rôste 'Bratrost'; < vrd kasks ~ sks rösten (EEW 1982: 2618); < kasks roste 'Rost' (Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; EES 2012: 448); < kasks rost (Ariste 1972: 96)
• Läti keel: lt reste [1638 Rustes] Rost (auf dem Herde) < mnd. roste, nd. röst (nd. = nnd.) (Sehwers 1918: 29, 93, 156); lt reste, restes Rost, Bratrost < dt. Röste 'Vorrichtung, Platz, darauf zu rösten' (Sehwers 1953: 99);
• Sugulaskeeled: sm rosti [1734] tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost < rts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' (‹ sks rost) (SSA 3: 94); lv rest rest, varbvõre; restes, režģis (LELS 2012: 266-267)
• Vrd rest. Vt röstima

trööstima, (ma) trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten, sks trösten

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 362) ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; (Müller 1600/2007: 70) io röhmus ninck tröstlick on (18.12.1600) 'hingekosutav'; (Müller 1600/2007: 150) sen Naÿse Sæme kaas tröstnut (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 381) Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; (Stahl 1637: 122) tröh∫tima 'Trö∫ten'; (Stahl HHb IV 1638: 127) Münno hing ep tahap hend la∫ckma tröh∫tima 'meine Seele wil sich nicht trösten lassen'; (Göseken 1660: 668) tröhstima 'trösten (consolari)'; (Virginius 1687-1690) ja täma weljad tullid tädda Tröstima; (Vestring 1720-1730: 256) trööstima '- -'; (Helle 1732: 323) trööstima 'trösten'; (Piibel 1739) Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; (Hupel 1766: 97) agga se trööstib mind et on ommeti monningad, kes hea melega need kirjad luggewad; (Hupel 1780: 288) trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; (Hupel 1818: 252) trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; (Lunin 1853: 161, 199) rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
• Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬s´tmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬s´tmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõs´tma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; Wiedemann 1893: 1199 trȫs´tima, -in (rȫs´tima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
• Käsitlused: < kasks trôsten ~ sks trösten (EEW 1982: 3288); < kasks trôsten (Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59); < kasks (vt troost) (Raun 1982: 182); < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' (EES 2012: 546)
• Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ trösten < kasks trôsten (Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328)

tüür1, tüüri 'ihnus, kitsi' < kasks stûr 'widerspenstig; unzugänglich; steif'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tüür, `tüüri Jõe Kuu Hlj VNg; tüür, `tüürä Lüg; tüir, tüiri (-üü-) Pöi Hi Lä Mih Tõs sporKPõ I Plt KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖr´, tǖri 'geizig, harthertzig, eigensinnig (beim Handel)'; Wiedemann 1893: 1240 tǖr´, tǖri 'geizig, harthertzig, eigensinnig (beim Handel)'; ÕS 1980: 753 tüür 'ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr 'steif, strenge, ernst; zornig, unfreundlich'; Schiller-Lübben stûr 'groß, schwer; störrig, widerspenstig, lästig'; MND HW III stûr [○stuyr(e) west. und Ostseeprovinzen], stur, ○stor 'hart, streng; abweisend, unzugäglich, eigensinnig, störrisch'
• Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 3510); < kasks stur (Ariste 1972: 96); < kasks stûr (Raun 1982: 190); < asks stūr 'suur, raske; kangekaelne' (EES 2012: 573)
• Läti keel: lt stūrs hartnäckig; unbegabt, schwer von Begriff; widerspenstig < mnd. stûr(e) 'streng; abweisend; eigensinnig, störrisch; unwirsch, grämlich; aufsässig, widerspenstig' (Sehwers 1918: 72, 161; Jordan 1995: 99)