[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aarduk, aarduki 'roguskinuustik (ihu pesemiseks)' < kasks hârdôk 'Haartuch'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `(h)aarduk R; `aarduk ViK(`uar- Kad); `aar|dok, -tok L; `aalduk, -i K(aal- Juu JMd, `oal|duk Amb, `oaldruk HJn); `aardük R Hi (EMS I: 49, 57, 58); haartükk 'pesunuustik' RId TaPõ; haalduk Jä; aadukas 'roguskinuustik' Hlj (Saareste III: 211)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 69 *hārdok, hārdoki 'Haartuch'; Wiedemann 1893: 61 *hārdok, hārdoki 'Haartuch';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 hârdôk 'Haartuch (zum Seihen); härenes Gewand'; Schiller-Lübben hârdôk 'Haartuch'; MND HW I hârdôk, hâredôk 'Haartuch';
• Käsitlused: < kasks hârdôk 'Haartuch' (EEW 1982: 243)
• Läti keel: lt ãzduōgs, ãzduoks Haartuch < kasks hārdōk (Sehwers 1918: 27, 142); ãduags ein aus Leingarn gestricktes oder aus Leinwand genähtes Säckchen, welches früher in der Badestube mitgenommen wurde, um sich damit zu waschen < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 5); āzduogs Haartuch < nd. hārdōk 'Haartuch' (Sehwers 1953: 7)

kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 134) raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); (Stahl LS II 1649: 635) needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; (Gutslaff 1648: 221) Kädi; Ahila 'Kette'; (Gutslaff 1647-1657: 95) katte kessi kädit temma käjede ümber; (Göseken 1660: 289) Kehd, -i 'Kette'; (Göseken 1660: 399) Kehdi 'kette'; (Göseken 1660: 381) [kaila]Kehdi '[Hals]Kette'; (Helle 1732: 110) keed 'die Kette'; (Piibel 1739) Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; (Hupel 1780: 176, 177) keed r, d. 'die Kettee'; keet r., d. 'die Kette'; (Hupel 1818: 77) keed, kee r. d. 'Kette'; (Lunin 1853: 54) keed, kee r. d. 'цѣпочка'
• Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; k̬i̬i I (EMS II: 892-893); ki̬i̬d, keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiedeʔ Lei (EMS II: 894)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´, kēe 'Kette'; kēt´, kēdi (pt, d) '= kēd´'; Wiedemann 1893: 269 kēd´, kēe (kēt´, kē) 'Kette'; ÕS 1980: 251 kee 'teat. kaelaehe';
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
• Käsitlused: < kasks kede 'Kette' (EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; Raag 1987: 324); < kasks kedene, kede (Liin 1964: 57; EES 2012: 140)
• Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] Kette < mnd. kēde 'Kette' (Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131); ķēde Kette < mnd. kēde (Jordan 1995: 70);
• Sugulaskeeled: sm ketju (1786) Kette < rts kedja (‹ kasks kede, kedene); is ked́jut < sm (SSA 1: 351); sm kääty (1621) kaulaketju / Halskette < mrts kedia (‹ kasks kede ‹ lad catena) (SSA 1: 484); lvS k´ǟd, -ed Kette (SLW 2009: 102); lv skēᴅ´ Kette; Fessel < kasks kede (Kettunen 1938: 372); skēḑ, skēḑõz kett; ķēde (LELS 2012: 295)

lee, lee '(laeva) tuulealune külg' < kasks lê, vrd rts lä

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: lei 'alttuule parras' Jõe Kuu Hlj Hi Khn Hää Ris (EMS V: 61)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 lē, lēi (D) 'Leeseite'; lēize walama 'leewärts wenden'; Wiedemann 1893: 490 lē, lēi (D) 'Leeseite'; lēize walama 'leewärts wenden';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lê (lêhe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. wo der Wind nicht herkommt'; Schiller-Lübben le (lehe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. von welcher der Wind nicht herkommt'; MND HW II: 1 lê(lee, lehe) 'Schutz, dem Winde abgekehrte, gegen den Wind geschützte Seite; Schutzgebiet'
• Käsitlused: < sks Lee ~ rts lä (EEW 1982: 1257); < asks lee 'Lee' (GMust 1948: 63, 81); < rts lä ~ sm lee (SSA 2: 57)
• Sugulaskeeled: sm lee, lei, leiji [1863] tuulen alapuoli / Lee < rts lä (SSA 2: 57)

paar1, paari 'sarikas' < kasks spare 'Sparre'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 239) Pâri 'Sparren auffm Hause'; (Göseken 1660: 297) paarit 'Spar auffm Hause'; (Göseken 1660: 543) paari puh '(sarikas), sperholtz'; (Vestring 1720-1730: 173) Parid 'Die Sparren, Träger'; (Hupel 1780: 237) pari d. 'die Sparren'
• Murded: `paarid 'pl. sarikad' Kuu; paarid (-oa-) L VJg I KJn SJn Vil; paari (paari^ʔ) eL; paarid (-oa-) 'pl. aampalgid, talad' S (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 850, 857 par´r´, par´r´i '= pār ´, sarikas'; pār´, pāri (SW) 'Sparre, Stange'; Wiedemann 1893: 771 par´r´, par´r´i '= pār ´, sarikas'; pār´, pāri (SW) (par´r´) 'Sparre, Stange, Dachsparre (= sarikas)'; EÕS 1930: 671 paar, hrl. pl. paarid 'sarikad; (silla) aluspalgid';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spare 'Sparre'; MND HW III spār(e), sparre(n) 'Latte, Stange, Pfahl, Sparren, bes. Dachsparren'
• Käsitlused: < kasks spare (EEW 1982: 1864; Raun 1982: 113; Kobolt 1931: 149; Kobolt 1933: 153; Liin 1964: 52; Raag 1987: 324; EES 2012: 342)
• Läti keel: lt spãre Sparre < mnd. spare (Sehwers 1918: 55, 159); spãre Sparre, Sparrbalken < mnd. spāre 'Sparre' (Sehwers 1953: 114); spāre Sparre, Sparrbalken < mnd. spār(e) (Jordan 1995: 92);
• Sugulaskeeled: sm paarit [Agr] kantoväline / Tragbahre, -gestell < mrts bār (SSA 2: 281); sm parru [1795; 1678 parri] (paksu) orsi, hirsi / Balken < rts sparre (SSA 2: 317); lv på̄r´ (pār´) Sparren; spō̬r´ Sparren < kasks spare (Kettunen 1938: 279, 379); lv spǭŗ, ū'ojpū sarikas; jumta spāre (LELS 2012: 303, 345)
• Vt paarima

paarima, (ma) paarin 'sarikaid panema' < kasks sparen

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 242) paari puh (sarikas) 'sperholtz'
• Murded: `paarima 'sarikaid panema' Kuu Lüg Kaa Var Iis Plt KJn; `puar´ma Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pārima, -rin (SW) 'mit Sparren versehen'; Wiedemann 1893: 778 pārima, -rin (SW) 'mit Sparren versehen'; EÕS 1930: 672 paarima '(majale) sarikaid peale panema'; ÕS 1980: 483 † paarima 'paarituma; paari minema';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sparen 'mit Dachsparren versehen'; MND HW III spāren 'mit Dachsparren, Sparrenwerk versehen'; pâren 'sich zu zweit zusammenfügen; sich paarweise aufstellen'
• Käsitlused: < ee paar (EEW 1982: 1864)
• Läti keel: lt spãret mit Sparren belegen < mnd. spāren 'mit Dachsparren versehen' (Sehwers 1953: 114)
• Vt paar1

pokk, pl. pokad 'rõuged' < kasks pocke, vrd sks Pocken

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 231) Herne többe 'Pocken'; (Göseken 1660: 343) hirne többe 'pocken'; (Göseken 1660: 602) Rouget, roucket 'blattern / Bocken'
• Murded: poka 'rõuged' Trv Hel T; poka^ʔ V (EKI MK; EMS VII: 635); pokk, poka eL (Saareste II: 1114)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 931 pokk, poki, poka (d) 'Pocke, Narbe, Unhebenheit (der Haut)'; pokireig, -reis 'Pockenschorf (Schimpfw.)'; Wiedemann 1893: 844 pokk, poki, poka (d) 'Pocke, Narbe, Unhebenheit (der Haut)'; pokireig, -reis 'Pockenschorf (Schimpfw.)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pocke, poche 'Blatter, Bustel; pl. die Blatterkrankheit'; pocken 'die Pocken haben'; Schiller-Lübben pocke, poche 'Blatter, Bustel'; MND HW II: 2 pocke, poche 'krankheitsbedingte mit Flüssigkeit gefüllte Hautblase, Pustel, Pocke'
• Käsitlused: < kasks......, vrd sks Pocke(n) (EEW 1982: 2122); < kasks pocke, poche (Liin 1964: 58); < sks Pocken (Koponen 1998: 147-148)
• Läti keel: lt bakas [1638 Pogkes, Pockas] Pocken < mnd. pocke (Sehwers 1918: 83, 142); lt bakas, pakas Pocken < mnd. pocke (Sehwers 1953: 7); pakas Pocken < mnd. pocke (Jordan 1995: 80);
• Sugulaskeeled: sm pokka [Agr] rokko(tauti) / Pocken < rts pocka 'rokko, ihottuma' (‹ kasks pocken) (SSA 2: 387); lv bok̆kà Pocke < kasks pocke, lt bakas (Kettunen 1938: 25); lv bokād pl. rõuged; bakas (LELS 2012: 46)

poort2, poordi 'parras, külg' < kasks bōrt, sks Bord

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa parras 'Bort (Schiffsbort)'
• Murded: puord (`puordi), `puordi 'paadiparras' Kuu VNg Lüg Jõh IisR; poord, -i Emm Hää (EKI MK; EMS VII: 684)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 935 *por´t, por´di 'Schiffsbord, Bord'; Wiedemann 1893: 848 *por´t, por´di 'Schiffsbord, Bord'; ÕS 1980: 529 poort, poordi 'ääris'; poordituli 'mer.';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bort 'Rand eines Gefässes, Bettes, Schiffes, einer Glocke'; MND HW I bōrt 'Rand eines Gefäßes; Schiffsbord, Reling, Schiff';
• Saksa leksikonid: Kluge: 98 Bord 'Oberster Rand des Schiffes'; (niederdeutscher/niederländischer Ausdruck der Seemannsprache)
• Käsitlused: < sks Bord, Bort, vrd kasks bort 'Schiffsbord, Reling, Schiff' (EEW 1982: 135, 2150); < asks boord, bort 'Schiffsbord' (GMust 1948: 24, 87); < asks boord, bort 'külg' ~ sks Bord '(laeva)parras' (EES 2012: 380)
• Läti keel: lt † buõrda Bord, Kahneinfassung < mnd. borde (Sehwers 1918: 145); buorda Bord < nd. bōrd (Sehwers 1953: 21);
• Sugulaskeeled: sm puorti laivan t. veneen kylki, reelinki / Schiffsbord, Reling < rts bord 'laivan laita, parras; luukku' (SSA 2: 432); vdj bortta parras, poort (VKS: 168); lv bort parras; borts (LELS 2012: 46)

rant, randi '(talla)äär, serv' < kasks rant, sks Rand

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 293; 214) Witsaga wanna Taalder 'Der Rand um eine Müntze'; Särwe / Sörwe 'Der Rand am Geschirr'; (Hupel 1780: 448) äär r., weer d. 'Rand'; wits r. d. 'Rand an Münzen, und um Korallen'; parras r. 'Rand am Grabe'; sörw, särwe r.; kerre, huul d. 'Rand am Gefäß'; uur, huurde r., d. 'der unterste Rand an Gefäßen'
• Murded: rant, `randi R(`ranti Vai); ran´t, randi (-n´-) S Lä Saa Juu KuuK Jä Kad VJg Kod Plt KJn Trv Krk Puh Ote V; kran´t, kran´di Jäm Plt; pran´t, pran´di Vig (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1022 ran´t, ran´i 'Rand'; Wiedemann 1893: 926 ran´t, ran´i 'Rand'; ÕS 1980: 574 rant 'serv, äär, ääris';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rant 'Rand, Umfang, Kreis'; MND HW II: 2 rant (Pl. rande) 'Einfassung (an Kleidungsstücken oder Schuhen); Beschlag des Schildes; obere Begrenzung eines Gefäßes'
• Käsitlused: < kasks rant 'Rand', vrd sks Rand (EEW 1982: 2413); < kasks rant (Raun 1982: 139); < asks rant ~ sks Rand 'äär, serv; ääris' (EES 2012: 419)
• Läti keel: lt † rañte Rand, Kante < mnd. rant 'Rand' (Sehwers 1953: 98);
• Sugulaskeeled: sm rantu [1787] raita, juova, viiru; kengän reunos / Streifen (z. B. im Stoff), Keder (am Schuh) < mrts rand 'reuna, reunus; laita; juova, raita; kengän reunos'; is rantti kengän (pohjan) reunos; krj rantu raita < sm; krj rantta, rant(t)u (kengän) reunos < vn рант; lv rānta kolo, juova, viiru < lt (‹ ee) (SSA 3: 48); lv rānt̆ta kerbe, strich, streifen < lt ranta (Kettunen 1938: 331)

seemisker, seemiskeri 'seemisparkal' < kasks semesch-gerwer 'Sämischgerber'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 618) Seemischer (parkal, nahksepp) 'gerber'; Seemischer 'weisgerber (alutarius)'; (Helle 1732: 309) semiskeri weski 'die Stampf-Mühle'; (Hupel 1780: 266) semiskär, -i d.; semiskerwer, -i r. 'Weißgerber, Semischgerber'; (Hupel 1818: 220) semiskär, -i r. d.; semiskerwer, -i r. 'Weiß- od. Semischgerber'; (Lunin 1853: 171) semis kär, -i r. d. 'сыромятникъ'
• Murded: seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-kǟr, sēmisk-kerwer 'Sämischgerber'; Wiedemann 1893: 1035 sēmis, sēmisk; sēmisk-kǟr, sēmisk-kerwer 'Sämischgerber'; EÕS 1937: 1290 seemisparkija 'Sämischgerber'; ÕS 1980: 623 seemisparkimine;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch (vom Leder)'; gerwer 'Gerber, Lederbereiter'; MND HW III sêmes(ch)gērer, sêmschērer 'Gerber von Sämischleder'; sêmesmāker 'Gerber von Sämischleder (Reval. Bürgerb. 1468)'
• Käsitlused: < kasks semesch 'sämisch' + kerver 'Gerber' (EEW 1982: 2733); < asks semesgerer (Liin 1964: 50)
• Läti keel: lt ziemišķis sämisch; ziemišķa āda Sämischleder < mnd. semesch 'sämisch' (Sehwers 1953: 164); ziemišķa, ziemišķis sämisch < mnd. sêmes(ch) (Jordan 1995: 111);
• Sugulaskeeled: sm säämiskämaakari [1678] < rts sämsk + makare (‹ asks sēmesch + maker) (Häkkinen 2004: 661, 1245)

tüür|poord, -poordi '(laeva) parempoolne parras' < kasks stü̂rbōrt 'Steuerbord', hol stuurboord

• Murded: tüür`puordi VNg; tüirport Khk Khn(tüür-); tüirpord Käi (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖri-pōl´ (d) 'Steuerbord'; Wiedemann 1893: 1240 tǖri-pōl´ (d) 'Steuerbord'; EÕS 1937: 1612 tüürpoord '= tüürparras, parempoolne laevaparras (Steuerbord)'; ÕS 1980: 735 tüürpoord 'laeva parempoolne parras';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stûr-bort 'Steuerbord, die rechte Seite des Schiffes'; MND HW III stü̂rbōrt 'Steuerbord, die rechte Seite des Schiffes, nur in Anweisung zur Navigation';
• Käsitlused: < kasks stûr-bort, vrd sks Steuerbord (EEW 1982: 3512); < asks stürbord (GMust 1948: 95); < hol stuurboord 'Steuerbort', kasks stûrbort (GMust 1948: 25)
• Läti keel: lt stũre + buorda Steuer + Bord (Sehwers 1953: 127 + 21); lt štĩrbords Steuerbord, rechte Schiffsseite < nd. stǖrbord 'die rechte Seite des Schiffes' (Sehwers 1953: 140);
• Sugulaskeeled: sm tyyrpuuri [1863] aluksen oikea puoli / Steuerbord < rts styrbord (SSA 3: 351; SKES: 1467)
• Vrd pakpoord